KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- novembril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-11284 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roman Miškanenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.11.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Roman Miškanenko, isikukood 38006073720, xxx Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Roman Miškanenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Miškanenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Roman Miškanenko tunnistati Viru Maakohtu 10.05.2013 otsusega nr 1-12-11284 süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 69 lg 2 § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust statsionaarse sõltuvusravi kohaldamisega koos käitumiskontrollnõuete ja kohustustega. Otsus jõustus 18.05.
- Viru Maakohtu 05.09.2013 määrusega pöörati 10.05.2013 otsusega Roman Miškanenkole mõistetud vangistus täitmisele, kuna kriminaalhooldusalune ei allunud kohustustele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ettenähtud ravile. Määrus jõustus 16.09.
- Viru Maakohtu 02.12.2014 määrusega vabastati Roman Mišnenko enne tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega 5-ks kuuks, katseajaga 1 aasta. Määrus jõustus 13.12.
- Viru Maakohtu 26.11.2015 määrusega pööras Viru Maakohus Roman Mišnenkole mõistetud ja ärakandmata vangistuse 9 kuud 18 päeva täitmisele, kuna Roman Miškanenko rikkus taas Viru Maakohtu poolt määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistuse kandmise algus 02.06.2016 ja lõpp 20.03.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 26.10.
- 1
(5)Roman Mišnenko andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 18). Kinnipidamisasutusest Roman Mišnenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral soovib isik elama asuda xxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on xxx, üürnik on kinnipeetava ema. Käesoleval ajal elavad nimetatud korteris isiku ema ja vend. Võlgnevusi elupinnal ei ole. Ema on nõus, et Roman Miškanenko suhtes kohaldatakse sellel aadressil elektroonilist järelevalvet ning allkirjastas nõusoleku. Tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud. Kinnipeetav omandas xxx. koolis, peale mida alustas õpinguid Narva Kutseõppekeskuses keevitaja erialal, kuid jättis need pooleli, kuna kaotas huvi õppimise ja eriala vastu. Riigikeelt ei valda. Vangistuses on läbinud xxx riigikeele kursuse. Ametlikult töötanud ei ole, enne vangistust oli Tööhõiveametis tööotsijana kirjas ning sai töövõimetuspensioni. Peamine sissetulekuallikas oli narkootikumide müümine, saadud sissetuleku kulutas narkootikumide peale. Vanglas töötanud ei ole. Ema on nõus poega vabanemise korral materiaalselt ja moraalselt toetama. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Täitise andmetel on seisuga 11.10.2016 maksmata hagisid summas 792,73 eurot. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ja 2 venda. Roman Miškanenko on vallaline, lapsi tal ei ole. Suhtlusring koosnes narkootikumide tarvitavatest inimestest. Kinnipeetaval on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Isik omab töövõimetust 40% ulatuses, kuna põeb kroonilist haigust. Narkosõltuvus on viinud kuriteo toimepanemiseni, mida isik ka tunnistab. Katseajal ei allunud sõltuvusravi tingimustele, lahkus omavoliliselt rehabilitatsioonilt, tarvitas narkootikume ning tingimisi karistus pöörati täitmisele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vabanemisjärgselt kahe aasta jooksul on 14%. Tulenevalt eelnevast toetab Viru Vangla Roman Miškanenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt moodustavad kinnipeetava lähivõrgustiku tema ema ja 2 venda. Roman Miškanenko on vallaline, lapsi tal ei ole. Kinnipeetava suhtlusring koosnes vabaduses peaasjalikult kuritegeliku mõtteviisiga isikutest ja see on kujunenud aastatega. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxxEnne vangistust elas Roman Miškanenko ema sõnul samal aadressil. Praegu elavad sellel pinnal kinnipeetava ema ja vend. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks xxx Üürilepingut pikendatakse iga 5 aasta järel, üürnik on kinnipeetava ema. Võlgnevusi kommunaalteenuste eest ei ole. Ema on nõus sellega, et Roman Miškanenko suhtes kohaldatakse elektroonilist järelevalvet aadressil xxx linn ja ta allkirjastas sellekohase nõusoleku. Samuti andis kirjaliku nõusoleku kinnipeetava vend. Tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud. Kinnipeetava ema on valmis Roman Miškanenkot moraalselt ja materiaalselt toetama. Pere sissetulekuks on kinnipeetava ema töötasu ja töövõimetuspension. Roman Miškanenkol puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Enne vangistust oli temale määratud töövõimetuspension. Ema teada puudub Roman Miškanenko töökogemus. Roman Miškanenkot on kahel korral määratud kriminaalhoolduse järelevalve alla. Karistused olid pööratud täitmisele. Roman Miškanenko on pikaajaline narkootikumide tarvitaja. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et ei seisa vastu eelnimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. R. Miškanenko käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – distsiplinaarkaristuste puudumine jm, mis viitab sellele, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. R. Miškanenkot on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vabanemisjärgselt kahe aasta jooksul on 14%, mis on suhteliselt madal risk. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 20.03.2017. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks R. Miškanenkol jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuue kuu kestel. Kõik tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud. 2
(5)Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega samuti lisakohustuste panemisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Arvestamisele kuulub siinkohal ka varem viidatud asjaolu, et vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt. Abiprokurör nõustub Viru Vangla poolt 10.10.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku kohta. Ühtlasi teeb abiprokurör kohtule ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, Roman Miškanenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilisele valvele allutamisega. Süüdimõistetu Roman Miškanenko selgitas, et ta oli enne tähtaega vabastatud elektroonilise valve kohaldamisega. Ta taotleb, et see oleks veel korra kohaldatud 5 kuuks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Roman Miškanenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetule on käesolev kriminaalkaristus esmakordne. Vanglakaristust kannab
- korda. Roman Miškanenko kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise – omandamise ja edasiandmise eesmärgil grupis, ajavahemikus alates
- aastast kuni 07.06.
- Roman Miškanenko soetas tuvastamata isikutelt amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet suures koguses, hoidis seda ainet enda elukohas Narvas aadressil Uusküla 9-54 asuvas korteris, segas saadud ainet lahjendamise ja koguse suurendamise eesmärgil sahharoosiga ning müüs amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet teistele isikutele, kes omakorda müüsid narkootilisi aineid edasi erinevatele narkosõltlastele xxx Väärteokorras on isikut karistatud 2-l korral, käesoleval ajal kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kohus loeb positiivseks, et Roman Miškanenko on vangistuse jooksul läbinud riigikeele xxxtaseme õppe. Nimetatud asjaolu alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab isikule positiivset mõju. Viru Vangla andmetel omab kinnipeetav Välismaalase Passi, mis kehtib kuni 17.04.
- Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxx Käesoleval ajal elavad seal kinnipeetava ema ja vend. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega munitsipaaleluruumiga, mille haldajaks on xxx. Üürnik on kinnipeetava ema. Võlgnevusi kommunaalteenuste eest ei ole. Ema on nõus, et Roman Miškanenko suhtes kohaldatakse elektroonilist järelevalvet nimetatud aadressil ja ta allkirjastas sellekohase nõusoleku. Samuti andis kirjaliku nõusoleku kinnipeetava vend. Vabanemise korral puudub süüdimõistetul garanteeritud töökoht. Isiku lähedasteks on ema ja 2 venda. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul 3
(5)on olemas toetav lähivõrgustik ja vabanemisjärgne elukoht, mis maandavad mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul Roman Miškanenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Roman Miškanenko tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning karistati vangistusega tingimisi. Kuna isik ei täitnud temale kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, pöörati vangistus täitmisele. Seejärel vabastas Viru Maakohus Roman Miškanenko ennetähtaegselt vangistuse kandmisest tingimisi koos elektroonilise valve kohaldamisega ning määras taas kriminaalhooldusele, kuid ka siis rikkus Roman Miškanenko katseaja tingimusi ning kohus pööras tema ärakandmata vangistuse uuesti täitmisele. Seega, on kinnipeetaval kriminaalhooldus kahel korral ebaõnnestunud. Kuna isik on jätkanud varasemat eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et süüdimõistetu on toime pannud kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriteks narkootikumid. Viru Vangla poolt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Kohus märgib, et eelmistel katseaegadel ei täitnud süüdimõistetu kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning vangistus pöörati täitmisele. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval on Täitise andmetel tasumata võlanõudeid summas 792,73 eurot. Kohus hindab nimetatut kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.03.2017, ärakandmiseni on veel üle 3 kuu aega. Järelejäänud vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Isiku ennetähtaegseks vabastamiseks ei näe kohus ühtki mõistlikku põhjust. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuses elektroonilise valve alla. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindla elukoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 4
(5)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Roman Miškanenko temale Viru Maakohtu 10.05.2013 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 26.11.2015 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)