Kuigi avalduse kohaselt on XXXX vanemad kokku leppinud, et korteriomandi võõrandamise korraldab avaldaja, ning avalduses on taotletud nõusolekut ainult XXXX, tuleks nõusolek XXXXkuuluva korteriomandi võõrandamiseks anda ühiselt XXXX ja XXXX. Kokkuvõttes leiab määratud esindaja, et nõusoleku andmine XXXX kinnistu võõrandamiseks on kooskõlas tema huvidega, eeldusel, et korter müüakse turuhinnaga ning müügist saadav raha kantakse lapse arvelduskontole. Eestkosteasutus Tallinna linn avaldas seisukohas, et Viimsi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist vestles telefonitsi 30.11.2016 lapsevanemate XXXX ja XXXX. XXXX sõnul ei tea ta lapse nimel oleva korteri müügihinda, kuna korteri müümisega tegeleb lapse isa XXXX. XXXXväljendas nõustumist korteri müügiga ning müügist saadava raha paigutamisega lapse nimel olevale pangakontole. Ta kinnitas, et olenemata summast kasutatakse raha vaid lapse huvides. XXXX avaldas lastekaitsespetsialistile, et lapse nimel oleva korteri, mida pere ei kasuta, müügihind koos sisustusega on ligikaudu 3000 eurot. Korteri müügist saadava raha soovib lapsevanem kanda XXXX nimel olevale pangakontole ja/või kasutada lapse huvitegevuse jaoks, nimetades lapse motospordihuvi. Lähtudes asjaoludest, et lapse nimel olevat korterit ei kasuta, lapse vara valitsemisega kaasnevad igakuised kulutused, samas piirkonnas olevate korterite müügihind on madal ning piirkonnas 2 on mitmed asustamata kortermajad, peab Viimsi Vallavalitsus lapsevanema avaldust põhjendatuks. Eeltoodule tuginedes on Viimsi Vallavalitsusel seisukohal, et alaealisele XXXX kuuluva korteri turuhinnaga realiseerimine ning müügist saadud vahendite paigutamine XXXX nimel olevale pangakontole ei kahjusta alaealise huve. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ning menetluses esitatud seisukohtadega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kinnistusraamatu väljavõtte (tl 4) kohaselt on XXXX asuva korteriomandi (registriosa number XXXX) omanik XXXX . Avaldaja soovib kohtu nõusolekut nimetatud korteriomandi müümiseks. Vastavalt perekonnaseaduse (
) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (
Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (
Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Avaldaja on soovinud, et korteriomandi müügist saadud raha kantakse lapse arvelduskontole. Kohtu hinnangul vastab see puudutatud isiku I huvidele. Arvestades asjaolu, et korteriomand seisab pikemat aega kasutamata ning vajab pidevaid kulutusi, millised on, arvestades Kaagjärvel asuvate korteriomandite väärtust, ebaproportsionaalsed, leiab kohus, et taotletud tehingu tegemine on lapse huvides. Korteriga seonduvate kulutuste jätkuv kandmine ei ole kohtu seisukohalt majanduslikult otstarbekas ega lapse huvides. Kohus nõustub menetluses lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohaga, et kuivõrd avaldajal ja puudutatud isikul II on ühisest hooldusõigusest tulenevalt ühine esindusõigus
lg 1 alusel, siis kuigi avalduses on nõusolekut taotlenud vaid XXXX, siis tuleks nõusolek anda XXXX kuuluva korteriomandi võõrandamiseks ühiselt avaldajale XXXX ja puudutatud isik II XXXX. Kohus leiab, et XXXXja XXXXtuleb anda nõusolek alaealise lapse XXXX nimel XXXX asuva korteriomandi müügiks turuhinnaga. Kohus annab nõusoleku nimetatud korteriomandi müügiks selliselt, et müügist saadud raha kantakse XXXXisiklikule arvelduskontole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, asub kohus seisukohale, et lapsele määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud kulu kandnud isiku kanda. 3 TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.