lg 1 sätestab, millal ei saa eestkostja eestkostetavat esindada ja
, millal kohus võib eestkostjalt esindusõiguse teatud tehinguteks ära võtta ja on vajalik erieestkostja määramine. Esindaja leiab, et käesoleval juhul puudub vajadus erieestkostja määramiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, kohaliku omavalitsuse seisukohaga, puudutatud isiku esindaja seisukohaga, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui perekonnaseaduse 13. peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Kohtu nõusolek teatud tehingute tegemiseks on vajalik eelkõige selleks, et kohus kontrolliks, kas tehing vastab 2 eestkostetava huvidele. Nõusoleku andmine eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluses.
lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse, milles palub kohtul anda nõusolek eestkostetava XXXX nimel 1/3 kaasomandist aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa, võõrandamiseks.
lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus tuvastas elektroonilise kinnistusraamatu andmete kaudu, et eestkostetavale XXXX kuulub 1/3 mõttelist osa kaasomandist asukohaga XXXX, Tallinn, registriosa nr XXXX. Samuti kuulub eestkostetavale XXXX korteriomand asukohaga XXXX, Tallinn, registriosa nr XXXX. Kohus on seisukohal, et avalduses taotletud tehingu tegemine on põhjendatud ja vastab eestkostetava huvidele, kohus nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega, eeskosteasutuse arvamusega ning määratud esindaja seisukohtadega. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Kohus leiab, et taotletud tehing lähtub eestkostetava huvidest ja avaldus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et kuivõrd XXXXvajab tervisliku seisundi tõttu regulaarset juhendamist ja järelevalvet, on korteriomandi müük eestkostetava huvides, sest saadav raha võimaldab korraldada tema edaspidist elu tagamaks talle sotsiaalteenuste ja ravi parema kättesaadavuse, tagada talle vajaliku koduteenuse või hooldaja ning annab võimaluse tagada talle kodustes tingimustes ööpäevaringse hoolduse ja järelevalve, samuti saada täiendavaid vahendeid tema hooldamiseks.
lg 1 p 1 järgi ei saa eestkostja eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi.
lg 2 kohaselt erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Seega tuleb viidatud tehingu tegemiseks määrata erieestkostja. Kohus leiab, et avalduses taotletud tehingu tegemiseks tuleb XXXX erieestkostjaks määrata Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, kes on kohtule ise kirjalikult andnud nõusoleku erieestkostjaks hakkamise kohta (tlk 75). TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 tulenevalt jätab kohus eestkostetavale riigi kulul määratud õigusabi kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.