Obsah (9)

§ 77§ 48§ 8§ 142§ 145§ 64§ 75§ 52§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-9765 Tsiviilasi Se

§ 77lg 4 lause 1 alusel ei saa nõustuda, kuna käesoleval juhul ei ole täitur 25.

mail 2016 arestitud kinnistuid müüma asunud. Olukorras, kus täitur on avaldaja

1. mai 2016 kaebuse
2. juuni 2016 otsusega lahendanud, puudub seaduslik alus kohustada kohtutäiturit sama kaebuse lahendamiseks. Avaldaja suhtes ei esine

§ 48lg 1 p-des 1-7 sätestatud aluseid täitemenetluse lõpetamiseks.

Avaldaja ei ole ka ise välja toonud, millisest seadusest tulenevalt tuleks tema suhtes alustatud täitemenetluse lõpetada, mistõttu jättis maakohus avalduse alternatiivse nõude osas rahuldamata. See, et TsÜS § 157 lg-st 1 tulenevalt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, ei tähenda, et nõude täitmisel peaks täitemenetlus põhjendamatult venima.

§ 8

alusel on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kinnistute käsutamise keelumärked on kantud kinnistusraamatusse

1. novembril
2. Täitur on seega pika aja jooksul olnud tegevusetuses ja venitanud täitemenetluse läbiviimist, mistõttu on põhjendatud avaldaja 2 väited täituri poolt mõistliku aja jooksul täitemenetluse läbiviimata jätmise kohta. Samas ei välista see sissenõudja õigust nõuda otsusega väljamõistetud nõude edasist sissenõudmist täitemenetluse käigus. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu
4. juuli 2016 määrus osas, milles kohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata, ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus ning tühistada kohtutäituri
5. juuni 2016 otsus osas, millega jäeti avaldaja kaebus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur on kinnistute arestimisel lähtunud seadusest. Kohus rikkus

§-s 8 sätestatud nõuet.

§ 142

lg 1 kohaselt pärast kinnisasja arestimist kohtutäitur keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatuse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Praeguses täitemenetluses on kohtutäitur kõigepealt teinud avalduse kinnisasjade käsutamise keelumärgete seadmiseks ning alles viie aasta pärast kinnisasjad arestinud.

ei reguleeri olukorda, kus täitemenetluse raames oli pika aja jooksul seatud keelumärge, kuid arestimist ei toimunud ning kohtutäitur kinnisasja suhtes midagi ette ei võtnud, mistõttu tuleb analoogia alusel rakendada

§ 77lgs 4 sätestatut.

Olukorras, kus täitemenetlus on ületanud mõistliku aja piiri, on tegemist PS §-s 14 sätestatud põhiõiguse rikkumisega ning kohaldatav on

§ 48lg 1 p 8 (Riigikohtu üldkogu 22.

märtsi 2011 otsus nr 3-3-1-85-09 p 77, Riigikohtu halduskolleegiumi 21. septembri 2011 otsus nr 3-31-5-11 p 24, Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne §14/3.2.1.2). Kohus on jätnud kohaldamata

§ 77lg 4 koosmõjus Ts

ÜS §-ga 4 ja

§ 48lg 1 p 8 koosmõjus PS §-ga 14.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

1. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. juuli 2016 määruse muutmata. Vastuväidete kohaselt on avaldaja ise algusest peale palunud täitemenetluse läbiviimisega oodata ja esitanud sellekohaseid avaldusi, kuna Euroopa Inimõiguste Kohtusse on esitatud kaebus Eesti Vabariigi vastu. Kohtutäitur on oodanud avaldaja võimalikku lahendust võlgnevuste osas. Avaldaja soov on täitemenetlust põhjendamatult venitada esitades kõikvõimalikke avaldusi, päringuid, taotlusi, kaebusi ja seda nii täiturile, Justiitsministeeriumile, Keskkonnainspektsioonile, õiguskantslerile kui ka kohtutele. Vara käsutamise keelumärge on kinnistutele kantud kooskõlas

§ 145lg-ga 4.

Täitemenetluse eesmärk ei ole ilmtingimata kinnisasja(de) müümine (milleks on vajalik hindamine), vaid sissenõudja nõude rahuldamine.

võimaldab seega kinnisasja hindamise erandjuhul edasi lükata kuni hetkeni, millal on selge, et sissenõudja nõude rahuldamiseks tuleb kinnisasi müüa. Sissenõudja on oma

1. detsembri 2015 vastuses selgelt öelnud, et ei nõustu vara käsutamise keelumärgete kustutamisega ja seda enam, et avaldaja ei soovi kinnistute müümist ei kohtutäituri kontrolli all ega elektroonilisel avalikul enampakkumisel. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
3. juuli 2016 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
4. Määruskaebuse esitaja on ette heitnud, et kohtutäitur on täitemenetluses kõigepealt teinud avalduse kinnisasjade käsutamise keelumärgete seadmiseks ning alles viie aasta pärast kinnisasjad arestinud.

§ 142

lg-st 1 ja § 145 lg-st 1 tuleneb, et esmalt kohtutäitur arestib kinnisasja ja seejärel saadab avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Praegusel juhul on kohtutäitur asja materjalidest nähtuvalt esmalt esitanud avalduse kinnisasjade käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse ja alles viie aasta möödudes kinnisasjad arestinud.

§ 64

lg 1 teise lause kohaselt loetakse vara arestimiseks ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist

§ 75kohaselt.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjaolu, et käesoleval juhul on esmalt kantud kinnistusraamatusse kinnisasjade käsutamise keelumärked ja alles hiljem koostatud arestimisaktid, iseenesest võlgnikku kahjustav. Niisugune toimingute järjekord on täitemenetluse seadustiku kohaselt võimalik. Ehkki ka üksnes keelumärgete seadmine ilma arestimisakti koostamata kitsendab võlgniku õigusi vara käsutamisel, on vara arestimine selle täitemenetluses müümise eesmärgiga võlgniku õigustesse suuremal määral sekkuv abinõu. Vara arestimisele järgneb

§ 52

lg 1 kohaselt üldjuhul vara müümine.

§ 54

lg 3 teise lause kohaselt keelab keelumärge vastavalt selle ulatusele üksnes registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. Seega on kohtutäituri avalduse alusel keelumärke kinnistusraamatusse kandmise korral võimalik kinnisasju müüa või muul viisil käsutada kohtutäituri kontrolli all.

1. Kolleegium leiab, et iseenesest tuleb ka keelumärgete seadmisel enne arestimisaktide koostamist järgida täitemenetluses kehtivat põhimõtet, mille kohaselt ei või täitemenetluses võlgniku õigusi piirata suuremas ulatuses kui see on sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks vajalik. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et võlgnikule kuuluva 9 kinnisasja suhtes on kinnistusraamatusse
2. a kantud keelumärked, kuid
3. a on kohtutäitur koostanud arestimisaktid nimetatud kinnisasjadest 4 kinnisasja kohta, mille suhtes kavandatakse järgnevaid täitetoiminguid. Täitmisel oleva nõude suurus on 74 008,35 eurot. Kohtutäitur on võimalikuks pidanud, et ülejäänud 5 kinnisasja realiseerimine täitemenetluses ei pruugi osutuda vajalikuks. Asja materjalidest nähtub ühtlasi, et kohtutäitur on tellinud kinnisasjade hindamiseks ekspertarvamuse Uus Maa Kinnisvarabüroolt ning nimetatud hinnangu kohaselt on vara väärtuseks 113 800 eurot.
4. Esiletoodud asjaoludel ei ole alust asuda seisukohale, et võlgniku õigusi oleks kitsendatud vajalikust suuremas ulatuses. Kinnisvarabüroo hinnang ei pruugi tähendada seda, et kõik kinnisasjad õnnestub hindamisaktis märgitud hindadega realiseerida. Arvestada tuleb võimaliku hindade langemisega. Kui võlgniku kõigi kinnisasjade koguväärtus oli aastaid tagasi koostatud eksperthinnangu kohaselt ca 1/3 võrra suurem kui sissenõudja nõue, siis ei anna see alust asuda seisukohale, et võlgniku õigusi on kitsendatud vajalikust suuremas ulatuses. Võlgnik ei ole ka 4 põhistanud, et keelumärgete olemasolu oleks tal takistanud kinnisomandist tulenevaid õigusi mõistlikul viisil teostamast.
5. Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et olukorras, kus täitemenetluse raames oli pika aja jooksul kinnistutele seatud keelumärge ja arestimist ei toimunud, tuleb analoogia korras rakendada

§ 77lg-s 4 sätestatut.

Analoogiat kohaldatakse olukorras, kus seaduses puudub asjaomast õigussuhet reguleeriv säte ning sätte puudumine ei vasta seaduse mõttele ja eesmärgile. Praegusel juhul ei ole tegu sellise olukorraga ning analoogia kohaldamiseks puudub alus.

§ 77lg 4 ei ole käesoleval juhul asjakohane säte.

12. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäitur on rikkunud

§ 8

, millest tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohus möönab, et täitemenetlus on käesoleval juhul kestnud pikka aega, sh ei ole pika aja vältel tehtud täitetoiminguid. Samas ei ole tulene asja materjalidest, nagu oleks täitemenetluse venimist alust ette heita kohtutäiturile. Kohtutäituri seisukohtadest nähtuvalt on täitemenetluse venimise põhjustanud avaldaja ise. Kohtul ei ole alust kahelda kohtutäituri poolt esiletoodus, mille kohaselt aastatel 2011-2012 palus avaldaja korduvalt kohtutäituril täitemenetluse läbiviimisega oodata, kuna avaldaja pöördus Eesti Vabariigi vastu kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole. Samuti nähtub kohtu infosüsteemist, et avaldaja on esitanud kaebusi kohtutäituri tegevuse peale samas täiteasjas nr 158/2011/1851, mis on ka käesoleva kaebuse esemeks (tsiviilasi nr 2-16-6109). Olukorras, kus avaldaja on palunud täitemenetluse läbiviimisega oodata ja kohtutäitur on sellele palvele vastu tulnud, või kui täitemenetluse venimine on tingitud kaebuste läbivaatamisest, ei ole avaldajal alust tugineda

§ 8rikkumisele.

13. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses taotletud alusel ei ole võimalik rahuldada avaldaja alternatiivset nõuet ehk lõpetada täitemenetlus

§ 48lg 1 p 8 alusel.

Kohus saab

§ 48lg 1 p 8 alusel täitemenetluse lõpetada ka muul seaduses sätestatud alusel.

Näiteks lõpetab kohtutäitur täitemenetluse võlgniku pankroti väljakuulutamise korral või kui ilmnevad asjaolud aegumise kohaldamiseks. Avaldaja ei ole käesolevas asjas esitanud asjaolusid, mis tingiksid täitemenetluse lõpetamise

§ 48lg 1 p 8 alusel.

Muude seaduses sätestatud aluste alla ei kuulu Põhiseaduse sätted, mistõttu ei saa täitemenetlust lõpetada

§ 48lg 1 p 8 alusel koosmõjus PS §-ga 14. 14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud Ts

MS § 171 lg 1 avaldaja kanda. Kohtutäitur on ise (mitte esindaja kaudu) määruskaebusele vastanud, mistõttu ei ole talle eelduslikult menetluskulud tekkinud. Ringkonnakohus jätab sellest lähtudes menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp