Obsah (4)

§ 371§ 663§ 667§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-15682 Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Liis Arrak Tsiviilasi RD, MH,

§ 371

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades faktiliste väidete õigsust. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, siis võivad nad KOS § 14 lg 1 alusel nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks. KOS § 14 lg 3 kohaselt peavad korteriomanikud nõude esitamise üle otsustama häälteenamuse alusel. Tulenevalt KOS §-st 28 kohaldatakse korteriomandi valitsemise peatüki sätteid ka vallasasjana tsiviilkäibes olevale eluruumile ja mitteeluruumile.

1. Kuigi kohus ei uuri hagi menetlusse võtmise otsustamisel tõendeid, siis kahtleb kohus, kas 19.02.2016 korteriomanike otsus vastab KOS § 14 lg 1 nõuetele. 19.02.2016 toimunud üldkoosolekul ei ole korteriomanikud vastu võtnud otsust, millega kohustatakse kostjat temale kuuluvaid kortereid võõrandama. Kostjale 19.08.2016 esitatud kirja näol ei ole samuti tegemist korteriomanike otsusega, vaid ettepanekuga kostjale teatada võõrandamise kavatsusest hiljemalt 22.09.
2. Seetõttu ei ole täidetud nõude rahuldamise üks alus. Määruskaebus 2
3. Hagejad esitasid 08.12.2016 Harju Maakohtu 02.12.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega võtta hagiavaldus menetlusse.
4. Maakohus on rikkunud menetlusnorme, kuna keeldus hagi menetlusse võtmisest üksnes tõendi tõendamisväärtuses tekkinud kahtluse põhjal. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et hagi lubatavuse hindamisel kohus tõendeid ei hinda. Kostja ei ole korteriomanike 19.02.2016 otsust vaidlustanud. Lisaks märgivad hagejad, et kuna Faehlmanni 3 asuva ehitise alune maa on kinnistamata ning korterid on vallasasjad, siis puudub kostjal võimalus võõrandada talle kuuluvaid kortereid väljaspool sundtäitmismenetlust. Vastus määruskaebusele
5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 12.

§ 371

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Maakohus on sellel alusel keeldunud hagi menetlusse võtmisest, kuna leidis, et 19.02.2016 toimunud üldkoosolekul ei ole korteriomanikud võtnud vastu otsust, millega kohustatakse kostjat temale kuuluvaid kortereid võõrandama. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud määruskaebuse väide, et maakohus ei oleks tohtinud hagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnata tõendeid. Riigikohus on 02.05.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12 märkinud, et asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt (p 13). 07.03.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-192-13 on Riigikohus selgitanud, et kohtul ei ole hagi menetlusse võtmise otsustamisel õigust hinnata tõendeid (p 8). Eeltoodust tulenevalt ei saanud maakohus hagi menetlusse võtmisel tõendeid hinnates otsustada, kas 19.02.2016 üldkoosolekul on korteriomanikud võtnud vastu otsuse kostja kohustamise kohta võõrandada temale kuuluvad korterid. Kuna maakohus ei saanud määruses märgitud põhjendustel hagi menetlusse võtmisest keelduda, siis tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule tagasi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 13. Hagejad on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta. Kolleegium selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmine ei ole ringkonnakohtu pädevuses, vaid on maakohtu pädevuses. 14.

§ 173

lg 3 teine lause sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak 4