KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-2696 Kohtuasi V.K. kaebus helistamise keelamises seisnenud Viru

§ 120

lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on esitanud tuvastamisnõude ning tema väited viitavad selgelt preventiivsel huvil rajanevale soovile vältida tulevikus samasuguse keelu kehtestamist. Seega on vaja lahendada küsimus, kas niisuguse tuvastamisnõude esitamine on lubatud või tuleb kaebus tagastada. 4.

§ 45

lg-s 2 kehtestatuga on seaduseandja tuvastamisnõude esitamise õigust piiranud, sest niisuguse nõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks või sooritatud toimingut olematuks ja seetõttu ei saa selle abil üldreeglina oma rikutud õigusi ka taastada või muul viisil tõhusalt kaitsta. Nõue on lubatud vaid juhtudel, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid või haldusakti või toimingu vaidlustamiseks, millega võidi tekitada kahju ja tulevast hüvitamisnõuet pole põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks.

1. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud vastustaja tegevuse, mille tõttu ei saanud ta 06.11.2016 vaatamata vastavale taotlusele oma perekonnale ja advokaadile helistada ning tuginenud seejuures VangS § 4’ lg-tele 1 ja 2, § 23 lg-tele 1 ja 2, § 28 lg-tele 1 ja 3, PS §-le 26 ning EIÕK artiklile
2. Seejuures pole ta aga arvestanud, et nimetatud sätetest ei tulene kinnipeetavale telefoni piiramatu kasutamise õigust ega tema perekonna ja eraelu absoluutset puutumatust, küll aga on ette nähtud võimalus sekkuda neisse õigustesse, kui see on vajalik vangla julgeoleku kaalutlustel või avaliku korra kaitseks. Veel on kaebaja tähelepanuta jätnud, et VSkE § 51 lg-st 2 ning Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punktist 13.9.1.1 tulenevalt pole tal subjektiivset õigust nõuda telefoni kasutamist enam kui üks kord nädalas. Kaebusele lisatud vaideotsusest nähtuvalt sai kaebaja helistada advokaadile 03.11.2016 ning perekonnale 04.11.2016, 08.11.2016 ja 09.11.
3. Seega võimaldati talle vaatamata piirangule helistada oluliselt suuremas ulatuses, kui eelnevalt osundatud sätted minimaalselt ette nägid. Lisaks omab siinkohal tähendust ka see, et vangla julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise eesmärgil rajanevate piirangute seadmisel kinni peetavatele isikutele on vanglateenistusel väga laia ulatusega kaalumisruum ning kohtul piiratud sekkumise õigus.
4. Kaebuse hüpoteetiline väide, et helistamist võidakse uuesti piirata, ei ole piisav preventiivsel huvil rajaneva tuvastamisnõude esitamisel. Vastav huvi saab põhjendatud olla vaid olukorras, kus on reaalne ja tõsiseltvõetav oht, et isiku õigusi rikkuv tegevus võib korduda ning tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks edaspidi sellist tegevust ära hoida. Arvestades põhjuseid, miks helistamise keeld antud juhtumi puhul kehtestati, on täpselt sama situatsiooni tekkimine äärmiselt vähetõenäoline. Sellest erineva olukorra ilmnemisel aga kaebuse rahuldamine kaebaja õigustele mingit reaalset kaitset ei loo.
5. Eeltoodud järeldustel on kaebaja tuvastamisnõue ilmselgelt perspektiivitu. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle

§ 121lg 2 p-s 1 nimetatud alusel tagastada.

Kaebuse tagastamise tõttu jääb selles sisalduv menetlusabi taotlus läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane