Obsah (9)

§ 142§ 187§ 317§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 162

Tsiviilasi nr 2-16-112814 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende es

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. OÜ Koduliising esitas Tartu Maakohtule hagi S. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.12.2015 laenulepingu nr 0160512302, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1836 eurot, Onoff Jaekaubanduse OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti lõpptähtajaga 27.12.2017, intressimääraga 20% aastas. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. 20.09.2016 seisuga on kostja võlgnevus laenu põhiosa tasumisel 1836 eurot ning intressi tasumisel 274,71 eurot. Hageja ütles laenulepingu üles 14.06.
2. Lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist lepingus ettenähtud intressimäära ulatuses, hageja on arvestanud viivist 20.09.2016 seisuga 111,06 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt 2255,77 eurot, millest laenu põhiosa võlg on 1836 eurot, intress 274,71 eurot, viivis 111,06 eurot, lepingutasu 19 eurot ning sissenõudmiskulu 15 eurot.
3. Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 49). Sellel aadressil saadetud hagi materjalid on postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei ela antud aadressil“ (tl 53). Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt (tl 35) on 18.12.2015 seisuga S. Sadovini kontaktaadressiks Lasteaia tee 4-6 Mooste alevik Mooste vald Põlvamaa, kes ei ela antud aadressil, hilisemad viited S. Sadovini võimalike viibimis- ja kontaktandmete kohta Eestis politsei registris puuduvad. Samuti puuduvad Mooste Vallavalitsusel andmed S. S. tegeliku elukoha kohta (tl 43). Tolli- ja Maksuameti andmebaasis (tl 55) puuduvad andmed S. S. teostatud maksustatavate väljamaksete kohta. Menetlusdokumentide kättesaamise kohta kostja poolt e-aadressil ssid535@gmail.com andmed puuduvad (tl 54). Kuna kohtul puuduvad andmed S. S. asukoha kohta, ta ei ela registris märgitud aadressil ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid S. S. kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 03.10.2016 ning loetakse vastavalt

§ 317lg-le 5 kättetoimetatuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 2

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2255,77 eurot, millest laenu põhiosa võlg on 1836 eurot, intress 274,71 eurot, viivis 111,06 eurot, lepingutasu 19 eurot ning sissenõudmiskulu 15 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 250 eurot.

§ 138

lgtest 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 250 eurot. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 tuleb jätta menetluskulu summas 250 eurot kostja kanda ja talt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3