← Eesti

2-15-16777/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-16777 Tsiviilasi Aleksan

§ 218

lg 1 kohaselt võis Aleksandr Bolšakov kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse kümne päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Kaebuse esitamise tähtaeg lõppes

  1. augustil 2015 kell 24.00, kaebus esitati kohtule
  2. novembril 2015, s.o kolm kuud hiljem. Maakohus märkis, et avaldaja ei saa kohtult taotleda kohtu poolt antud määrusele vastamise tähtaja pikendamist
  3. novembrini 2015, sest kohus ei ole tsiviilasjas 2-15-12239 mingit tähtaega avaldajale andnud ning kohtumäärus on jõustunud
  4. oktoobril
  5. Seaduses sätestatud tähtaega 2 ei saa pikendada, vaid ennistada. Kui avaldaja peab silmas kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, siis ei ole avaldaja toonud esile mõjuvat põhjust, mis tingiks möödalastud tähtaja ennistamise. Avaldaja esindaja töövõimetus perioodil
  6. september 2015 kuni
  7. oktoober 2015 ei oma tähtsust, sest nimetatud perioodidel oli kaebuse esitamise tähtaeg juba ammu möödunud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  8. Aleksandr Bolšakov esitas Viru Maakohtu
  9. aprilli 2016 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
  10. aprilli 2016 määrus. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on asjakohatu määruse punktis 16 toodud väide, nagu oleks Raivo Edala esitanud avalduse OÜ Astnik ehituse nimel, millele oli alla kirjutanud W.I. . Kohtust on tulnud hulgaliselt dokumente, kus on kas vale kuupäev, valed kostjad, kohtudokumendi pealdis ja sisu ei ole vastavuses jne. Kohus jälgib piinliku täpsusega esindajate tegevust, aga rikub ise korduvalt menetlusnorme, lastes hageja esindajal tsiviilasjas nr 2-15-12810 esitada menetlusdokumenti, kus ühena kostjatest on märgitud isik, keda pole tegelikkuses olemas. Kohus, soovimata asja sisuliselt lahendada, peidab ennast esindaja eksimuse taha menetlusdokumendi esitamisel; 2) on kohus esindaja eksimust menetlusdokumentide saatmisel ebaproportsionaalselt suurendanud; 3) on kohtud mitmel korral tunnustanud Aleksandr Bolšakovi nõudeõigust, menetlusdokumentide õiguspärasust ja esindaja Raivo Edala õiguspärast tegevust, kuid vaatamata sellele nõudnud Aleksandr Bolšakovilt alusetult selgitusi viimase poolt tehtud nõuetekohase menetlusdokumentide kohta ja ajanud menetluse ummikusse; 4) ei ole avaldaja menetlustähtaegu mööda lasknud ja kohtul puudus seega igasugune õiguslik alus rahuldada vastustaja aegumise taotlus. Kohus peab võtma menetlusse avaldaja õigeaegselt esitatud kaebuse kohtutäitur Kristel Maalmani
  11. juuli 2015 (määruskaebuses ekslikult märgitud
  12. juuli 2016) otsuse peale; 5) ei ole kohtutäitur avaldajale ja kohtule siiamaani selgitanud, kust ta on saanud võlgnevuse summas ca 23 000 eurot, vaatamata sellele, et avaldaja on kõik nõuded tähtaegselt täitnud; 6) ei ole Aleksandr Bolšakov, olles kohtutäituri poolt varatuks tehtud, mõjuval põhjusel võimeline tasuma talle kohtutäituri poolt peale pandud üle jõu käivaid makseid ja talle tekivad uued maksuvõlad, mida ta ei ole suuteline täitma. Sissenõudja kuritarvitab oma nõudeõigust ja tegutseb hea usu põhimõtte vastaselt; 7) ei ole Aleksandr Bolšakovil raha, et elada ja tasuda arveid. Aleksandr Bolšakov palub talle kätte jätta vähemalt 50% kuupalgast või kasvõi miinimumpalga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  13. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
  14. aprilli 2016 määrus tuleb tühistada ja teha asjas uus määrus, millega lõpetada menetlus Aleksandr Bolšakovi
  15. novembri 2015 kaebuses kohtutäitur Kristel Maalmani
  16. juuli 2015 otsuse peale täiteasjas nr 095/2005/
  17. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  18. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas Aleksandr Bolšakov
  19. augustil 2015 maakohtule kaebuse kohtutäituri
  20. juuli 2015 otsuse peale, mille menetlusse võtmisest maakohus
  21. augusti 2015 määrusega keeldus. Nimetatud määruse sai Aleksandr Bolšakov esindaja Raivo Edala kätte
  22. septembril 2015, seega oli tal soovi korral võimalik esitada Viru Maakohtu
  23. augusti 2015 3 määruse peale määruskaebus seadusest tulenevalt kuni
  24. septembrini
  25. Avaldaja esitas
  26. septembril 2015 maakohtule parandatud kaebuse, mida maakohus ei käsitlenud määruskaebusena, sest see ei vastanud TsMS §-s 622 sätestatud nõuetele. Kuna edasikaebetähtaja jooksul määruskaebust ei esitatud, jõustus määrus
  27. oktoobril 2015 (tsiviilasi nr 2-15-12239).
  28. Antud tsiviilasjas esitas Aleksandr Bolšakov
  29. novembril 2015 menetlusdokumendi pealkirjaga „kaebus kohtutäituri tegevuse peale“, milles ta taotles kohtutäituri
  30. juuli 2015 otsuse tühistamist ja täitemenetluse täiteasjas nr 095/2005/7749 lõpetamist. Samuti esitas avaldaja taotluse vastamistähtaja ennistamiseks, paludes pikendada kohtu poolt antud määrusele vastamise tähtaega kuni
  31. novembrini 2015, kuna tähtaeg oli mööda lastud mõjuval põhjusel. Maakohus kohaldas vaidlustatud määrusega aegumist ja jättis kaebuse rahuldamata.
  32. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et

§ 218

lg-s 1 sätestatud tähtaja puhul on tegemist aegumistähtajaga ning seetõttu on maakohus alusetult jätnud kaebuse rahuldamata. Käesolevas asjas on Aleksandr Bolšakov esitanud maakohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale.

§ 217

lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt saab kohtutäitur nimetatud tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ennistada. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa.

§ 218

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule. Riigikohus on 17. märtsi 2003 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-22-03 p-9 asunud seisukohale, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse esitamise tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, vaid õigustlõpetav tähtaeg. Ringkonnakohus leiab, et ka

§ 218

lg-s 1 sätestatud 10-päevane tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg, mille järgimist kontrollib kohus. Õigustlõpetava tähtaja möödalaskmisel õigus lõpeb, kuid vastavat tähtaega on seaduses ettenähtud juhul võimalik ka ennistada. 12. Kuivõrd

§ 218

lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg, võib seaduses sätestatud juhtudel tulla kõne alla selle tähtaja ennistamine. Vaatamata sellele, et

§ 218

ei näe ette võimalust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, on ringkonnakohtu arvates ennistamine siiski võimalik. Kuna täitemenetluse seadustik võimaldab ennistada kohtutäiturile esitatava kaebuse esitamise tähtaega (

§ 217

lg 2), tuleb ringkonnakohtu hinnangul jaatada ka võimalust ennistada sama kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale maakohtule kaebuse esitamise tähtaega.

  1. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Nii kaebuses kui tähtaja ennistamise taotluses on märgitud, et avaldaja lepinguline esindaja Raivo Edala oli perioodil
  2. septembrist 2015 kuni
  3. oktoobrini 2015 haiglaravil ning perioodil
  4. oktoobrist 2015 kuni
  5. oktoobrini 2015 ambulatoorsel ravil. Iseenesest võiks avaldaja lepingulise esindaja viibimine haiglaravil ja hiljem ambulatoorsel ravil olla mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses. Samas nähtub käesoleva tsiviilasja ja 4 tsiviilasja nr 2-15-12239 materjalidest, et avaldaja sai kohtutäituri
  6. juuli 2015 otsuse kätte
  7. augustil 2015, seega oli kohtule kaebuse esitamise tähtajaks
  8. august
  9. Avaldaja lepingulise esindaja haigla- ja ambulatoorsel ravil viibimine
  10. septembrist 2015 kuni
  11. oktoobrini 2015 ei saanud takistada kaebuse õigeaegset esitamist kohtule, seda enam, et tegelikkuses kaebus ka esitati (maakohus keeldus selle menetlusse võtmisest – tsiviilasi nr 2-15-12239).
  12. Ringkonnakohus märgib, et maakohus võttis ebaõigesti menetlusse Aleksandr Bolšakov
  13. novembri 2015 kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kaebuse esitamisel ei ole järgitud

§ 218

lg-s 1 sätestatud tähtaega ning kaebuse saabumisel kohtusse oleks maakohus pidanud lahendama eelkõige tähtaja ennistamise taotluse ning jõudma järeldusele, et kaebuse esitamise tähtaega ei ole eeltoodud põhjendusi arvestades võimalik ennistada (TsMS § 67). TsMS § 428 lg 2 alusel kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Antud juhul ei kuulu

§ 218lg-s 1 sätestatud tähtaeg ennistamisele, seetõttu on avaldaja minetanud kohtule kaebuse esitamise õiguse ning Ts

MS § 428 lg 2 ja § 66 alusel tuleb menetlus tsiviilasjas nr 2-15-16777 lõpetada.

  1. Ringkonnakohtu arvates ei ole välistatud ka
  2. novembri 2015 menetlusdokumendi käsitlemine määruskaebusena Viru Maakohtu
  3. augusti 2015 määruse peale tsiviilasjas nr 2-15-
  4. Kuigi nimetatud menetlusdokument on pealkirjastatud kaebusena kohtutäituri tegevuse peale ning selles taotletakse kohtutäituri
  5. juuli 2015 otsuse tühistamist ja täiteasja lõpetamist, palub avaldaja tähtaja ennistamise taotluses (I kd tl 10-11) pikendada kohtu poolt antud määrusele vastamise tähtaega kuni
  6. novembrini
  7. Maakohtu
  8. augusti 2015 kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses ei ole vastamise tähtaega määratud, küll on aga viidatud määruses edasikaebamise korrale. Eelnevalt nimetatud taotlusest võiks tuletada, et avaldaja soovib esitada määruskaebust Viru Maakohtu
  9. augusti 2015 määruse peale. Kui käsitleda
  10. novembri 2015 menetlusdokumenti määruskaebusena, siis ei vasta see osaliselt TsMS §-s 662 sätestatud määruskaebuse nõuetele (mh pole tasutud riigilõivu). Menetlusökonoomia põhimõtet silmas pidades ei pea ringkonnakohus mõistlikuks asja tagastamist maakohtule välja selgitamaks seda, kas tegemist võiks olla määruskaebusega Viru Maakohtu
  11. augusti 2015 määruse peale ning kui on, siis kõrvaldama puudused.
  12. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai Aleksandr Bolšakov Viru Maakohtu
  13. augusti 2015 määruse kätte
  14. septembril 2015, määruskaebuse esitamise tähtajaks oli seega
  15. september
  16. Avaldaja lepinguline esindaja Raivo Edala oli perioodil
  17. septembrist 2015 kuni
  18. oktoobrini 2015 haiglaravil ning perioodil
  19. oktoobrist 2015 kuni
  20. oktoobrini 2015 ambulatoorsel ravil (I kd tl 25). Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksu, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Kuna avaldaja lepinguline esindaja oli kuni
  21. oktoobrini 2015 ambulatoorsel ravil, langes takistus (esindaja haigus) ära
  22. oktoobrist 2015, seega tuli tähtaja ennistamise taotlus esitada hiljemalt
  23. novembril 2015 (14-päeva tähtaeg möödus
  24. novembril 2015 (pühapäeval), taotlus tuli vastavalt TsÜS § 136 lg-le 8 esitada
  25. novembril 2015 (esmaspäeval)). Menetlustähtaja ennistamise taotlus on esitatud
  26. novembril 2015, seega hilinenult. Eeltoodu alusel isegi juhul, kui käsitleda avaldaja
  27. novembri 2015 menetlusdokumenti määruskaebusena Viru Maakohtu
  28. juuli 2015 määruse peale tsiviilasjas nr 2-15-12239 ning 5 määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusena, ei kuuluks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus selle hilinenult esitamise tõttu rahuldamisele.
  29. Kuna ringkonnakohus leiab, et Aleksandr Bolšakovi poolt
  30. novembril 2015 esitatud kaebuses tuleb menetlus lõpetada seoses

§ 218

lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumisega, ei analüüsi ringkonnakohus määruskaebuse sisulisi väiteid. 18. Tsiviilasjas menetluse lõpetamise tõttu jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 168 lg 2 alusel Aleksandr Bolšakovi kanda. Maakohus on kohtutäituri menetluskulude nimekirja analüüsinud ning leidnud, et selles kajastatud kulud on vajalikud ning põhjendatud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtuga (ka määruskaebuses ei ole menetluskulude rahalist suurust vaidlustatud). Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel Aleksandr Bolšakovi kanda. Määruskaebemenetluses ei ole teisi menetlusosalisi osalenud (kohtutäiturilt ei ole nõutud vastust määruskaebusele), seega jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.