← Eesti

2-16-112584/8

Obsah (7)§ 432§ 150§ 428§ 430§ 661§ 173§ 168

2-16-112584 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-112584 Tsiviilasi CREDITREFORM

§ 432järgi.

1.8. Hageja palub kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust

§ 150

lg 2 p 1 alusel, kandes tagastamisele kuuluva riigilõivu summas 50 eurot arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

  1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-112584 menetlus.
  2. Tagastada hagejale pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, 50 eurot ning kanda see hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX.
  3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud
  4. 14.06.2016 esitas CREDITREFORM EESTI OÜ (edaspidi hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväite esitamisega andis Pärnu Maakohus (Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond) 07.07.2016 määrusega avalduse üle Harju Maakohtule hagimenetlusse.
  5. Hageja esitas 15.08.2016 kohtule hagiavalduse, mille kohus 25.08.2016 kohtumäärusega menetlusse võttis.
  6. 18.10.2016 esitasid poole kohtule kompromissilepingu, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse põhjendused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 5.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

  1. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
  2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt

§-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab

§ 430

lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud 2

(3)2-16-112584 alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab

§ 430

lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 8.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled ei ole määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada soovinud. 9.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 10.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Toimikust nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluses tasunud 15.06.2016 Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu summas 45 eurot ning 10.08.2016 hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 55 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-16112584 tasutud riigilõivust, so 50 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele tagastada hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.