KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2417 Haldusasi AN kaebus Ta

) § 45 lg 2 kohaselt lubatav. Lisaks ei saavutaks kaebaja tuvastamiskaebuse menetlemisega tema soovitud eesmärki, sest õigusvastasuse tuvastamine ei too iseenesest kaasa vaba aja veetmise võimaluste laiendamist vangla poolt. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetsete vaba aja veetmise võimaluste tagamist, nt lauamängude väljastamise või vaba aja ruumi loomise näol. Vanglale ei tulene seadusest sellist kohustust, mistõttu puudub kaebajal õigus vastava nõude esitamiseks ja kaebust saab pidada perspektiivituks. 5. Tallinna Halduskohus tagastas 01.12.2016 määrusega tuvastamiskaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4).

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

AN on kaebuses märkinud tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks hilisema kahjunõude esitamise soovi. Vanglale esitatud taotlustest ja vaietest nähtub aga AN eesmärk saada sektsiooni 1-4 lauamängud ja vaba aja veetmise ruum. Tuvastamiskaebuse eeldused ei ole täidetud. Kaebaja ei ole täpsustanud, milline kahju on talle tekkinud. Asjaolusid arvestades on ilmne, et kaebajale ei ole tekkinud varalist kahju. Samuti ei nähtu asjaoludest, et kaebajale võiks olla süüliselt tekitatud mittevaralist kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Seega oleks võimalik hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu puudub kaebajal

§ 45lg-st 2 tulenevalt kaebeõigus.

Kaebajal puudub kaebeõigus ka põhjusel, et kaebajal on olemas tõhusam õiguskaitsevahend ning kaebaja on seda vahendit ka kasutanud. Asjaolu, et kaebaja algatatud vaidemenetlused ei ole lõppenud, ei anna alust pöörduda ennatlikult kaebusega halduskohtusse. Pärast vaidemenetluste lõppemist saab kaebaja pöörduda halduskohtusse kohustamisnõudega, mille rahuldamise korral oleks vangla kohustatud tagama sektsioonis 1-4 lauamängud ja vastava ruumi olemasolu. Üksnes vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust vanglale kaasa ei too. Kohtul puudub alus minna tuvastamisnõudelt üle kohustamisnõudele, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ka kaebeõiguse olemasolu jaatamise korral oleks tuvastamisnõue ja võimalik kahju hüvitamise nõue perspektiivitud, sest Tallinna Vanglal puudub seadusest tulenev kohustus tagada kinnipeetavatele individuaalseid vaba aja veetmise võimalusi. Perspektiivitu oleks ka kohustamisnõue. Kaebaja ei väida, et vangla ei täida talle vangistusseadusega pandud kohustusi võimaldada avatud eluosakonna kinnipeetavatele jälgida raadio- ja televisioonisaateid, lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju, kasutada vangistusseaduses lubatud ulatuses telefoni ja internetti, tegeleda kehakultuuriga või käia päevas ühetunnisel jalutuskäigul. Samuti ei väida 2

§ 203lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki korrata.

9. Kaebaja on kaebuses märkinud kaebuse esitamise eesmärgiks hilisema kahjunõude esitamise soovi.

§ 45

lg 2 kolmanda lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja hüvitamiskaebust ei ole alust pidada perspektiivikaks. Kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses viidanud millelegi, millest saaks järeldada kaebajale varalise või mittevaralise kahju tekkimist. Samuti on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi efektiivsema õiguskaitsevahendiga kui õigusvastasuse tuvastamise nõue. Tallinna Vangla menetleb praegusel ajal kaebaja vaideid Tallinna Vangla 09.11.2016 ja 16.11.2016 otsustele, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja taotlused sektsiooni 1-4 lauamängude ja vaba aja veetmise võimaluste tagamiseks ning vaba aja veetmise ruumi rajamiseks. Lisaks nähtub Tallinna Vangla 09.11.2016 otsusest (tl 9), et AN on andnud inspektor-kontaktisikule teada oma soovist kasutada kodukorra p-s 18 ette nähtud võimalust osaleda huviringi tegevuses ning alates 07.11.2016 on ta lubatud kunstiringi. Seega ei ole kohtule teada asjaolusid, millest nähtuks, et tuvastamiskaebuse menetlemine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses sellist vajadust selgitanud. 10. Kaebuse tagastamise tõttu puudus vajadus ka menetlusabi taotluse lahendamiseks. 11. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.12.2016 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 3