1-09-13447/228

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-13447 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Agu Timmi, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus Dmitri Krugljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Dmitri Krugljakov (isikukood 38706223718) ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, määruskaebus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
6. novembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ida-Viru kaudu 72 eurot vandeadvokaat Nikolai Rõžovile tema poolt määruskaebemenetluses Dmitri Krugljakovile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Dmitri Krugljakovilt välja menetluskulu riigituludesse. Dmitri Krugljakovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Dmitri Krugljakov, 1-09-13447, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohtu
8. jaanuari 2010 kohtuotsusega tunnistati D. Krugljakov süüdi KarS § 184 1 lg 2 p 1; § 22 lg 2, lg 3; § 25 lg 2; § 392 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 9-aastase vangistusega. Karistuse kandmise alguse ajaks
9. juuli 2009 ja lõpp
10. juuli
12. Viru Vangla esitas
13. jaanuaril 2014 Viru Maakohtule materjalid D. Krugljakovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohus jättis oma
14. märtsi 2014 määrusega D. Krugljakovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis
15. aprilli 2014 määrusega Viru Maakohtu määruse muutmata.
16. Viru Vangla esitas
17. juulil 2015 Viru Maakohtule materjalid D. Krugljakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Viru Maakohus jättis oma
18. septembri 2015 määrusega D. Krugljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis
19. oktoobri 2015 määrusega Viru Maakohtu määruse muutmata.
20. Viru Vangla esitas
21. oktoobril 2016 Viru Maakohtule materjalid D. Krugljakovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
22. Viru Maakohus jättis oma
23. novembri 2016 määrusega D. Krugljakovi talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalvega vabastamata.
24. Kohus leidis, et D. Krugljakovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik. Kohus võttis taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.
25. D. Krugljakovi on 3 korral kriminaalkorras karistatud. D. Krugljakov pole varasematest kuritegudest järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Hea käitumine vanglas ei ole D. Krugljakovi puhul täidetud, kuna isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul garanteeritud töökoht ja elukoht. Isiku lähivõrgustik koosneb vanematest, vanaemast ja õest. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid, mida võib arvestada potentsiaalse ohuna uute kuritegude toimepanemisel ning tal võib ette tulla tagasilanguse periood alkoholi tarvitamisel. Samuti on uue kuriteo toimepanemise riskiks majanduslik seis.
26. Arvestades D. Krugljakovi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 3 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. D. Krugljakovi kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.
27. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.07.2018, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta ja 7 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, täiendada riigikeele oskust ja käia tööl. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. MÄÄRUSKAEBUSED
28. Viru Maakohtu
29. novembri 2016 määruse peale esitasid määruskaebused süüdimõistetu D. Krugljakov ja süüdimõistetu kaitsja N. Rõžov. Kaebajad taotlevad Viru Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada D. Krugljakov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalvega.
30. N. Rõžov leiab oma määruskaebuses, et kohus ei ole arvesse võtnud kõiki D. Krugljakovi iseloomustavaid andmeid. Kohus ei ole arvestanud järgnevate faktoritega: D. Krugljakov tunnistas 2 2 end kuritegudes täielikult süüdi ja kahetses; vabanemise korral asub D. Krugljakov elama ema juurde Narva linnas; vanemad ja vanaema andis nõusoleku D. Krugljakovi elama asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks; ennetähtaegse vabanemise korral on D. Krugljakovil garanteeritud töökoht; D. Krugljakov on osalenud ettenähtud programmides, D. Krugljakov sooritas A-1 kursuse kiitusega ning ta on käitunud vanglas hästi.
31. Maakohus leidis, et hea käitumise tingimus ei ole D. Krugljakovi puhul täidetud, kuna tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. See väide ei vasta kaitsja hinnangul tõele – asja materjalidest nähtub, et D. Krugljakovi on karistatud distsiplinaarkorras
32. novembril 2015 ja
33. novembril
34. Distsiplinaarkaristused kustuvad ühe aastaga, mistõttu on käesolevad karistused D. Krugljakovi suhtes kustunud.
35. Kohus pidanuks objektiivsuse eesmärgil arvestama ka seda, et D. Krugljakov kannab karistust alates
36. juulist 2009, mistõttu on isik viibinud vanglas 7 aastat ja 4 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Samuti leiab kaitsja, et positiivseid asjaolud kaaluvad antud asjas üle negatiivsed. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata Viru Vangla ja Viru Ringkonnaprokuratuuri arvamustega.
37. Kaebaja leiab, et esineb harvaesinev olukord, kus menetluses arvamust andnud pooled – prokuratuur, vangla, kriminaalhooldaja ja süüdimõistetu pooldavad elektroonilise valvega ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohus on neid seisukohti ignoreerinud, kohtu argumendid peavad vabastamata jätmisel olema eriti veenvad ja ümberlükkamatud, käesoleval juhul erilist veenvust määrusest ei nähtu.
38. Kohus on määruses märkinud, et D. Krugljakovil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Selline väide on väär, alates 02.11.2015 on kustunud kõik distsiplinaarkaristused. D. Krugljakov on määruskaebusele lisanud väljavõtte distsiplinaarkaristustest. Samuti on kohus vääralt märkinud, et D. Krugljakov on kolmel korral kriminaalkorras karistatud.
39. Positiivsete asjaoludena on D. Krugljakov välja toonud mitmed asjaolud: süüdimõistetu on läbinud B1-taseme kursuse, 21.10.2014 omandas keevitaja eriala; on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja on toimunud teemakohalisi vestlusi. Kõik võlad on vangistuse jooksul tasutud; vabanemisfond on täies ulatuses täidetud ja garanteeritud on vabanemisel töö- ja elukoht. See näitab kaebaja hinnangul, et ta on teinud eelnevast elust järeldused ja soovib elada edaspidi õiguskuulekalt. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 14%, mis on madal näitaja. Oluline on ka märkida, et süüdimõistetu viibib vangistuses esimest korda.
40. Kõik asjas antud arvamused ja hinnangud näitavad seda, et D. Krugljakovi on võimalik vabadusse lasta ainult riigipoolse järelevalve all. Just see järelevalve viib miinimumini kohtu kartused, et hakkab vabaduses viibides eirama kõige olulisemaid ühiselu reegleid. Ühiskonnale on igal juhul turvalisem ja odavam, kui D. Krugljakov vabastataks järelevalve all edasisest karistuse kandmisest, kui see, et jäetakse vabastamata ning kästakse mõistetud karistus lõpuni kanda.
41. Seoses ühiskonna õiglustundega märgib kaebaja, et karistus, mida isikule kohaldatakse, peab olema kooskõlas KarS § 56 sätestatuga, sh süüdlase isiku ja süüteo raskusega. Käesoleval juhul on D. Krugljakovi karistatud I astme kuriteo eest ja mõistetud selle eest ka karistus ja mõistetud karistuses väljendubki ühiskonna hukkamõist sellele kuriteole. Kui karistuse eesmärk on saavutatud, ei saa see ühiskonna õiglustunnet riivata. Ainult mõistetud karistuse või kuriteo eest ettenähtud karistuse raskus ei ole see asjaolu, mida tuleks hinnata ühiskonna õiglustunde juures, vaid seda, kas kinnipeetav on sobiv ühiskonda sulanduma ja kas tema ennetähtaegse vabastamise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 3
42. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord määruskaebustes esitatud argumente ning D. Krugljakovi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebused rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. Oma seisukohta põhjendab kriminaalkolleegium järgnevalt.
43. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 2 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus D. Krugljakovi ennetähtaegselt vangistusest vabastanud elektroonilise järelevalve alla. D. Krugljakovi ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja süüdlase isik ehk D. Krugljakovi vabaduses viibides olevad käitumismustrid. Jättes ennetähtaegselt vabastamata, kuigi teda positiivselt iseloomustavaid tegureid on palju, peab kohus seda veenvalt põhjendama (Riigikohtu kriminaalkolleegium 3-1-1-59-14, punktis 10.2). Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on D. Krugljakovi puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
44. Kaebajad on toonud välja, et maakohus on ekslikult leidnud, et D. Krugljakovil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Ringkonnakohus peab nõustuma sellega, nähtuvalt Viru Vangla
45. septembril 2016 esitatud materjalidest on D. Krugljakovil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid selle juures puuduvad kuupäevad, millal on D. Krugljakovi nende rikkumiste eest karistatud. Kaebaja edastas ringkonnakohtule väljavõtte distsiplinaarkaristustest D. Krugljakovi osas ning kohus peab nentima, et maakohtu määruse tegemise hetkeks olid kõik distsiplinaarkaristused kustunud. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et isiku hea käitumine vangistuses on vaid üks faktor, hindamaks isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. D. Krugljakovil on lähivõrgustikus kriminaalse taustaga tuttavaid, samuti on potentsiaalne oht tagasilanguseks alkoholi sõltuvusse (D. Krugljakovi on varasemalt karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest). Vangla iseloomustuses on toodud välja, et D. Krugljakovi puhul on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks, käesoleva kuriteo toimepanemise põhjuseks on suure varalise kasusaamise eesmärk.
46. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole arvestanud, et D. Krugljakov tunnistas end kuritegude toimepanemises süüdi; vabanemise korral on olemas töö- ja elukoht; vanemad ja vanaema on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigutamiseks; D. Krugljakov on osalenud programmides ja sooritanud A-1 keelekursuse kiitusega ning käitunud vanglas hästi. D. Krugljakov on toonud välja, et ta on läbinud B1-tasemel keelekursuse; omandanud keevitaja eriala; läbinud sotsiaalprogrammi ja tasunud kõik võlad. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et kuritegude toimepanemises süüditunnistamisega arvestab kohus juba karistuse mõistmisel, mistõttu ei ole see aluseks isiku ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. On positiivne, et D. Krugljakov on omandanud eriala ning osalenud sotsiaalprogrammis ning õppinud riigikeelt. Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus on positiivsete faktoritena välja toonud mh töökoha ja elukoha olemasolu ennetähtaegsel vabanemisel. Vanemate ning vanaema nõusolek elektroonilise valveseadme paigutamiseks on formaalne eeldus ennetähtaegse vangistusest vabanemise üle otsustamiseks ning selle üle vaidlust ei ole, et formaalsed eeldused on käesoleval juhul ka täidetud. Maakohus on ekslikult leidnud, et D. Krugljakovil on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, seetõttu ei ole kohus arvestanud isiku head käitumist vanglas, kuid ringkonnakohus on sellel faktoril peatunud juba käesoleva määruses eelnevalt.
47. Kaebajad leiavad, et maakohus ei ole arvestanud prokuratuuri ja vangla seisukohtadega. Ringkonnakohus leiab, et kohus on hinnanud sisuliselt ka prokuratuuri ja vangla poolt välja toodud argumente, kuid siiski leidnud, et negatiivsed faktorid (isiku varasem käitumine ja kuriteo toimepanemise asjaolud) kaaluvad üle positiivse.
48. Süüdimõistetu on ringkonnakohtule edastanud karistusregistri väljavõtte, mille kohaselt D. Krugljakovi ei ole karistatud kriminaalkorras kolmel korral, vaid kahel korral - kolmas otsus on täitmisele pööramine, mis seostub ühe ja sama kuriteoasjaga. Kohus nendib, et tõepoolest on kehtivaid kriminaalkaristusi 2 ning maakohus on lähtunud ekslikult Viru Vangla poolt esitatud D. 4 4 Krugljakovi iseloomustusest, milles on märgitud, et isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Samuti on iseloomustuses märgitud, et D. Krugljakovi varasemalt 12 korral karistatud väärteokorras. Kaebaja seisukohalt on keelatud kasutada iseloomustava materjalina arhiveeritud väärteokaristusi. Ringkonnakohus leiab, et KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalne eeldus „varasem elukäik“ puhul on võimalik välja tuua ka arhiveeritud karistused, kuid need ei saa olla aluseks isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmiseks.
49. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebuses toodud argument, mille kohaselt on isiku puhul kuriteo karistuse määramisega täidetud ühiskonna õiglustunde riivamise välistamine, ei ole kohane. Määruskaebaja on sidunud ühiskonna õiglustunde riive karistuse eesmärgi saavutamisega. Seega on käesoleval juhul küsimus, kas D. Krugljakovi puhul on karistuse eesmärk saavutatud. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et D. Krugljakovi on karistatud käesolevas kriminaalasjas narkokuriteo eest, milles käideldud narkootilise aine kogused on suured (amfetamiini sisaldava pulbri käitlemine üldkaaluga 2252,2 grammi, milles oli amfetamiini 86,8 grammi ning 4867 tableti käitlemine, mis sisaldas klorofenüülpiperasiini). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, ei ole D. Krugljakovi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Vangla on hinnanud, et uue kuriteo toimepanemise risk 2 aasta jooksul on 14%. Prokuratuuri ja vangla hinnangul on tegemist keskmise riskiprotsendiga, ka ringkonnakohus nõustub, et tegemist ei ole madala riskiprotsendiga.
50. D. Krugljakov toob põhilise argumendina välja, et kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli nõuetega on riskid madalamad ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väiksem. Ringkonnakohtu arvates ei ole see argument usutav, kuna D. Krugljakov on vanglas, sest pani toime raske narkokuriteo, milles kihutas kaasosalejaid tegutsema, mis viitab sellele, et tulevikus võib D. Krugljakov manipuleerida teiste isikutega oma igapäevase toimetuleku huvides. Varasemalt on D. Krugljakovi karistatud KarS § 424 alusel ning pole tasunud rahalist karistust, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seega leiab kohus, et käesoleval hetkel oleks D. Krugljakovi vabastamine ennatlik, arvestades isiku käitumismustreid ja kuriteo raskust.
51. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
52. Kaitsja vandeadvokaat N. Rõžov esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kohtumäärusega tutvumine ja analüüs aega 0,5 tundi ja kaitsealusega konsulteerimine, määruskaebuse koostamine aega 1 tund, mille eest ta soovib kokku tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.
53. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 72 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel D. Krugljakovi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Agu Timmi 5 /allkiri/ Mati Kartau