KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-1179 Kohtuasi K.T. kaeb

§ 67

p-st 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ning alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Korraldusele mitteallumine saab olla õigustatud üksnes selle ilmselge tühisuse puhul. Kinnipeetava teistsugune arusaamine tal lasuvatest kohustustest ei anna õigust keelduda vanglateenistuse ametnike korralduste täitmisest, sest vastasel juhul muutuks distsipliini tagamine vanglas raskendatuks. Niisugust seisukohta on Riigikohtu halduskolleegium ühemõtteliselt väljendanud lahendis nr 3-3-1-103-06 ja see on igati kohaldatav ka käesolevale juhtumile. Vaidlusaluses käskkirjas karistuste määramise alusena ära nimetatud korraldus rajanes Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (edaspidi kodukord) punktil 5.1, mis kohustab kinnipeetavat järgima kehtestatud päevakava. Kodukorra lisaks 1.15 oleva K1 osakonnas paiknevate kinnipeetavate päevakava kohaselt on kõigile kinnipeetavatele osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aeg kella 13.00 kuni 16.50. Vaidluse põhjustanud käskkirja aluseks oleva ettekande kohaselt liikus kaebaja kella 18.13 ajal K1 osakonnas ringi ega täitnud korraldust püsida oma kambris ning mitte väljuda selleks luba või korraldust saamata. Kaebaja ei eita oma 21.03.2016 seletuses ega kaebuses talle süüks pandud käitumist, kuid väidab, et tegemist oli ebaseadusliku korraldusega ja talle pole väljastatud liikumiskeelu kohta käskkirja. Viimati nimetatu ei vasta siiski tõele, sest kaebusele antud vastuse lisana kohtule edastatud allkirjalehel on olemas tema allkiri selle kohta, et 26.02.2016 tutvus ta kodukorraga ning kodukorra lugemist möönab ta ka oma eelnevalt juba osundatud 21.03.2016 seletuses. K1 osakonna päevakava kohaselt saavad ajavahemikul 18.00 kuni 19.50 osakonnas vabalt liikuda ainult taasühiskonnastatava tegevusega hõivatud kinnipeetavad. Kaebaja pole väitnud, et osaleb Viru Vanglas mõnes niisuguses tegevuses. Seega oli tegemist õiguspärase korraldusega ja tal tuli see olenemata oma teistsugusest seisukohast ilma vastu vaidlemata ära täita. Seejuures ei oma mingit tähendust asjaolu, et 21.03.2016 seletuse väidetel on ta töövõimeline ja käis Tallinna Vanglas tööl. Kuna päevakava mõistmiseks pole vaja erilisi teadmisi, ei saa vabandavaks olla ka sama seletuse väide, et juriidilise hariduse puudumise tõttu ei saanud ta kodukorrast korralikult aru. Kuna kaebajat ei süüdistata ametniku takistamises tema kohustuste täitmisel, pole vabandavaks ka kaebuse väide, et videosalvestisel nähtuvalt oli tema käitumine rahulik ning ta ei takistanud vanemvalvurit kambrite sulgemisel. Samal põhjusel on asjakohatud kõik kaebuse väited, millised puudutavad terve osakonna sulgemisega seonduvat. 7.

§ 63

lg 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Antud juhtumi puhul on kaebaja süü vanglateenistuse ametniku korralduse eiramises tõendatud nii selle sisulise omaksvõtu kui viienda üksuse vanemvalvuri ettekandega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja puhul järgitud kõiki

§ 64lg 1, 2, 3, 4 tulenevad nõuded.

Teda on teavitatud menetluse algatamisest ning antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on protokollitud VSkE § 97 lg 2 kehtestatud nõuetele vastavalt ning karistus on määratud VSkE § 17 lg-s 1 sätestatud pädevuse ja seaduses ettenähtud tähtaja piires. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid, kaebaja seletusi, kui seda, miks üldse on vaja teda karistada ning millist karistust on tema puhul kõige otstarbekam rakendada. Kuna

§ 63

lg-s 1 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale mitut liiki karistust, sealhulgas ka kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, saab üheksa ööpäeva pikkune katseajaga kartserisse paigutamine arvestada nii vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse eiramises seisnenud rikkumise olulist tähendust vangla julgeolekule kui varasemate rohkearvuliste rikkumiste olemasolu, pole ülemäärase raskusega ning võib võrreldes teiste karistusvahenditega kõige tõhusamalt kaasa aidata õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele tema suhtes. 8. Miski kohtule esitatust ei tõenda ka õiguse üldiste põhimõtete või otsustamist mõjutada võinud menetlusnõuete rikkumist distsiplinaarmenetluse käigus. Kaebaja on küll väitnud, et teda ei 3 teavitatud koheselt ettekande koostamisest, kuid digitaalselt allkirjastatud ettekirjutuse vastupidine märge lubab selles kahelda. Lisaks ei nõua vangistusalased õigusaktid üldse, et teavitataks just konkreetselt ettekande koostamisest.

§ 64

lg 2 tulenevalt on piisav, kui kinnipeetavat teavitatakse sellest, millises rikkumises teda süüdistatakse ning tal on võimalik tutvuda väidetava süüteoga seotud informatsiooniga ja anda asja kohta oma seletused. Kaebaja puhul on see kohustus 11.03.2016 koostatud teatega täidetud.

1. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused sisalduvad RVastS § 7 lg-s
2. Selles on kehtestatud, et isik saab talle tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud RVastS § 9 lg-s
3. Selle kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega saab mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud nõude rahuldamine toimuda vaid siis, kui on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt ei ole vastustaja rikkunud kaebaja õigusaktidest tulenevaid õigusi. Seetõttu ei ole talle saanud tekkida ka hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
4. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kaebuse puuduste kõrvaldamise korras tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel hüvitamata. Kuna vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, puuduvad antud asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4