Obsah (6)

§ 371§ 475§ 663§ 659§ 3401§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-6475 Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Tsiviilasi AA kae

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 1 p 5 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

§ 371

lg 2 p 1 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Avaldaja palus oma avalduses esitatud taotluse p-des 1 ja 2 tunnistada täitemenetlus täiteasjades 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 ebaseaduslikuks ja tühistada ning tagastada avaldaja kontodelt ilma seadusliku ja õigusliku aluseta äravõetud summad avaldaja arvelduskontole. Kohus märkis, et avaldaja on tsiviilasjas nr 2-16-4747 esitanud seoses samade puudutatud isikutega samal alusel samad nõuded, mille avaldaja esitas käesolevas asjas oma avalduse taotluse p-des 1 ja
2. Kohus on tsiviilasjas nr 2-16-4747 avalduse menetlusse võtnud ja seega on eelviidatud nõuete osas kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
3. Avaldaja palus taotluse p-s 3 ebaseadusliku tegevusega tekitatud moraalse kahju hüvitamist ametliku vabandusega Äripäevas. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-17-05 tehtud otsuse p-s 28 selgelt öelnud, et puudub õiguslik alus kohustamaks isikut vabandama. Eelnevast tulenevalt ei ole taotluse p-s 3 esitatud nõude osas avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Taotluse p-s 4 taotles avaldaja ebaseadusliku tegevusega võlgnikule tekitatud materiaalse kahju hüvitamist summas 100 000 eurot. Kohus märkis, et avalduses ei ole välja toodud, kuidas ja millistel faktilistel asjaoludel ja kelle tõttu tekkis avaldajale kahju summas 100 000 eurot. Seega ei ole taotluse p-s 4 esitatud kahjunõude osas avaldaja õiguste rikkumine avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust.

§ 475p 15 järgi on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 järgi kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Avaldaja ei saa kaebuses kohtutäituri tegevuse peale (hagita asi) esitada kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõudeid, kuna taotluse p-des 3 ja 4 esitatud kahju hüvitamise nõudeid saaks kohus seaduse järgi menetleda üksnes hagimenetluses, mitte hagita menetluses. Seega ei ole taotluse p-des 3 ja 4 esitatud nõuete osas avaldusega avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 4 järgi kohtutäituri asendaja tegevuse eest vastutab asendatav kohtutäitur, kui kohtutäituri asendajana tegutseb asendatava kohtutäituri abi. Kui kohtutäiturit asendab muu kohtutäituri 3 abi, siis vastutab asendaja tegevuse eest koda. Kohus märkis, et KTS § 9 lg-test 1 ja 4 tulenevalt ei saa kohtutäituri asendaja Õnne Kivi avaldaja ees vastutada kohtutäitur Risto Sepa asendamise käigus tehtud tegevuste eest, mistõttu ei ole kohtutäituri asendaja Õnne Kivi osas ühelgi juhul võimalik saavutada avaldusega taotletavat eesmärki. Määruskaebus
2. 13.05.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtu 28.04.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega võtta kaebus kohtutäituri 12.04.2016 otsuse peale menetlusse ja jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.
3. Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja esitanud kaebust sama aluse ja eseme kohta. Tsiviilasjas nr 2-16-4747 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mis puudutas avaldaja arvelduskontol riikliku peretoetuse arestimist. Käesolevas asjas on kaebus esitatud selle peale, et 09.03.2016 arestiti avaldajale kuuluv osa osaühingus ANNUS&ALANIIT summas 15 253 eurot ning juba samal päeval, s.o 09.03.2016 kell 20.00 pandi see oksjonile. Avaldus tsiviilasjas nr 2-16-4747 on esitatud 26.03.
4. Käesoleva kaebuse osas sai avaldaja kohtutäiturilt vastuse alles 12.04.
5. Seega ei ole avaldaja esitanud analoogset kaebust varasema kaebusega. Edasine menetluse käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb

§ 659

ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus kohtutäitur Risto Sepa osas menetlusse võtmast kaebust kohtutäitur Risto Sepa 12.04.2016 otsusele, avaldust täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 täitemenetluse ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning varalise kahju hüvitamiseks. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast avaldust kohtutäitur Risto Sepa vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Samuti tuleb maakohtu määrus jätta muutmata osas, milles maakohus keeldus avaldust kohtutäitur Risto Sepa asendaja Õnne Kivi osas menetlusse võtmast. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Maakohus on õigesti keeldunud menetlusse võtmast avaldust kohtutäituri asendaja Õnne Kivi osas. 12.04.2016 otsuse on teinud kohtutäitur Risto Sepp, mitte tema asendaja Õnne Kivi. Lisaks sätestab KTS § 9 lg 1, et kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 4 järgi kohtutäituri asendaja tegevuse eest vastutab asendatav kohtutäitur, kui kohtutäituri asendajana tegutseb asendatava kohtutäituri abi. Kui kohtutäiturit asendab muu kohtutäituri abi, siis vastutab asendaja tegevuse eest koda. Seega ei saa kohtutäituri asendaja Õnne Kivi avaldaja ees vastutada kohtutäitur Risto Sepa asendamise käigus tehtud tegevuste eest.
2. Avaldaja on esitanud maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 12.04.2016 otsuse peale ning palunud tunnistada täitemenetluse täiteasjades nr 027/2015/1079, 027/2015/1082 ja 027/2015/1078 ebaseaduslikuks ja tühistada ning tagastada kontodelt 4 äravõetud summad. Ka kohtutäiturile esitas avaldaja nõuded ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja täitemenetluse tühistamiseks ning kontodelt äravõetud summade tagastamiseks. Kolleegiumi arvates ei saanud maakohus kohtutäitur Risto Sepa osas nende nõuete menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 5 alusel keelduda.

§ 371

lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-16-4747 võetud 31.03.2016 määrusega menetlusse kaebus kohtutäitur Risto Sepa 16.03.2016 otsuse peale. Käesolevas asjas on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 12.04.2016 otsuse peale. Seega ei ole kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. 14. Avaldaja on esitanud nõude varalise kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kohtutäitur Risto Sepa osas selle nõude menetlemisest ebaõigesti keeldunud. Kui avaldaja ei toonud esile kahju tekkimise aluseks olnud faktilisi asjaolusid, siis tulnuks maakohtul jätta avaldus selles osas käiguta ning anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

§ 3401

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kolleegium leiab, et ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata ei saa avalduse menetlusse võtmisest keelduda põhjendusega, et avaldaja ei ole esile toonud nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Maakohus ei saa nõude menetlusse võtmisest keelduda ka põhjusel, et nõuet saab menetleda üksnes hagimenetluses. Riigikohus on selgitanud, et kui kohtusse pöördunud isik eksib menetlusliigi valikul, ei tohi kohus keelduda asja menetlemisest (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 12). Sellisel juhul on maakohtul võimalik eraldada see nõue iseseisvasse menetlusse. 15. Lisaks on avaldaja taotlenud ebaseadusliku tegevusega tekitatud moraalse kahju hüvitamist (st vabandamist Äripäevas). Maakohus on selle nõude menetlemisest põhjendatult keeldunud ka kohtutäitur Risto Sepa osas. Maakohus on õigesti leidnud, et seadus ei võimalda avaldajal nõuda moraalse kahju hüvitamiseks vabandamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. 16.

§ 173

lg 3 teine lause sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, muu hulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt ning saadab tsiviilasja tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5