KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-10184 Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Kaupo Paal, Ande Tänav Kohtuasi JG avaldus laste PG ja TG suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste viibimiskoha, hariduse- ja tervishoiukorralduse osas avaldajale üle andmiseks MG vastuavaldus lapse TG suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse TG viibimiskoha osas MG-le üle andmiseks või alternatiivselt otsustusõiguse lapse TG viibimiskoha osas MG-le üle andmiseks või alternatiivselt lapsega TG suhtlemiskorra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.11.2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse JG määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja: JG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Asjast puudutatud isikud: 1) PG (isikukood XXXXXXXXXXX) 2) TG (isikukood XXXXXXXXXXX) riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa 3) MG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Janar Urres ja Vahur Kivistik Eestkosteasutused: Tallinna linn, esindaja linnaosa vanem Tõnis Mölder Rae Vallavalitsus, esindaja vallavanem Mart Võrklaev Menetluse liik Kirjalik menetlus 1
(7)Resolutsioon:
- Harju Maakohtu 28.11.2016 määrus tühistada osas, milles maakohus määras MG-le TG-ga suhtlemiskorra (maakohtu määruse resolutsiooni p 6). Tühistatud osas saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
- JG määruskaebus rahuldada osaliselt.
- Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
- JG (avaldaja, ema) esitas 03.07.2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palus, et kohus lõpetaks tema ja MG (puudutatud isik, isa) laste (P ja TG) ühise hooldusõiguse osaliselt ja annaks ainuhooldusõiguse laste elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervishoiu küsimustes avaldajale.
- Avalduse kohaselt, oli avaldaja sunnitud 10.02.2016 lahkuma lastega pere ühisest elukohast, sest puudutatud isik oli nii avaldaja kui laste suhtes füüsiliselt ja vaimselt vägivaldne. Puudutatud isik on agressiivne, ettearvamatu käitumisega ega ole suuteline sõlmima kokkuleppeid. Ta muudab pidevalt oma meelt, läheb hüsteeriasse ning ägestub arusaamatutel põhjustel.
- Pärast lahkuminekut on puudutatud isik kohtunud väiksema lapse T-ga. Seejuures ei pea puudutatud isik kinni avaldajaga sõlmitud suhtlemiskorra kokkulepetest, eirab lapse arenguks vajalikke kohtumisi (arst, logopeed, trennid, lasteaed), mõjutab ja hirmutab väiksemat last. Puudutatud isiku käitumine pole laste huvidega kooskõlas. Puudutatud isik kuritarvitab alkoholi, valuvaigisteid ja antidepressante. Kooselu ajal ei tundnud puudutatud isik laste kasvatamise vastu huvi. Tema käitumine muutus pärast poolte lahkuminekut. Puudutatud isik manipuleerib T-ga. Ta sisendab lapsele hirmu avaldaja vastu. Ta kasutab lastega suhtlemisel kohatut kõnepruuki ning tema käitumine on viinud selleni, et laste elus puudub turvatunne ja rutiin. Vanem laps P ei soovi puudutatud isikuga suhelda tema agressiivsuse tõttu. T-ga on puudutatud isik suhelnud oma vanemate juuresolekul. Puudutatud isiku seisukoht ja vastuavaldus
- Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik esitas maakohtule 13.07.2016 vastuavalduse, milles palus anda puudutatud isikule otsustusõiguse laps T elu- ja viibimiskoha puudutavates küsimustes.
- Poolte vahel on vaidlus lapse T viibimiskoha küsimuses. Alates 10.02.2016 on T avaldanud isale soovi elada koos temaga. Puudutatud isiku kinnitusel puudub poolte vahel vaidlus lapse P viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavates küsimustes. Seetõttu tuleb avaldaja taotlus jätta P osas rahuldamata. Väär on avaldaja väide, et pooled jõudsid kohtuväliste läbirääkimiste käigus kokkuleppele, et lapsed elavad avaldajaga. Alates 12.07.2016 pole puudutatud isik oma lapsi näinud. Laste kodu ja elukoht on läbi aastate olnud just isa elukoht aadressil XXX. Lastel on seal kõik vajalikud tingimused, sh oma tuba ja suur õu. Kui avaldaja salaja kodust lahkus, ei saanud T uueks koduks üürikorter, kus avaldaja hetkel viibib. Avaldaja keeldub T koju tagastamast.
- Kui kohus rahuldab avaldaja avalduse, siis palus puudutatud isik, et kohus piiraks laste viibimiskoha määramise õigust territoriaalselt ja annaks avaldajale õiguse määrata laste viibimisoht üksnes Eesti Vabariigi piires. Vastuavalduse rahuldamata jätmise korral taotles puudutatud isik, et kohus määraks puudutatud isikule T-ga suhtlemiseks suhtluskorra. 2
(7)Avaldaja seisukoht vastuavaldusele
- Avaldaja vaidles vastuavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
- Suhtlemiskorras pakub puudutatud isik lapse elukorraldust muuta viisil, et laps viibib 4-5 päeva isa juures ja 2-3 päeva ema juures. XXX oli varem poolte ühine kodu ja seetõttu on moonutatud puudutatud isiku väited, et lapse elukoht oli varasemalt isa juures. See, et avaldaja lahkus koos lastega poolte ühisest kodust puudutatud isikuga kooskõlastamata, ei vasta tõele. Puudutatud isik pole avaldaja (koos lastega) lahkumisele kunagi vastu vaielnud, vaid sellega isegi kirjalikult (05.07.2016) nõustunud. Lastele määratud esindaja seisukoht
- Lastele määratud esindaja toetas ema avalduse rahuldamist. Vanemad läksid lõplikult lahku 10.02.
- Esindaja hinnangul on avaldaja taganud lastele head võimalused elamiseks ja arenemiseks ning suudab neile pakkuda stabiilset ning turvalist elukeskkonda. Noorem laps T oli kodukülastuse ajal pigem kinnine ja hoidis ema lähedusse. Vanem laps P kinnitas esindajale, et soovib elada koos avaldajaga. Lapsed on omavahel lähedased ja seetõttu on neid parem üksteisest mitte eraldada. Eestkosteasutuste seisukohad
- Rae Vallavalitsus toetas ema avalduse rahuldamist. Eestkosteasutuse hinnangul ei suuda vanemad omavahel rahumeelselt suhelda ning vajavad selleks spetsialisti abi. Lapsed näevad pealt vanemate tülisid ja on sellest häiritud. Puudutatud isiku suhted lapse T-ga on lähedased. Ka avaldajal on lähedased suhted mõlema lapsega. Kuna lapsed on omavahel tihedalt seotud ja nende suhted on väga lähedased, ei ole laste lahutamine mõistlik. Eestkosteasutus ei toetanud puudutatud isiku avaldust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kõigepealt tuleb eestkosteasutuse hinnangul lahendada hooldusõiguse küsimused.
- Pirita Linnaosa valitsus toetas ema avalduse rahuldamist. Lastel on omavahel tugev side ja nende lahutamine pole õigustatud. Maakohtu määrus
- Maakohus rahuldas ema avalduse 28.11.2016 määrusega osaliselt, lõpetas avaldaja ja puudutatud isiku ühise hooldusõiguse laste suhtes osaliselt ja andis hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas Eesti Vabriigi piires üle avaldajale. Muus osas jättis maakohus ema avalduse rahuldamata. Maakohus rahuldas puudutatud isiku avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras puudutatud isikule lapse T-ga suhtlemiseks järgmise suhtluskorra: 12.
- Puudutatud isik kohtub oma tütre T-ga iga kuu esimese ja kolmanda nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis võtab isa tütre reede õhtul kell 19.00 eelkoolist ja viib tütre pühapäeva õhtul ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.
- Kui laps hakkab käima koolis, võtab isa tütre reede õhtul koolist või hiljemalt kell 18.00 kodust ja viib tütre pühapäeva õhtul ema juurde koju tagasi hiljemalt kell 19.00 ning kindlustab lapse ettevalmistamise järgmiseks koolipäevaks. 12.
- MG kohtub oma tütrega T-ga iga kuu teise ja neljanda nädala teisipäeval ning viib T eelkooli ja pärast eelkooli ema juurde koju tagasi. 12.
- MG kohtub oma tütrega T-ga iga kuu teise ja neljanda nädala kolmapäevalneljapäeval järgmisel viisil: kui on lasteaiapäevad, siis läheb isa kolmapäeva õhtul lapsele lasteaeda järele ja neljapäeva hommikul viib isa lapse lasteaeda; kui ei ole 3
(7)lasteaiapäevad, siis võtab isa lapse ema juurest kolmapäeva õhtul hiljemalt kell 17.00 ja viib ema juurde tagasi neljapäeva õhtul hiljemalt kell 18.
- Kui T-l on kuu teise ja neljanda nädala kolmapäeval pärast lasteaeda kavandatud arsti juurde või logopeedi juurde minek, võtab isa lapse pärast arstil või logopeedil käiku, isal on õigus minna lapsega kaasa arsti või logopeedi juurde. 12.
- TG viibib isa hoole all suvepuhkuse perioodil (01.juuni-31.august) korraga kaks + kaks nädalat ehk kokku 4 nädalat. Täpse ajavahemiku lepivad vanemad kokku hiljemalt 31.märtsiks, kokkuleppele mittejõudmisel toimub see alates juulikuu esimesest esmaspäevast kaks nädalat järjest ja alates augustikuu teisest esmaspäevast kaks nädalat järjest. 12.
- Kui TG on kooliealine, siis viibib ta isa hoole all ka koolivaheaegadel: paaris aastal sügisese koolivaheaja, paaritul aastal kevadise koolivaheaja ja igal aastal ½ talvisest koolivaheajast. 12.
- Pühade ajal on laps paaris aastatel isa hoole all jõululaupäeval (24.detsembril) ning sellele eelneval päeval (23.detsembril), paaritutel aastatel on laps isa hoole all vana-aasta õhtul (31.detsembril) ja sellele järgneva paaris aasta uusaasta esimesel päeval (1.jaanuaril) ning paaritu aasta võidupühal (23.juunil) ja jaanipäeval (24.juunil). 12.
- Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. 12.
- Lapse sünnipäeva veedab laps paaris aastatel isaga ja paaritul aastal emaga. 12.
- Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis ära jäänud suhtlemiskordi ei asendata. 12.
- Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS teel. 12.
- Mõlemal vanemal on õigus lapsega telefoni teel suhelda ajal, mil laps on teise vanema juures, kuid arvestada tuleb lapse magamisaega. 12.
- Kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja hoidub lapse juuresolekul teise vanema halvustamisest. 12.
- Vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses suhtlemiskorras.
- Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldaja pöördumine kohtu poole lugeda põhjendatuks, sest vanemad pole ka menetluse kestel suutnud lahendada T viibimiskohta ning isa ja T suhtlemist puudutavat rahumeelselt ja kooskõlastatult.
- Kohtumenetluses on leidnud kinnitust, et isa soovib edaspidi osaleda laste kasvatamises ja laste elukorralduses. Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks anda laste hooldusõigust täielikult üle emale.
- Maakohus ei pidanud avaldaja etteheiteid isa ravimite sõltuvuse osas põhjendatuks. Ida-Tallinna keskhaigla valuravi osakonna 05.06.2016 tõendiga ja Magdaleena Tervisekeskus OÜ perearsti 07.07.2016 tõendiga nr 3772 on tõendanud, et puudutatud isik tarvitab ravimeid tervislikust seisundist tingitult ja arstiga kooskõlastatult. Samas on kohtu hinnangul Rae Vallavalitsuse seisukohaga tõendatud, et puudutatud isikul on probleeme enesevalitsusega ja oma emotsioonide haldamisega.
- Kohtu hinnangul on mõlemad vanemad majanduslikult võimelised lapse T-ga koos elama ja ning last kasvatama. Kohtumenetluses on kindlaks tehtud, et mõlema vanema juures on lapsele kindlustatud normaalsed elutingimused ja kasvukeskkond. Maakohus ei pidanud usutavaks, et puudutatud isik võiks oma tütart füüsiliselt või vaimselt kahjustada või ohtu seada. Kuivõrd laps T on alates sünnist elanud ja kasvanud koos oma õega, siis poleks põhjendatud õdesid lahutada. 4
(7)- Vanem laps P on kinnitanud, et ta soovib elada koos emaga. Samuti on P väitnud, et puudutatud isik on tema vastu kasutanud füüsilist vägivalda ning on tema peale karjunud. P on kohtus avaldanud, et ta soovib isaga kohtuda, kuid mitte tema juures elada. Lähtudes eeltoodust ei saa eeldada, et lapsed saaksid lähiajal asuda koos isa juurde elama. Maakohtu hinnangul on seega põhjendatud, et laps T elab ka edaspidi avaldaja juures.
- Muus osas ei pidanud maakohus ema avaldust põhjendatuks. Asjaolu, et puudutatud isik elab lapsest eraldi, ei ole piisavaks põhjuseks, et hooldusõigus laste tervise- ja haridusega seonduvates küsimustes emale üle anda. Teisi lastele olulisi asjaolusid, milles vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades tervise- ja haridusküsimustes kokkuleppele, pole kohtu ette toodud.
- XXX 28.09.2016 tõendi nr 1-8/26 kohaselt jättis puudutatud isik lapse korduvalt lasteaeda viimata, esines lapse meelestamist avaldaja vastu ja lasteaia töötajad märkasid puudutatud isikul ebatavalist ärevust. Kohtu hinnangul on võimalik esitatud teabest nähtuvalt teha järeldusi vaid pikema aja jooksul, arvestades edaspidi vanemate poolt isa ja lapse suhtlemiskorra täitmist.
- Maakohus määras puudutatud isikule lapsega kohtumiseks suhtlemiskorra. Kohus ei pidanud põhjendatuks määrata isa ja lapse suhtlemist kolmanda isiku juuresolekul, kuna laps on isaga koos elanud ja menetluses ei ole väidetud, et laps tunneks isa ees hirmu. PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanematel on võimalik kokku leppida teisiti kui on suhtlemiskorras määratud, arvestades sealjuures lapse soove, kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis tuleb järgida suhtlemiskorda järgida. Määruskaebus
- Maakohtu määrusele esitas 13.12.2016 määruskaebuse avaldaja ning palus maakohtu määruse resolutsiooni p 6.3 tühistada ja määrata, et puudutatud isiku ja lapse suhtlemine toimub maakohtu määruses märgitud korras kolmanda isiku juuresolekul.
- Eestkosteasutused pole suhtlemiskorra tingimuste osas seisukohta avaldanud ning laste määratud esindaja on olnud sellise suhtlemiskorra määramisele vastu. Kohus on jätnud selle tähelepanuta.
- Kohus pole selgitanud, miks ei arvesta ta suhtlemiskorra määramisel asjas tõendamist leidnud asjaoludega, et puudutatud isik tarvitab igapäevaselt tugevaid ravimeid, on joobes juhtimise tõttu vahetult enne asja lahendamist karistatud, kergesti ärrituv, vanemat tütart füüsiliselt karistanud ja talle ka narkootilist ainet pakkunud. Niisamuti ei ole kohus arvestanud, et alates lahkuminekust on kõik lastega kohtumised toimunud kas avaldaja või puudutatud isiku vanemate juuresolekul, et tagada laste ohutus. Kui määrata suhtlemiskord, mille puhul viibib laps öösel puudutatud isiku juures ning puudutatud isik last sõidutab, siis tuleb tagada, et puudutatud isik poleks lapsele ohtlik, ei tarvitaks narkootilisi aineid ega sõidaks narkootilise aine mõju all ning suudaks tagada lapse heaolu ja ohutuse. Puudutatud isikul on sõltuvushaigus. Seetõttu pole õigustatud panna lapse heaolu sõltuvusse üksnes puudutatud isiku suutlikkusest enda seisundit hinnata. Puudutatud isiku kohatut käitumist ja ärritunud olemist on kinnitanud ka XXX lasteaed ja Rae vald.
- Maakohtu määrusest ei nähtu, miks on kohus pidanud suhtluskorda just sellisel kujul põhjendatuks. Määrusest ei selgu, miks ei pidanud kohus vajalikuks pooli suunata perenõustamisse.
- Suhtluskord on määratud kujul avaldaja hinnangul talle liialt koormav ega arvesta asjaoluga, et laps hakkab alates
- a sügisest käima koolis. 5
(7)Menetluse edasine käik
- Isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
- Lastele määratud esindaja ja Rae Vallavalitsus pidasid määruskaebuses toodud etteheiteid põhjendatuks.
- Pirita Linnaosa Valitsus ei toetanud määruskaebuse rahuldamist.
- Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
- Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2) osas, milles maakohus määras isa ja lapse suhtlemise korra (määruse p 6). Tühistatud osas tuleb asi saata samale maakohtule tagasi uueks menetlemiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
- Määruskaebuses heidab avaldaja maakohtule ette seda, et maakohus ei suunanud pooli perelepitusse. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja kaebus selles osas põhjendatud.
- Hooldusõiguse muutmine ja lapsega suhtlemise korraldamine lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi hagita menetluses. Lapsega suhtlemise korra määrab kohus PKS § 143 lg 2¹ järgi vanema nõudel, kuid PKS § 143 lg 5 järgi võib kohus suhtlemiseks vajalikke meetmeid kohaldada ka omal algatusel. Kohus teeb hagita menetluses TsMS § 435 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1, § 478 lg-ga 1 ja § 463 lg-ga 2 määruse alles siis, kui asja on ammendavalt arutatud ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Hagita asjas ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega. TsMS § 5 lg 3 järgi selgitab kohus hagita asjas üldjuhul ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima, et avaldus vastaks seadusele ja oleks tõendatud, sh peab kohus nõudma tõendite esitamist või koguma neid vajadusel ise. Kuna suhtlemise reguleerimine on hagita asi ja kohus võib PKS § 143 lg 5 järgi rakendada suhtlemise korraldamiseks lapse huvide tagamiseks meetmeid ka omal algatusel, tuleb kohtul lapsega suhtlemist korraldades teha kõik endast olenev, et vanema ja lapse suhtlemise kord vastaks kõiki asjaolusid ja vanemate õigustatud huve arvestades lapse huvidele PKS § 123 lg 1 tähenduses.
- Lisaks peab kohus last puudutavas menetluses TsMS § 561 lg 1 järgi nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Selleks peab kohus asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi. Kohus võib last puudutava menetluse TsMS § 561 lg 2 järgi ka peatada, kui sellega ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast kohtuväliselt nõustada.
- Kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja lahendamise huvides vajalik, võib kohus kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. Kohus võib vajadusel kohustada vanemaid osalema kohtuvälises lepitusmenetluses eelkõige juhul, kui vanemad vaidlevad hooldusõiguse muudatuste või lapsega suhtlemise korraldamise üle TsMS § 550 lg 1 p 2 mõttes (vt Riigikohtu
- juuni
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-10, p-d 30–31).
- Ülalmärgitu kohaselt peab kohus vanema ja lapse suhtlemist reguleerides lähtuma uurimispõhimõttest ning tegema kõik endast oleneva, et veenda vanemaid lapse huvides koostööle ja kokkuleppel lapsega suhtlemist reguleerima, et vältida hilisemaid probleeme kohtulahendiga määratud suhtlemise korra täitmisel. Selleks peab kohus 6
(7)arutama vanematega kõiki lapsega suhtlemise küsimusi, milles vanemad on eri meelt, suunama vanemaid lapse huvides järeleandmisi tegema ning selgitama, mil viisil ta kavatseb lapsega suhtlemist reguleerida, kui vanemad jäävad lepitamatutele erimeelsustele. Last puudutavates vaidlustes on väga oluline pakkuda vanematele võimalust saada last puudutavate küsimuste lapse huvides lahendamiseks abi erialaste teadmistega nõustajalt ning teatud juhtudel määrata ka kohtuväline lepitusmenetlus erimeelsuste ületamiseks.
- Vaidlusaluses asjas on maakohus küll ammendavalt menetlenud hooldusõiguse muutmise küsimusi, kuid 07.07.2016 ja 07.09.2016 kohtuistungite protokollidest ei nähtu, et kohus oleks suunanud pooli lapse huvides erimeelsusi lahendama ja lapsega suhtlemises kokku leppima, sh juhtinud tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi või suunanud vanemaid osalema lepitusmenetluses, et erimeelsused ületada. Selle asemel tegi maakohus 28.11.2016 määruse, millega mh määras suhtlemise korra. Sellega rikkus maakohus eespool selgitatud kohustust teha kõik endast olenev, et veenda vanemaid lapse huvides koostööle ja kokkuleppele. Praegusel juhul on nii isa kui ema avaldanud nõusolekut perelepituses osalemiseks.
- Maakohtu määrusest ei nähtu ka seda, miks pidas maakohus just sellist suhtluskorda lapse huvidega kooskõlas olevaks. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja etteheide, et ei seisukoha esitanud eestkosteasutus ega lapse esindaja ei toetanud suhtluskorra sellisel kujul rahuldamist.
- Maakohtu määrus tuleb seetõttu (suhtluskorra määramise osas) tühistada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule tühistatud osas uueks lahendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul ülalmärgitust juhindudes lapsega suhtlemise korraldamine uuesti lahendada.
- Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse eespool nimetatud põhjustel, ei analüüsi kolleegium menetlusökonoomilistel kaalutlustel määruskaebuse muid väiteid. Menetluskulud
- Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule uueks lahendamiseks, määrab menetluskulud TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 kohaselt maakohus.
- Kui ringkonnakohus tühistab hagita asjas tehtud menetlust lõpetava lahendi ja saadab asja maakohtule uuesti lahendada, siis ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata (vt Riigikohtu 28.05.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 7
(7)