3. Jätta rahuldamata XXXXOÜ nõue AS DNB Pank vastu
lg 1 järgi.
järgi saab eeldada, et tüüptingimuste ebamõistlikult kahjustav iseloom kehtib ka hageja suhtes. Hageja tunnistab kompromissi korras lepingu nr XXXX alusel inkassokulu hüvitist 40 eurot. Ülejäänud 190 eurot ning arvestatud viivised 40,56 eurot (kokku 230,56 eurot) soovib hageja kostjalt tagasi saada alusetu rikastumise sätte alusel (
Lisaks raha tagastamise nõudele on hagejal kostja vastu õiguse tunnustamise nõue. See nõue põhineb asjaolul, et poolte vahel kehtib endiselt leping nr XXXX, mille järgse inkassokulu hüvitamise nõudest pole kostja loobunud. Ka siin tunnistab hageja üksnes kompromissi korras hageja nõuet summas 40 eurot, millest tulenevalt palub tunnustada oma õigust mitte tasuda kostjale lepingu nr XXXX alusel nõutavat inkassokulu hüvitist summas 190 eurot. 2 Lisaks eeltoodud nõuetele esitab hageja ka varalise kahju hüvitamise nõude summas 630 eurot. Nimetatud summa koosneb seoses inkassokulude vaidlusega hagejale osutatud õigusabiteenuse kuludest. Kostja vastus hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja nõuded on põhjendamata. Kostja selgitab, et saatis 04.04.2016 tavapostiga ning 05.04.2016 e-postiga nii hagejale kui käendajale teatise, milles hoiatas, et loeb lepingud ennetähtaegselt ülesöelduks, kui hageja ei tasu võlgnevust 14 päeva jooksul arvates teatise kättesaamisest. Samuti hoiatas kostja, et lepingute ülesütlemise korral on hagejal kohustus viivitamatult sõidukid kostjale tagastada. Vara viivitamatu tagastamise kohustus lepingute ülesütlemisel tulenes hagejale ka lepingute üldtingimuste punktist 12.
Hageja õiguse tunnustamise nõue põhineb asjaolul, et poolte vahel kehtib endiselt leping nr XXXX, mille järgse inkassokulu hüvitamise nõudest pole kostja loobunud. Ka siin tunnistab hageja nõuet summas 40 eurot, millest tulenevalt palub tunnustada oma õigust mitte tasuda kostjale lepingu nr XXXX alusel nõutavat inkassokulu hüvitist summas 190 eurot. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue summas 630 eurot koosneb hagejale osutatud õigusabiteenuse kuludest. Esmalt hindab kohus, millisele isikule on tagastusteenust osutatud. Hageja leiab, et vastusest ei tulene tagastusteenuse osutamine hagejale, vastusest tuleneb, et tagastamisteenust osutati käendajale ja läbirääkimisi peeti käendajaga. Seega juba ainuüksi seetõttu tuleks hagi rahuldada, kuivõrd kostja on võtnud omaks, et puudub vaidlus asjaolu üle, et OÜ Reeborn 24.05.2016 käendajaga ühendust võttis. Kostja on selgitanud, et lähtuvalt osapoolte vahel väljakujunenud praktikast toimus lepingutest tulenev suhtlus ka enne lepingute ülesütlemist peamiselt käendajaga, seega oli lepingute jätkamise ja/või vara tagastamise üle läbirääkimiste pidamine käendajaga, mitte hageja esindajaga, poolte vahel väljakujunenud tavapärane praktika. Hageja juhatuse liige ning käendaja on kostjale teadaolevalt lähikondsed, lisaks vastutab käendaja lepingutest tulenevate kohustuste eest solidaarselt hagejaga. Asjakohatud on hageja väited selle kohta, et kostja ei pöördunud vara tagastamise nõudega õige isiku poole või et hageja vara tagastamise nõudest ei teadnud – nimetatud kohustus tulenes hagejale muuhulgas ka lepingute üldtingimustest, mille kohaselt on liisinguvõtjal kohustus liisingulepingu ülesütlemise korral lepingu objektiks olev vara tagastada (p 12.4). Veel selgitas kostja, et hageja ega käendaja ei täitnud kohustust vara vabatahtlikuks tagastamiseks ka peale lepingute ülesütlemist, mistõttu kostja oli sunnitud pöörduma koostööpartneri OÜ Reeborn poole, kes saatis käendajale e-kirja teel nõude vara tagastamiseks 24.05.2016. Kostja rõhutab, et alles peale OÜ Reeborn poolt 24.05.2016 nõude saamist võttis käendaja koheselt 25.05.2016 kostjaga ühendust ning avaldas kostjaga peetud läbirääkimiste tulemusena soovi vara mitte tagastada, vaid tasuda võlgnetav summa ja tagastusteenuse kulud hiljemalt 13.06.2016 ning ennistada lepingud ülesütlemisele eelnenud tingimustel. Hageja sellele vastu vaielnud ei ole. 5 Kohus leiab, et sõltumata asjaolust, et 24.05.2016 on inkassoteenuse osutaja saatnud kirja XXXXle, ei tähenda see tagastusteenuse osutamist käendajale. Tagastusteenus osutati kostjale, mitte käendajale ega hagejale. Kohus märgib, et e-äriregistri andetest nähtuvalt on XXXXolnud hageja juhatuse liige lepingute sõlmimisest kuni 21.07.2015. Lepingu üldtingimuste kohaselt liisinguvõtja kohustub 7 päeva jooksul informeerima liisinguandjat, kui tarbijaks mitteoleva liisinguvõtja puhul toimub muudatus liisinguvõtja juhatuse koosseisus. Kuivõrd vastuväite isiku kohta, kellega tagastusteenuse osutamise osas läbi räägiti, esitas hageja, pidi XXXXtõendama, et on täitnud kostjaga sõlmitud lepingu alusel informeerimiskohustust, et tema volitused hageja esindajana on lõppenud, kuid hageja seda teinud ei ole. Seega, XXXXoli hageja esindajaks tulenevalt lepingutest. Lisaks,
lg 1 kohaselt lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kuivõrd kostja suhtlemine hagejaga käendaja vahendusel oli väljakujunenud praktikast, oli hageja kui ka hageja poolt volitatud inkassoteenuse osutaja kohustatud seda praktikat järgima. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. XXXXon hageja seadusliku esindajana lepingutele alla kirjutanud, lisaks tagab XXXXlepingute täitmist käendajana. Kuivõrd hageja ei ole vastu vaielnud, et peale OÜ Reeborn poolt 24.05.2016 nõude saamist võttis XXXXkoheselt 25.05.2016 kostjaga ühendust ning avaldas kostjaga peetud läbirääkimiste tulemusena soovi vara mitte tagastada ning kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostjaga sõlmitud lepingu alusel pidi kostja pöörduma muu isiku poole, siis on kohtu hinnangul tõendatud, et inkassoteenuse osutaja pöördus oma 24.05.2016 e-kirjaga õige isiku poole. Järgnevalt hindab kohus inkassokulude suurust. Hageja peab nõutavat inkassokulu hüvitist 460 eurot ebamõistlikuks. Hageja leiab, et kostja eksitab, väites, et inkassokulud on sama, mis tagastusteenuse kulud. Kostja hinnakiri räägib vara enda valdusesse võtmise teenusest, kuid vara ei võetud hagejalt kostja valdusesse. Võlgnevuse tasumise kokkuleppes ei ole märgitud tagastusteenuse kulude kandmist, vaid käsitletakse inkassokulu. Kostja seevastu leiab, et hageja enda õigusvastane käitumine tingis kostja vajaduse pöörduda vara valduse taastamiseks vastavat professionaalset teenust osutava koostööpartneri poole. Alusetu on hageja väide, et OÜ Reeborn tagastusteenust ei osutanud, kuivõrd sõidukid jäid hageja valdusesse ja kasutusse. OÜ Reeborn on hageja selgituste kohaselt teostanud tavapärased toimingud vara valduse tagastusteenuse osutamise käigus, mis hõlmavad muuhulgas asja materjalidega tutvumist, tegevusplaani koostamist ning nõude vormistamist ja edastamist. Kõik nimetatud toimingud nõuavad ajakulu, nagu iga muu inkasso-, õigusabi või muu sarnase professionaalse teenuse osutaja tegevus asja menetlemisel. Seega mõistavad pooled erinevalt seda, mida mõista käesoleval juhul inkassokulu all ning hageja peab inkassokulu hüvitist 460 eurot ebamõistlikuks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on lepingute üldtingimuste punkti 12.9. kohaselt liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, eelkõige valduse ülevõtmisega seotud kulud, kui liisinguvõtja ei tagasta liisingueset liisinguandja poolt määratud tähtpäeval, sh kulud, mis on seotud tagastusteenuse osutamisega kolmanda isiku poolt ning liisingueseme transpordiga liisinguandja poolt määratud kohta ja muud liisinguandja poolt kantud lisakulud (tl 12). Liisinguandja hinnakirja kohaselt on liisinguandjal õigus nõuda lepingu rikkumise korral vara otsesesse valdusesse võtmise teenuse eest 240 eurot, millele lisanduvad otsesed kulud (tl 26), kuid kostja rakendas hinnakirjast madalamat tasu 230 eurot lepingu kohta (tl 100). 6 Pooled ei vaidle selle üle, et 24.05.2016 saatis inkassofirma OÜ Reeborn XXXXe-kirja, milles osundati lepingute lõpetamisele ning tehti ettepanek võtta inkassofirmaga ühendust, et leppida kokku sõidukite tagastamise üksikasjad (tl 15;111). OÜ Reeborn tõendi kohaselt olid inkassomenetluse toiminguteks päringud registritesse ja isiku taustauuring (tl 114). Kostja on edastanud hagejale inkassoteenuse eest arved SI1917734 ja SI1917735, tasumise tähtajaga 06.06.2016, mõlema arve eest summas 230 eurot. Maksetähtpäevast 06.06.2016 kuni arvete tasumiseni 20.07.2016 arvestas kostja eeltoodud arvetele lepingu eritingimustes toodud viivist määras 0,25% päevas (tl 123), kokku summas 40,56 eurot (tl 101). Riigikohus on otsuse 3-2-1-157-14 punktis 13 öelnud, et olukorras, kus liisinguvõtja vaidleb liisinguandja lisakulude nõudele vastu, leides, et need ei ole põhjendatud ega tõendatud, tuleb kohtul lisakulude hüvitamise nõude rahuldamiseks kontrollida, kas iga lisakulu, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjendatud ja tekkis liisingulepingu ülesütlemise tõttu.
lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis viitaksid, et ülesütlemise põhjustasid kostjast tulenevad asjaolud. Kohus leiab, et inkassokulu mõistlikkuse hindamisel tuleb hinnata, mida teenuseosutaja konkreetselt tegi ning milliseid kulutusi ta kandis.
lg 1 kohaselt tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lepingute tüüptingimuste punkti 12.9 saab tõlgendada selliselt, et selles on sätestatud hüvitiskohustus nn täisteenuse korral, s.o olukorras, kus inkassofirma võtab liisinguandja volitusel liisinguvõtja valdusest liisingueseme ning annab selle üle liisinguandja valdusesse. Käesolevas asjas OÜ Reeborn täisteenust ei osutanud, kuivõrd sõidukite valdus oli ja jäi hagejale. OÜ Reeborn teenus seisnes e-kirja kirjutamises, kus tehti ettepanek inkassofirmaga ühendust võtta. OÜ Reeborn ei ole põhiteenust osutanud, tema tegevus seisnes ettevalmistava e-kirja koostamises, mistõttu kohtu hinnangul on põhjendatud üksnes ettevalmistavale tegevusele tehtud kulutused. OÜ Reeborn tõendi kohaselt olid inkassomenetluse toiminguteks päringud registritesse ja isiku taustauuring (tl 114). Kohtu hinnangul ei tähenda eeltoodu, et sellest tulenevalt tuleks lepingute tüüptingimuste punkt 12.9 üldse tühiseks lugeda nagu leiab hageja. Hageja on viidanud
lg 3 p-le 5 ja
§le 44, millede kohaselt eeldatakse, et lepingus on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus ei leia, et käesolevas asjas saaks lepingute tüüptingimuste punkti 12.9., millest ei nähtugi kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist, pidada tühiseks. Kuivõrd lepingule kohaldub ka hinnakiri, mille kohaselt oli liisinguandjal õigus nõuda lepingu rikkumise korral vara otsesesse valdusesse võtmise teenuse eest 240 eurot, millele lisanduvad otsesed kulud, on mõeldav, et konkreetses asjas on
lg 3 p 5 säte kohaldatav hageja kasuks, kuid kuna käesolevas asjas ei ole vaidluse all mitte see, kas otsesesse valdusesse võtmise eest on teenuse hind 240 eurot mõistlik, vaid kas 240 eurot on mõistlik ka juhul, kui teenusega otsest valdust ei võetud, siis kohtu hinnangul ei ole hinnakirjas toodud otsesesse valdusesse võtmise tasu suuruse tühiseks lugemine asjassepuutuv. Samuti on paljasõnaline hageja väide, et kostja ei ole tõendanud vastava hinnakirja tutvustamist hagejale. Hageja on kinnitanud lepingus, et on tutvunud lepingu üldtingimustega. Lepingus on märgitud, et lepingu osaks on lepingu üldtingimused (tl 123) ning üldtingimustes, et hinnakirjaga saab tutvuda liisinguandja 7 teenindussaalides ja internetis liisinguandja kodulehel www.dnb.ee ning et liisinguandjal on õigus teha hinnakirjas igal ajal muudatusi.
lg 1 kohaselt tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kohus nõustub siiski hageja seisukohaga, et käesoleval juhul on tegemist sisuliselt kahju hüvitamise nõudega ning
lg 4 järgse nõude lahendamisel kuuluvad kohaldamisele kõik varalise kahju hüvitamist reguleerivad põhimõtted.
lg 1 kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Pooled ei vaidle selle üle, et 24.05.2016 saatis inkassofirma OÜ Reeborn XXXXe-kirja, milles osundati lepingute lõpetamisele ning tehti ettepanek võtta inkassofirmaga ühendust, et leppida kokku sõidukite tagastamise üksikasjad (tl 15,111). OÜ Reeborn tõendi kohaselt olid inkassomenetluse toiminguteks päringud registritesse ja isiku taustauuring (tl 114). Seega, kohtu hinnangul inkassoteenuse osutaja tagastusteenust täies mahus ei osutanud. OÜ Reebok tegi üksnes ettevalmistavad tegevused põhiteenuse osutamiseks.
lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja võib nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus nõustub ka hageja seisukohaga, et OÜ Reeborn poolt saadetud kiri on oma olemuselt kiri, mis analoogia korras vastab võlausaldaja nõudekirjale ning on põhjendatud käesolevas asjas analoogia korras nõuda sellise sisuga e-kirja väljasaatmise, registritesse tehtud päringute ning taustauuringute eest hüvitist mitte rohkem kui 40 eurot. Kohus ei pea sisuliselt ebaõigeks ega kostja õigusi rikkuvaks käesolevas asjas ettevalmistavate tegevuste eest kulutuste suuruse osas eeltoodud normist juhindumist, arvestades, et põhiteenuse hind tervikuna oleks olnud 230 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja jäi kostjale võlgu, inkassofirma poole pöörduti ning ühe kirja OÜ Reeborn siiski kirjutas, on hageja valmis tasuma kostjale inkassokulu hüvitisena 40 eurot mõlema lepingu kohta, kokku 80 eurot. Kohus leiab, et hageja valmisolek tasuda inkassohüvitisena eeltoodud summad vastab kohtu arusaamisele mõistlikust tagastusteenuse tasust käesolevas asjas. Kostja on seisukohal, et üks oluliseid kriteeriume, mille järgi teenuse kulude põhjendatust hinnata, on ka teenuse tulemuslikkus, mis antud juhul on tõendatud. Kohus märgib siiski, et hinnakirja kohaselt on liisinguandjal õigus nõuda lepingu rikkumise korral vara otsesesse valdusesse võtmise teenuse eest 240 eurot, millele lisanduvad otsesed kulud (tl 26). Seega on hinnakirjas selgelt määratletud, et tasu kuulub maksmisele otsese valduse võtmise ning otseste kulude eest, mistõttu ei saa käesolevas asjas tagastusteenuse kulude põhjendatust hinnata teenuse tulemuslikkuse kaudu.
lg 1 kohaselt kui saaja on üleandjalt midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Arvestades, et hageja tasus lepingu nr XXXX alusel inkassokulu hüvitist 230 eurot, mida kohus vähendab 190 euro võrra, rahuldab kohus hageja nõude kostjalt 190 euro väljamõistmiseks
MS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagiavalduse asjaolude kohaselt 8 hageja õiguse tuvastamise nõue põhineb asjaolul, et poolte vahel kehtib endiselt leping nr XXXX, mille järgse inkassokulu hüvitamise nõudest pole kostja loobunud. Kohus märgib, et ka lepinguga nr XXXX seonduvalt oleks kohtu hinnangul inkassokulu hüvitis eeltoodud samadel põhjendustel põhjendatud 40 euro ulatuses. Kohus märgib, et kostja on edastanud hagejale inkassoteenuse eest arved XXXX ja XXXX, tasumise tähtajaga 06.06.2016, mõlema arve eest summas 230 eurot. Mõlemad arved on kostja kinnitusel tasutud hagejalt lepingu alusel saadud laekumiste arvelt täies ulatuses 20.07.2016 (tl 101, 118,119,121). Seega ei saa kohus tunnustada hageja õigust mitte tasuda kostjale inkassohüvitist lepingu nr XXXX alusel. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude tunnustada hageja õigust mitte tasuda kostjale lepingu nr XXXX alusel nõutavat inkassokulu hüvitist summas 190 eurot, kuivõrd hageja on nimetatud summa tasunud. Hagejal on võimalik liigselt tasutud inkassohüvitis kostjalt tagasi nõuda käesoleva kohtumenetluse väliselt. Vastavalt lepingute eritingimustele oli viivisemääraks 0,25% päevas (tl 123). Kostja on edastanud hagejale tagastusteenuse tasumiseks arved XXXX ja XXXX, tasumise tähtajaga 06.06.2016, mõlema arve eest summas 230 eurot. Mõlemad arved on tasutud hagejalt lepingu alusel saadud laekumiste arvelt täies ulatuses 20.07.2016. Maksetähtpäevast 06.06.2016 kuni arvete eest täies ulatuses laekumiseni 20.07.2016 arvestas kostja eeltoodud arvetele viivist kokku summas 40,56 eurot. Kuivõrd kohus vähendab viivisearvestusele kuuluvat inkassohüvitist 380 euro võrra, on põhjendatud kostja viivisearvestus 0,25% päevas summalt 80 eurot perioodi eest 06.06.201620.07.2016 (45 päeva) kokku 9 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude viivistena tasutud 31,26 euro kostjalt väljamõistmiseks
Arvestades, et kohus rahuldab hageja nõude kostjalt 190 euro väljamõistmiseks
lg 1 alusel ning lisaks viivistena tasutud 31,26 euro kostjalt väljamõistmiseks
lg 1 alusel, rahuldab kohus hageja nõude
Kohus jätab rahuldamata hageja nõude
Lisaks eeltoodud nõuetele on hageja esitanud ka varalise kahju hüvitamise nõude summas 630 eurot. Nimetatud summa koosneb seoses inkassokulude vaidlusega hagejale osutatud õigusabiteenuse kuludest. Hageja osundab, et vajadus õigusteenuse järele oli vältimatu. XXXXja XXXXOÜ seaduslik esindaja ei oma õiguslikku haridust, kostjal seevastu on olemas terve õigusteenuse osakond, kes kostja seisukohti kaitseb ja kujundab. Lisaks on oluline, et vaidluses oli vältimatult vajalik selgitada välja ka see, kas kostja nõue on õiguspärane, mis eeldas nõude asjaolude väljaselgitamist ning seaduse ja kohtupraktika tundmist. Seda ei oleks hageja ega XXXXise olnud võimeline tegema. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kuivõrd kostja järjepidevalt keeldus oma põhjendamatut nõuet kompromissi korras vähendama, asetas ta hageja olukorda, kus tal tuli teha järjest uusi kulutusi õigusabile oma õiguste kaitsel. Kostja leiab, et õigusabiteenust on osutatud käendajale, kes ei ole käesolevas kohtuasjas hagejaks. Seega on tõendamata, et hagejale on õigusabiteenuse osutamisega seoses kahju tekkinud, mistõttu kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks summas 630 eurot. Kohus märgib, et hageja on selgitanud, et kulude spetsifikatsioonis on viide õigusabi osutamisele XXXX(tl 85) inimlik eksitus. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud täiendavalt õigusteenuse spetsifikatsiooni viitega hagejale osutatud õigusabile ning kuivõrd asjaoludest nähtuvalt on hageja poolt vaidlusega seotud isikuks olnud XXXX, leiab kohus, et õigusabi spetsifikatsioonis loetletud õigusteenus on osutatud samaaegselt hagejale ja käendajale. 9 Riigikohtu lahendi 3-2-1-19-13 järgi kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus
lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Samuti hõlmab mõistlikkuse nõue selle sätte järgi kulutuste suurust. See tähendab, et kulutused võivad olla küll selle sätte järgi vajalikud, kuid kui need on ebamõistlikult suured, mõistab kohus hüvitise välja mitte hageja soovitud ulatuses, vaid väiksemas, mõistlikus, s.o põhjendatud ulatuses (p 12). Kohus leiab, et hageja poolt õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik. Riigikohtu lahendi 3-2-1-138-10 järgi professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik. Hagejale osutati hagiavalduse kohaselt õigusteenust hinnaga 120 + k/m eurot iga tunni eest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et Riigikohtu järjepidevat praktikat (vt lahendid nr 3-2-1-92-13; 3-2-1-93-13; 3-2-1-115-13; 3-2-1-145-13; 3-2-1-98-13) arvestades on õigusteenuse hind 120 eurot + k/m iga tunni eest kohtumenetluses peetud mõistliku suurusega tasuks. Seda arvestades võib eeldada, et samas suuruses tasu on mõistlik ka kohtueelselt kantud õigusteenuse puhul, kuivõrd õigusteenuse osutamise koht (kohtumenetlus või väljapool) ei oma kvalitatiivset tähendust. Kohus märgib siiski, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-138-10 järgi hagi ettevalmistamise ja koostamise kulusid hagimenetluses tulenevalt TsMS § 174 lg-st 7 (kehtiva seaduse kohaselt TsMS § 174 lg 11) kahjuhüvitisena nõuda ei saa, vaid need saab esitada sissenõudmiseks menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt ka Riigikohtu
lõike 1 analoogiat, mille kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Inkassohüvitise suuruse vaidluse tingis lepingute rikkumine hageja poolt, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja menetluskulud võrdsetes osades mõlema poole kanda. Hagejal oli võimalik vältida kahju tekkimist, täites lepinguid ja selle 11 alusel sõlmitud kokkuleppeid nõuetekohaselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku summas 405 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.