) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses.
lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt, kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.
lg 2 kohaselt, kohus võib aluste 3 2-16-7944 äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi.
lg 1 kohaselt, eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 203 lg 4 kohaselt, kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.
lg 1 kohaselt, kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada.
lg 5 kohaselt, kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui: 1) sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed; 2) kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama.
lg 3 kohaselt, kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.
lg 4 kohaselt, kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. XXXX Lähtudes Kuusalu Vallavalitsuse ja XXXXmenetluses määratud esindaja arvamusest, ekspertiisiaktist ning tsiviilasja toimiku materjalidest, nõustub kohus nimetatud dokumentides väljendatud seisukohtadega ning leiab tõendeid kogumis hinnates, et XXXXon piiratud teovõimega isik, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle seatud eestkostet tuleb jätkata. Kohus ei kuulanud XXXXisiklikult ära, kuna ekspertiisiaktis on ekspert asunud seisukohale, et XXXXpsüühiline seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes. Samuti ei ole XXXXvõimeline alluma kohtu korrale ja sisuline arusaam tal kohtuistungil toimuvast puudub, sisuline kontakt temaga on vähene. Seega asub kohus seisukohale, et tema kohtupoolne ärakuulamine ei anna midagi juurde antud asja lahendamisele. XXXXei ole küll kohtule esitanud eestkostja volituste pikendamiseks kirjalikku nõusolekut, kuid on XXXXmenetluses määratud esindajale kinnitanud, et on jätkuvalt nõus olema XXXXeestkostja. Kogutud tõenditest ei nähtu, et XXXXeestkostja ülesandeid peaks piirama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid XXXXeestkostjaks olemise. Kohtu hinnangul on põhjendatud seega pikendada XXXXvolitusi XXXXeestkostjana. Lähtudes tsiviilasja toimikus olevatest XXXXtervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ning arvestades menetluses esitatud arvamusi, leiab kohus, et XXXXei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt mistahes tehinguid. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et XXXXon tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta ei oma hääleõigust (
Samuti leiab kohus, et XXXXei ole võimalik jätta alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes, st et XXXXei saa aru perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Käesolevas asjas leiab kohus, et XXXXon endiselt sobivaimaks eestkostjaks. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.
lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.
lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat 4 2-16-7944 määruse tegemisest alates. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4, tuleb XXXXmääratud eestkostja XXXXametiaega pikendada viis aastat. PKS § 207 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. PKS § 206 kehtestab eestkostja kohustused. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kohus juhib tähelepanu PKS § 194, mis näeb ette eestkostja aruandekohustuse. Selle paragrahvi kohaselt kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.