Obsah (9)

§ 62§ 440§ 173§ 168§ 174§ 165§ 436§ 124§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016, T

§ 62lg 2).

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. AB „XXXX“ (AB „XXXX“ Eesti filiaali kaudu, hageja) esitas 12.07.2016 Harju Maakohtule hagi XXXX(kostja I) ja XXXX(kostja II) vastu kahjuhüvitise summas 496,28 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2. Kohus võttis hagi menetlusse 25.08.2016 määrusega ja küsis kostjatelt hagile vastust. Kostjad esitasid 14.09.2016 kohtule e-kirjaga vastuse, et kostjad on kahju kannatanud korteri omanikule XXXX viimase esitatud nõude alusel hüvitanud 100 eurot. Kostjad pole olnud teadlikud sellest, et seoses Tallinnas XXXX kahjuga veel mingisuguseid nõudeid on või saab olla. Kostjad esitasid ka tõendi selle kohta, et XXXX on 17.06.2016 pangaülekandega hüvitatud 100 eurot. 2
3. 19.09.2016 e-kirjaga tegi kohus kostjale ettepaneku võtta hagejaga ühendust kompromissi sõlmimiseks, sest kostjad on viidanud kokkuleppele kahju kannatanuga, kellele on kahju hüvitatud.
4. 19.10.2016 Harju Maakohtu kirjaga andis kohus pooltele tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks kuni 28.10.
6. 20.10.2016 teatas hageja, et kosjad pole hageja kompromisspakkumist vastu võtnud.
7. 24.10.2016 teatas kostjate esindaja, et ostjad võtavad põhinõude õigeks ja tunnistavad seda, kuid ei ole nõus maksma viivist ega menetluskulusid. Samuti kinnitasid kostjad, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjatega ühendust võtnud.
8. 27.10.2016 esitasid kostjad kirjaliku vastuse, milles veelkord kinnitasid põhinõudega nõustumist ning selgitasid, et hageja nõue oleks koheselt rahuldatud vastava teate esitamisest ka enne kohtusse pöördumist. Seetõttu ei nõustu kostjad maksma viivist ja menetluskulusid. Kostjad on saatnud kompromissettepaneku ka hagejale, kuid hageja polnud sellega nõus.
9. Kostjad võtsid 01.12.2016 e-kirjaga hagi täies ulatuses õigeks. Kostjad esitasid 14.12.2016 allkirjastatud õigeksvõtu ja menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 14.12.2016 menetluskulude nimekirja ning vastas kostjate menetluskulude nimekirjale.
10. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt kahju summas 496,28 eurot, viivist põhinõudelt seisuga 12.07.2016 summas 3,59 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 13.07.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
11. Hagiavalduse kohasel toimus 05.04.2016 Tallinnas XXXX korteris kahjujuhtum, kus korterist nr 7 puuriti remondi käigus läbi vahelae augud, millega rikuti korter nr 4 lae siseviimistlus. Kostjad on Tallinnas XXXX asuva korteriomandi kaasomanikud. Otsene varaline kahju kokku on 496,28 eurot (põhinõue), millest 379,28 eurot on kahjuhüvitis korteri taastamiseks, 72 eurot on kahju kindlaks tegemise kulu ja 45 eurot on kohtuvälise nõude esitamise kulu. Kohtumääruse põhjendused
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt sellest märgib kohus lühidalt järgmist. 12.

§ 440

lg 1-3 näevad ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

1. Hageja on hagiavalduses nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Sama on kinnitanud kostjate esindaja oma 01.12.2016 e-kirjas.
2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud 15.

§ 173

lg 1 alusel märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

1. Pooled taotlevad menetluskulude teineteise kanda jätmist. Hageja toob esile, et pooled on pidanud korduvaid kompromissläbirääkimisi kahju hüvitamiseks, kuid kostjad 3 kompromissettepanekut vastu ei võtnud. Kostjad vaidlesid oma 2.10.2016 vastuses hagile osaliselt vastu. Seega tuleks kulud jätta kostjate kanda.
2. Kostjad toovad esile, et juhul, kui enne kohtusse pöördumist oleks hageja kostjatega ühendust võtnud, siis hageja nõue oleks olnud kohtuväliselt koheselt rahuldatud. Kostjad ei ole hagejalt nõudekirju saanud. Samuti märgivad kostjad, et kokkuleppel XXXX omaniku XXXX, kes oli kahjukannataja, hüvitasid kostjad talle otse kahju 100 eurot. XXXXkinnitas, et sellega on kahju hüvitatud. Kostjad on hagi selle lülises osas kohe õigeks võtnud.
3. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjad on esimeses vastuses kohtule (14.09.2016) kirjeldanud oma üllatust haginõude osas, kuna nad on kahju kannatanud isikule temaga kokkuleppel kahju juba hüvitanud. Kostjad ei vaidle hagile vastu, kuid imestavad, et enne kohtusse pöördumist pole nendega ühendust võetud, kuna kõik kostjate telefoni numbrid on hagejale kahjutoimiku järgi teada olnud. Enne kompromissläbirääkimiste tähtaja lõppu on kostjad kohtule vastanud ja hagi suures osas (s.o 99.3%) õigeks võtnud. Järgmises kohtule esitatud menetlusdokumendis 01.12.2016 on kostjad hagi täies ulatuses õigeks võtnud. Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud lähtuda sellest, et kostjad võtsid hagi kohe õigeks. Hageja pole tõendanud nõudekirja edastamist enne kohtusse pöördumist ega toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust kulude jätmist kostjate kanda. 19.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

20. Kostjate menetluskulud on 14.12.2016 esitatud nimekirja kohaselt lepingulise esindaja kulud 300 eurot 3 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot. Kostjad kinnitavad, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga ja kostjad ei ole käibemaksukohustuslased. Kohus leiab, et kostjate menetluskulud on vajalikud ning põhjendatud täies ulatuses ja kuuluvad rahuldamisele. 21.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

§ 165

lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. 22. Hageja ei ole hagiavalduses (sh ka hagiavalduse resolutsioonis) märkinud, kas ta nõuab kostjatelt kahju hüvitamist kui solidaar-, osa- või ühisvõlgnikena. Võlgnike paljusust reguleerivaid sätteid kohaldab kohus ise, sõltumata poolte õiguslikust hinnangust (

§ 436lg 7; vt ka Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-117-16).

Kohus lähtub ainult kulude jaotusel hagiavalduses toodud asjaoludest, et kahju tekitas korter nr 7, mille omanikeks on kostjad, kes on korteri kaasomanikud võrdsetes osades (mitte ühisomanikud) ning seega on tegemist kostjate osavastutusega hageja ees (Korteriomandiseaduse § 13 lg 1). Seega tuleb menetluskulude jaotamisel analoogia korras lähtuda

§ 165

lg-st 1 ning kohus määrab, et kostjad on hageja suhtes osavõlausaldajad (võlaõigusseadus § 71).

1. Kohus ei ole kostjatelt täiendavalt küsinud seisukohta hageja menetluskulude kohta, kuna kohus jätab menetluskulud hageja kanda (kostjatel ei teki hageja menetluskuludest kohustusi) ning seetõttu pole kostjate seisukoht vajalik. Kohtu täiendavad selgitused
2. Tsiviilasja hind on

§ 124, § 133 lg 1 ja lg 2 alusel 539,57 eurot.

25.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 5