Obsah (4)

§ 116§ 110§ 203§ 2

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

§ 116

lg-st 5 ei peata menetlusabi taotlus seaduses sätestatud ega kohtu määratud tähtaegade kulgemist. Taotleja hinnangul on

§ 110

lg 1 kohaselt menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sellel puudub seos riigi õigusabiga. Taotleja ei mõista, miks talle riigi õigusabi enam vaja on, kui

§ 116lg 6 kohustab teda sooritama toimingut, mille tarbeks ta riigi õigusabi taotleb.

On arusaamatu, kuidas saab kohtul lasuv uurimispõhimõte tagada isiku õigused kohtusse kaebuse esitamisel. Taotleja hinnangul ei ole käesolevas asjas uurimisprintsiip toiminud. See, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et isikul oleksid õigusalased teadmised, ei välista taotleja õigust tutvuda õigusaktidega. Uurimisprintsiip ei saa kuidagi aidata kaasa sellele, et taotleja saaks Viru Vanglaga võrdselt oma õigusi kaitsta, kui vangla võimuses on takistada kaebajal oma õigusi kaitsta. Taotleja leiab, et RÕS § 7 lg 1 p 1 ei vasta õigusselguse põhimõttele, kuna ei ole aru saada, millal võib isikut pidada võimeliseks ise enda õigusi kaitsma. Taotleja nõuab RÕS § 7 lg 1 p-i 1 põhiseaduse § 13 lg 2 vastaseks tunnistamist. Taotleja palub tühistada halduskohtu 16.08.2016. a määrus ning teha uus määrus, millega rahuldada taotleja riigi õigusabi taotlus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (

§ 203lg 1 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks taotleja määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Taotleja riigi õigusabi taotlusest ja 18.08.
2. a määruskaebusest nähtub, et taotleja soovib riigi õigusabi põhjusel, et tal ei ole kaebuse koostamisel võimalik tutvuda õigusaktidega, kuid ta tahab kaebuse koostamisel õigusaktidega tutvuda. VangS § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. Seega aga on taotlejal juurdepääs kaebuse koostamiseks vajalikele õigusaktidele olemas. Taotleja väide, et Viru Vangla piirab taotleja juurdepääsu kaebuse koostamiseks vajalikele õigusaktidele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav, kuna nii riigi õigusabi taotluses kui määruskaebuses on kaebaja tsiteerinud õigusaktide sätteid ning on tõenäoline, et ligipääsuta neile õigusaktidele taotleja seda teinud ei oleks.
3. Taotleja on määruskaebuses märkinud, et tema jaoks on arusaamatu, kuidas uurimisprintsiip saab tagada isiku õigusi kaebuse esitamisel. Ringkonnakohus selgitab, et uurimisprintsiibi kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt

§ 2

lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 2

lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega kui kaebaja õigusliku kogenematuse tõttu esineb kaebaja esitatud kaebuses puuduseid, selgitab kohus, milles need puudused seisnevad ja kuidas neid kõrvaldada ning annab kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks.

1. Kohtuasja keerukus omab riigi õigusabi taotluse lahendamisel tähtsust. Kohtupraktikas on samuti leitud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.03.
2. a määrus nr 3-2-1-7-08). Ringkonnakohus selgitab taotlejale, et kui kohtuasi pole oma sisult keeruline ega ennenägematu, siis suudab halduskohus kaebajat kohtumenetluses piisavalt täpselt suunata ja juhendada selleks, et kaebaja õigused oleksid kaitstud ka ilma riigi õigusabi andmiseta.
3. Kaebaja väide, et riigi õigusabil puudub seos menetlusabiga on ebaõige. RÕS § 4 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 110lg 1 p 3 sätestab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Seega on riigi õigusabi üks menetlusabi liikidest ning ka riigi õigusabi taotlemisel kehtib

§ 116

lg 5, mille kohaselt menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seega on asjakohatu taotleja seisukoht, et

§ 116lg 5 kohaldamine riigi õigusabi taotlemisel on kohtu omavoli.

1. Seoses taotleja taotlusega RÕS § 7 lg 1 p 1 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et seadusandja ei ole pidanud vajalikuks normi üleliia konkretiseerida ning on andnud kohtule kaalutlusõiguse, ei tähenda, et norm rikuks õigusselguse põhimõtet. Kohus hindab igakülgselt seda, kas isik on ise võimeline oma õigusi kaitsma asjas kogutud tõenditele ja varasemale kohtupraktikale tuginedes. Kohtu kaalutlusõiguse teostamist ei saa pidada riigivõimu omavoliks põhiseaduse § 13 lause 2 mõttes. Seega jätab ringkonnakohus taotleja taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks rahuldamata.
2. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 16.08.
3. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel