1-15-9082/17

(4)mõningasi ehitusalaseid töökogemusi. Peamiselt elatus vargustest. Vabanemisjärgselt kindel töökoht puudub. K-raha andmetel on täitmata nõudeid summas 2179, 76 eurot, vabanemisfondis 84,54 eurot. Igor Tarassov on lahutatud, enne vangistust elas koos elukaaslasega. Ema ja üks vend on surnud, isiku sõnul on ka isa surnud. Varasema elukaaslasega on ühine laps, kuid suhted on katkenud. Vangistuse aja on kinnipeetav uuesti abiellunud ning on abikaasa poolt koju oodatud. Abikaasa on nõus teda igati toetama. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 63 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Igor Tarassov lahutatud. Tema lähedasteks on abikaasa ja abikaasa alaealine laps. Ema ja vend on surnud. Igor Tarassov tutvus oma elukaaslasega vanglas oleku ajal ning nad sõlmisid 30.11.2016 vanglas abielu. Karistuse kandmise ajal suhtleb Igor Tarassov oma abikaasaga telefoni, kirjavahetuse ning lühiajaliste kokkusaamiste teel. Vestluses kinnipeetava abikaasaga ilmnes, et Igor Tarassov on tema poolt koju oodatud ning abikaasa on valmis teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Igor Tarassov elama asuda oma abikaasa juurde aadressil xxx. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga. Üürileping kehtib alates 22.07.2016 ja on sõlmitud tähtajatult. Korterimaksete eest võlgnevusi ei ole. Antud elamispinnal elavad kinnipeetava abikaasa ja üks alaealine laps. Korteriomanik ei ole vastu sellele, et Igor Tarassov asub elama nimetatud elamispinnale. Vabanemise korral puudub Igor Tarassovil garanteeritud töökoht. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava kodakondsus määratlemata. Tema elamisloakaart ja elamisluba kehtivad kuni 09.04.2017. Karistusregistri andmetel on Igor Tarassovit korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuses on ta samuti viibinud korduvalt. Käesolevat vangistust kannab narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo eest. Varasemalt on teda karistatud varguste, kelmuse, röövimiste, kuriteost mitte teavitamise ja tapmise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine ning üheks ajendiks on sõltuvusainete tarbimine. Korduvad süüteod viitavad Igor Tarassovi riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Süüdimõistetul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, seega ei ole tema käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 02.12.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti Igor Tarassovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokurör märgib täiendavalt, et kuna Igor Tarassov on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja reaalset vangistust kannab neljandat korda, siis ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Vahetult pärast eelmise vangistuse ärakandmist ja vabanemist (14.04.2015) on ta lühikese ajavahemiku jooksul (hiljemalt 29.07.2015) toime pannud esimese astme rahvatervisevastase kuriteo. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kuna Igor Tarassov kannab karistust narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Seega puudub alus arvata, et käesolev karistus oleks olnud varasematest mõjusam ning Igor Tarassov oleks nüüd võimeline vabaduses õiguskuulekalt elama. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Igor Tarassov ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise kuriteo toimepanemise ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmiste tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 39% ja 63%, mis ei ole madal risk. Seega on tema puhul olemas arvestatav 2

(4)uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks kohaldada süüdimõistetu suhtes erandlikku meedet, st vabastada teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest, mistõtuttu on prokuratuur Igor Tarassovi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Süüdimõistetu Igor Tarassov selgitas, et ta soovib alustada uut elu, tal on elukaaslane, elukoht. Ta soovib loobuda kuritegekust elustiilist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Igor Tarassov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul puudub põhiharidus. Igor Tarassov õppis xxxx, omandas xxx lõpetas xx klassi. Käesoleval ajal õpib xxx klassis. Riigikeelt valdab xxx. Isik omab lühikest ametlikku töökogemust, enne vangistust ei olnud tööga hõivatud ning peamiselt elatus vargustest. Igor Tarassovil puudub eriala, kuid ta omab mõningasi ehitusalaseid töökogemusi. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht puudub. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kehtivaid kriminaalkarsitusi (sealhulgas käesolev karistus) on kokku

1. Vanglakaristust kannab
2. korda. Igor Tarassovi poolt toime pandud kuriteod on olnud varieeruvad, enamasti on need toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Teda on karistatud varguse, omastamise, kelmuse, röövimise ja kuriteost mitteteatamise eest. Käesolevat karistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Isik omandas suures koguses (s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi) narkootilist ainet fentanüüli ja metüleendioksümetamfetamiini ning hoidis nimetatud aineid enda juures, kuni ta kahtlustatavana kinni peeti. Väärteokorras on isikut karistatud korduvalt, käesoleval ajal on kehtivaid väärteokaristusi 1 ja see on mõistetud ÜTS § 547 lg 1 järgi ühistranspordivahendis sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmise eest. Kohus loeb positiivseks, et Igor Tarassov on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, osalenud tööhõives majandustöödel koristajana ja köögitöölisena. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab isikule positiivset mõju. Viru Vangla andmetel omab Igor Tarassov elaimisloakaarti, mis kehtib kuni 09.04.
3. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda aadressile xxTegemist on 2toalise üürikorteriga, milles käesoleval ajal elavad kinnipeetava abikaasa ja viimase alaealine laps. Võlgnevusi kommunaalteenuste eest ei ole. Korteri omanik on nõus, et Igor Tarassov vabanedes sinna elama asub. Isiku lähedaseks on abikaasa, kes on valmis süüdimõistetut vabanemise korral materiaalselt ja moraalselt toetama. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas toetav lähedane ja vabanemisjärgne elukoht, mis maandavad mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. 3

(4)Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul Igor Tarassov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate kuritegude ja väärtegude eest, kuid isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et isik hakkaks kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et süüdimõistetu on enamuse kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriteks sõltuvusainete tarvitamine. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval on K-raha andmetel tasumata võlanõudeid summas 2179,76 eurot, vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Kohus hindab nimetatut kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.07.2017, ärakandmiseni on veel veidi üle 7 kuu aega, mis on piisavalt pikk aeg. Järelejäänud vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedase toetus, kindla elukoha olemasolu) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (Igor Tarassovil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kohus märgib, et arvestab sealjuures asjaolu, et kinnipeetav ei ole allunud vanglaametnike korraldustele ja omanud kambris fooliumist süütamisvahendeid. See ilmestab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Igor Tarassovi temale Harju Maakohtu 10.11.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4