Obsah (7)

§ 124§ 46§ 152§ 155§ 43§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2016, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-16-1357 Haldusasi OÜ East Partners kaebus Audru V

§ 124lõikest 4, kuid taolist seisukohta tuleb põhjalikult motiveerida.

5. Audru vald asus oma 01.12.2016 vastuses (tl 30-31) seisukohale, et kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning taotles menetluse lõpetamist

§ 124lõigete 2 ja 4 alusel.

Olukorras kus kaebaja, olles teadlik mobiilimasti ehitustöödest juba

1. aastal ning omades soovi rajada kõrval asuvale kinnistule elamumaa krundid, pidi ta juba sel hetkel või hiljemalt masti reaalsel püstitamisel mõistlikult aru saama, et vastav rajatis võib omada mõjusid kõrvalasuvatele kinnistutele. Seejuures tuleb eeldada kaebajal kõrgendatud teadmiste olemasolu, kuivõrd OÜ East Partners (endise nimega OÜ EAST INVESTMENT SERVICES) oli antud piirkonna (Kullimetsa kinnistu Papsaare küla) arendaja. Kaebaja on esmakordselt taotlenud Meremetsa mobiilsidemasti ehitamist puudutava dokumentatsiooni teatavakstegemist 22.02.2016, seega kulus kaebajal ligi 6 aastat, et astuda reaalseid samme teda puudutada võivate haldusaktide teatavakstegemise taotlemiseks. See, et kaebaja viivitas teadlikult haldusaktide teatavakstegemise taotlusega, nähtub ka kaebaja 28.09.2016 seisukohast, milles selgitatakse, et viivitus tulenes asjaolust, et kaebaja lootis, et tal ehk õnnestub ikkagi enda kinnistu müüa. Kinnisvara realiseerimise riski ei saa juba õiguskindluse huvides asetada vastustajale ega ka mobiilimasti püstitajale, vaid kaebaja oleks pidanud vastavad sammud astuma siis kui vastav risk rajatise püstitamise näol ilmnes. Kaebaja ei ole ilmselgelt astunud mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks, mis annaks üldse aluse taotleda kaebetähtaja ennistamist. Samuti ei ole kaebaja kaebetähtaja ennistamist taotlenud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.

§ 124

lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Vastustaja esitas 01.12.2016 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud. Kohus nõustub üldjoontes vastustaja 01.12.2016 kirjalikus arvamuses toodud seisukohtadega ning menetlusökonoomika huvides kõiki neid üle ei korda. 7. Vastustajaga tuleb nõustuda selles, et käesoleval juhul on halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõikes 1 sätestatud ja tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud 30-päevane kaebetähtaeg selgelt ületatud. Audru vald viitas oma vastuses mitmetele Riigikohtu lahenditele, sealhulgas 09.05.2007 määruse punktile 10 kohtuasjas 3-3-1-23-07, milles selgitatakse, et olukorras, kus isikul on alust eeldada mingisuguse teda puudutava haldusakti olemasolu, mis võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, tuleb astuda mõistliku aja jooksul kohaseid samme, et haldusakt teatavaks tehtaks. Üksnes sellisel juhul võib olla alus kaebetähtaja ennistamiseks. Vastupidise situatsiooni korral loetakse kaebetähtaeg

§ 46lg 7 alusel möödunuks.

Kaebetähtaegasid puudutav regulatsioon on kehtestatud õiguskindluse ja stabiilsuse huvides. 8. Aastatetaguse haldusakti vaidlustamise tähtaja kulgemist ei saa käivitada pelgalt formaalse järelepärimise esitamisega. Kaebaja 22.02.2016 e-kirja puhul on selles mõttes tegemist formaalse pöördumisega. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei saa olla sisulist vaidlust selles, et kaebaja pidi mobiilside masti ehitamist ja selle olemasolu aastatel 2009-2010 märkama, mida kaebaja tegelikult 2 ka ei eita. Samas tähendab see seda, et küsitavuste korral oleks võinud pöörduda valda ning selgitada, milliste otsustuste alusel see toimub. Seda ei ole mõistliku aja jooksul tehtud. 9.

§ 152

lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt sama seadustiku § 124 lõikele 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetatakse asja menetlus, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud kuigi kohus on sellise võimaluse 15.09.2016 määrusega andnud. Kaebetähtaja ennistamine oleks taolises olukorras ka suhteliselt perspektiivitu, kuid see on mõnevõrra teine teema ja antud juhul taandub see pigem küsimusele sellest kas tähtaegsuse kontekstis tuleks viidata ainult halduskohtumenetluse seadustiku § 124 lõikele 2 või veel ka sama paragrahvi lõikele 4. Arvestades eelnevalt välja toodud põhjendusi tuleb antud juhul asja menetlus kaebetähtaja ilmselge ületamise tõttu lõpetada. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja tulenevalt

§ 155

lõikest 6 ja

§ 43

esimese lõike punktist 2 enam pöörduda sama nõudega ja samal alusel uuesti kohtu poole. 10.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 alusel.

Kaebusele lisatud maksekorraldusest nr 293 nähtuvalt on OÜ East Partners tasunud kaebuse eest 15 euro suuruse riigilõivu. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivuseaduse § 12 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamise taotlus esitada kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Riigilõivu tagastamise küsimus lahendatakse seejärel eraldi määrusega.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral kaebaja, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente. Arvestades asjaoluga, et vastustajat esindas kohtumenetluses tema töötaja, siis ei saa ka eeldada, et vastustajal oleksid tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmine kaebajalt võiks olla põhjendatud. Menetluskulude väljamõistmine haldusorgani kasuks oleks üldjuhul ka erandlik. Nähtuvalt haldusasja materjalist menetluskulude vastustaja kasuks väljamõistmise küsimust antud juhul sisuliselt tõusetuda ei saa. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3