← Eesti

2-16-17277/5

2-16-17277 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-17277 Ts

) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

§ 550

lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldusest nähtub, et Vene Föderatsiooni kodanik XXXX(sünd. 03.09.

  1. a, välisriigi passi nr 72№6912303), soovib Eesti Vabariigis, Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmida abielu XXXX´iga (isikukood XXXX). Kohtule on esitatud Peterburi Valitsuse Perekonnaseisuameti Komitee Arhiiviinformatsiooni tehnoloogiate Valituse arhiividokumentide vormistamise, hoidmise ja registreerimise osakonna poolt 01.09.2016 väljastatud tõend nr XXXX abielu sõlmimise riikliku registreerimise puudumise kohta (tl 4,19). Tõendist nähtub, et Peterburi Perekonnaseisuaktide asutuste arhiivides puudub abielu sõlmimise akti kanne XXXX poja (sündinud XXXX. aastal Leningradi linnas) kohta. Esitatud tõendist nähtub, et andmeid on kontrollitud ajavahemiku 03.09.2004 kuni 31.08.2016 kohta. Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale XXXX´ule PKTS § 39 lg 5 alusel loa abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. Kohtu poolt tehtud päringust Rahvastikuregistrisse nähtub, et XXXXon määratlemata kodakondsusega isik, kelle sünnikoht on Eestis ja kelle elukoht on alates 25.05.
  2. a olnud Eestis. PKTS § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 2 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Kohtu hinnangul ei ole XXXX isikuks, kes PKTS § 39 lg 5 mõttes vajaks kohtu luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita.

§ 478

lg-st 4 tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.