1-15-7749/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7749 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Agu Timmi Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus Kristjan Maaslepa (ik 39201294911) enne tähtaega tingimisi vangistusest vabastamata jätmises elektroonilise järelevalve alla Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu vandeadvokaadi määruskaebus Kristjan vanemabi Maaslepa kaitsja Marko Paabumets, RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 2 nimetatud menetluskulu välja Kristjan Maaslepalt. Süüdimõistetu Kristjan Maaslepal tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu
8. novembri 2015 otsusega tunnistati K. Maaslepp süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati K. Maaslepale mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 18.06.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse- 2 aastat ja 3 kuud vangistust- võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse alguseks arvati K. Maaslepa kinnipidamist
9. oktoobril
10. Kohtuotsus jõustus 27.11.
11. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.10.2015 ja lõpeb 16.01.
14. novembril 2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid K. Maaslepa vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
15. Tartu Maakohus jättis oma
16. detsembri 2016 määrusega K. Maaslepa karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
17. Kohtu hinnangul ei ole K. Maaslepa tingimisi vabastamine enne tähtaega põhjendatud. K. Maasleppa on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning kannab vanglaskaristust teist korda. Mõlemal korral on toime pannud rasked isikuvastased kuriteod. Esimesel korral (kriminaalasi nr 1-13-5655) karistati kinnipeetavat alaealiselt vabaduse võtmise ja tema väärkohtlemise eest. Praegust karistust kannab naisterahva vägistamise eest. Kuritegu on toime pandud katseajal, mis on muuhulgas katseaja nõuete raskeim rikkumine.
18. K. Maaslepa käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud reeglitele vastav. Korduvalt on ette tulnud konflikte kaaskinnipeetavatega. Käesoleval ajal on K. Maaslepal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodu põhjal puudub kohtul veendumus, et senini kantud karistuse jooksul oleks K. Maaslepp oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud.
19. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on K. Maaslepp töökohtade suhtes valiv ja rahulolematu otsitud põhjustel - väike töötasu, arusaamatused ülemustega või raske töö. Väidetavalt saab isik pärast vabanemist asuda tööle Eesti Pagarisse. Toimikust selgub, et isik on ka varem seal töötanud, kuid tuli ära kahe kuu möödudes, kuna pidas tööd raskeks, ületunde koormavaks ja töötingimusi halbadeks. Ka teistes ettevõtetes (Balti Klaas, AS Kaupmees & KO, Omniva, Norma, Agora DC OÜ, Odien) ei ole K. Maaslepp tööd sobivaks pidanud. Kinnipeetav on avaldanud, et soovib teha tööd põllumajandusvaldkonnas, kuid ei ole tööd leidnud, sest ei ole seda ka otsinud. Eesti Töötukassas ta end arvele võtta ei soovi, kuna talle ei meeldi, et sunnitakse tööle minema, peetakse erinevaid koolitusi/koosolekuid, millel tema kasu ei näe.
20. Positiivsete faktoritena tõi maakohus välja, et K. Maaslepp täidab individuaalset täitmiskavaon osalenud majandustöödel, kohtunud psühholoogiga ning saab nõustamist. Vabanemisel on garanteeritud elukoht ning perekonna toetus. Küll aga ei saa eeltoodut pidada piisavaks, et isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohtu hinnangul ei ole karistus K. Maaslepa puhul oma eesmärki täitnud. Kohtu arvates peaksid isiku, kes on katseajal toime pannud uue kuriteo, vabastamiseks esinema eriti erandlikud asjaolud, mida K. Maaslepa puhul ei ole. Eeltoodut kogumis hinnates leidis kohus, et K. Maaslepa vabastamine selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Määruskaebus
21. Tartu Maakohtu
22. detsembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse K. Maaslepa kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M. Paabumets, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada kinnipeetav K. Maaslepp vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu kuulub maakohtu määrus tühistamisele.
23. Vaatamata teistkordsele kriminaalkorras karistatusele on K. Maaslepp näidanud soovi end muuta ning alustada õiguskuulekat elu. K. Maaslepp täidab individuaalset täitmiskava – ta on osalenud majandustöödel, kohtunud psühholoogiga ning saab nõustamist. Sotsiaalprogrammide täitmist on K. Maaslepp valmis jätkama ka vabaduses. Täitmiskava on K. Maaslepale mõju avaldanud, kuivõrd ta tunnistab toimepandud kuritegu ning saab aru selle õigusvastasusest. K. Maaslepal on olnud aega oma tegude üle järele mõelda ning ta on seisukohal, et temast ei ole enam ohtu ühiskonnale.
24. K. Maaslepp saab aru, et ka karistuse kandmise ajal tuleb kehtestatud norme järgida. Kinnipidamisasutuses on kinnipeetav pideva kontrolli all, mis tekitab stressiseisundit ja pingeid. Kuigi K. Maaslepal ei ole alati õnnestunud tekkinud stressiolukorrast üle olla, on ta oma eksimustest õppinud ning oma käitumist korrigeerinud.
25. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub K. Maaslepal valmisolek oma elu muuta. Arusaadavalt ei pruugi kõik töökohad kõigile inimestele sobida. Igaühel peab olema võimalus valida töökoht, mis on temale sobiv ja võimetekohane. K. Maaslepp omab töökogemust, millest nähtub, et K. Maaslepale ei ole töö tegemine võõras. Seetõttu on ka kohtu väide, et K. Maaslepp on töökohtade suhtes valiv, paljasõnaline ja põhjendamata. Kaitsja hinnangul on põhjendamatu K. Maaslepale ette heita tema otsust ennast Eesti Töötukassas mitte arvele võtta. K. Maaslepal on kindel eesmärk leida tööd põllumajandusvaldkonnas ning töötukassa, mis pakub suvalisi töökohti, ei pruugi K. Maasleppa selle eesmärgi suunas aidata.
26. K. Maaslepa tingimisi vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega toetavad mitmed positiivsed asjaolud. Kohus on asjaolud küll välja toonud, kuid ei ole analüüsinud, millist tähendust ja kaalu need omavad K. Maaslepa vabastamise otsustamisel. K. Maaslepp on sisuliselt kõik kinnipidamisasutuses temale pandud kohustused täitnud, mis näitab tema sihikindlust ja tõsimeelsust käituda õiguskuulekalt. K. Maaslepal on vabanemise korral olemas garanteeritud elukoht ning perekonna toetus. Kohus on jätnud märkimata, et K. Maaslepal ei ole alkoholiprobleeme. Seetõttu puudub ka oht, et K. Maaslepp võiks vabaduses viibides hakata alkoholi kuritarvitama ning joobeseisundis uusi kuritegusid toime panema.
27. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud juhul, kui süüdlane on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Käesoleval juhul on K. Maaslepp täitnud temale määratud individuaalset täitmiskava. Samuti aitaks tingimisi ennetähtaegselt vabastamine kaasa K. Maaslepa resotsialiseerumisele ning elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik K. Maaslepa käitumise jätkuv järelevalve. Kaitsja hinnangul on kohtu väide karistuse eesmärgi mittetäitmise kohta põhjendamata ning samuti ei ole kohus analüüsinud, milliseid tagajärgi võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kaitsja hinnangul ei riivaks K. Maaslepa vabastamine ühiskonna õiglustunnet, kuivõrd K. Maaslepp on kandnud reaalset vangistust, tema vabastamine vastab kehtivale seadusele ning on kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
28. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
29. detsembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
30. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
31. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg 1 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 loeteluna toodud materiaalseid nõudeid. Kohus võib alati keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest, kui süüdlane on ära kandnud KarS § 76 lg-s 2 nõutava karistusaja, kuid ei vasta KarS § 76 lg-s 4 sätestatud nõuetele. K. Maaslepa ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ning käitumine karistuse kandmise ajal. Neid asjaolusid on kogumis hinnanud ka Tartu Maakohus oma
32. detsembri 2016 määruses.
33. Määruskaebuse esitaja on leidnud, et esinevad positiivsed asjaolud, mis on aluseks K. Maaslepa ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. K. Maaslepp on näidanud soovi end muuta – täidab vanglas individuaalset täitumiskava, tal on soov asuda tööle põllumajandusvaldkonnas ning tal puuduvad alkoholiprobleemid, tal on olemas lähivõrgustik ja vabanemisjärgne elukoht. Nähtuvalt maakohtu määrusest on ka maakohus käesolevaid faktoreid arvesse võtnud. Siiski on maakohus leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivse, mistõttu on K. Maaslepa ennetähtaegne vabastamine ennatlik ja põhjendamatu.
34. Asjaolu, et K. Maaslepp on töökohtade suhtes olnud valiv ning pole soovinud end Töötukassas arvele võtta, ei ole tõepoolest aluseks jätta ta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Siiski on varasem töökogemus ja sagedased probleemid tööandjatega isiku iseloomustavaks materjaliks, mida maakohus on hinnanud tulenevalt KarS § 76 lg-st 4, milles hinnatakse ka isiku varasemat elukäiku.
35. K. Maaslepp pani käesoleva kuriteo toime kriminaalhoolduse ajal, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
36. Toimepandud kuriteod on rasked isikuvastased teod, esimesel korral karistati K. Maasleppa vabaduse võtmise eest alaealiselt ning tema väärkohtlemise eest ning teisel korral naisterahva vägistamise eest. Karistus ei ole täitnud oma eesmärki, sest K. Maaslepp ei ole käitumismustreid muutnud. Kuigi vangla ning prokuratuuri arvamused ei ole kohtu jaoks siduvad, on oluline välja tuua, et ka kumbki asutus ei toeta K. Maaslepa ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lisaks arvestab kohus ka uue seksuaal- või vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosust, mis K. Maaslepa puhul on 5 aasta jooksul 41-62%, tegemist on kõrge riskiprotsendiga. Ohustatud on naisterahvad, kelle vastu K. Maaslepp tunneb seksuaalset huvi. Tulenevalt K. Maaslepa käitumismustritest ja kuriteo toimepanemise asjaoludest leiab kohus, et K. Maaslepp ei ole oma karistuse eesmärki vangistuses täitnud. Seda näitab ka asjaolu, et K. Maaslepp on vangistuses jätkuvalt eiranud kehtestatud norme ning tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti, et käesolev kuritegu pandi toime katseajal. Selline asjaolu ei tekita kohtus veendumust, et K. Maaslepp ennetähtaegselt vabanedes hakkaks järgima ühiskonnas kehtestatud reegleid. Seetõttu ei ole K. Maaslepa ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
37. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
38. K. Maaslepa kaitsja M. Paabumets esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kohtumäärusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine aega 2 tundi, mille eest ta soovib kokku tasu summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.
39. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel K. Maaslepa kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Agu Timmi Mati Kartau