2-16-16068/7

Tsiviilasi nr 2-16-16068 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 17.november 2016.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-16-16068 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx hagi vastu abielu lahutamiseks nende Hageja: Xxxx(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) Hageja lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova (Stabimer Õigusbüroo OÜ, e-post aleksandra@stabimer.ee) Kostja: Xxxx(isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX) 17.11.2016.a Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad ja Kohtuistungil osalenud isikud Hageja RESOLUTSIOON Kohus otsustas: Lahutada Xxxx ja Xxxx abielu, mis sõlmiti 22.04.2010.a Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr XXXX. Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja kostja seisukoht Tsiviilasi nr 2-16-16068 Hageja Xxxx esitas 19.10.2016.a kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ela pooled koos alates 2014.a, neil pole ühist majapidamist ega abielulist kooselu. Hageja palub abielu lahutada. Hageja kohtuistungil seletas, et kostja on kaugsõidu meremees ja on kuude kaupa tööreisidel. Kostjal on elukoht Klaipedas. Hageja ning kostja kooselu lõppes hageja hinnangul kaks aastat tagasi sügisel. Viimati kohtusid hageja ja kostja suvel Tallinnas. Kostja on telefonikõnedes avaldanud hagejale, et soovib lapse pärast abielu jätkata. Hageja hinnangul kostja suhtleb lapsega tegelikkuses väga vähe. Kostja Xxxx kirjalikus vastuses palub abielu mitte lahutada, palub kohtul perekonda säilitada. Kostja avaldas, et ta ei saa kohtuistungil osaleda. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus pidas võimalikuks vaidluse sisulist lahendamist. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi; lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja kinnitas, et soovib abielu lahutada. Kostja palus kirjalikus seisukohas abielu mitte lahutada. Leppimisaja andmine on kohtu hinnangul ebamõistlik, kui ühel poolel puudub täielikult soov abielu jätkata. Kohus lahutab poolte abielu, kuigi kostja soovib seda jätkata. Hageja seletusest nähtuvalt on abielulised suhted lõppenud kaks aastat tagasi. Abielu on vabatahtlik ühendus ning kohus ei saa kostja palvel hoida abielulises ühenduses hagejat, kes selles olla ei soovi. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 2