1-11-13218/133

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13218 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus Anton Butuzkini (ik 38210232241) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Anton Butuzkin, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 12.01.2012 otsusega mõisteti Anton Butuzkinile KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 ja 10, § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga. Katseajal oli A. Butuzkin kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p 15 sätestatud kontrollnõudeid- ja kohustusi. A. Butuzkin oli kohustatud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 28.01.
6. Kuna A. Butuzkin rikkus katseajal KarS § 75 lg 2 p 2 järgi sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, pööras Viru Maakohus 15.07.2014 määrusega täitmisele Viru Maakohtu 12.01.2012 otsuse A. Butuzkinile mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 3 aastat ja 3 kuud. Karistuse kandmise algusajaks loeti 26.08.2014 ja lõpuks 26.09.
8. Viru Vangla esitas 10.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Butuzkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
9. Viru Maakohtu 28.11.2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Butuzkinit on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja tal on kaheksa kehtivat väärteokaristust. Maakohtu hinnangul ei ole A. Butuzkini varasemad karistused täitnud oma eesmärki, kuna ta ei ole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud ka kriminaalhooldusnõudeid, mistõttu ei oleks kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud piisavad tema seaduskuulekale teele suunamiseks, kuna tema viimane kriminaalhooldus ebaõnnestus ja vangistus pöörati täitmisele. Maakohus luges positiivseks, et A. Butuzkin on kinnipidamiskohas viibides omandanud riigikeele A1 tasemel, töötab majandustöödel, on läbinud programmi „Viha juhtimine“ ning tal on vabanemise korral võimalik asuda elama oma abikaasa korterisse. Samas on A. Butuzkinit kinnipidamiskohas distsiplinaarkorras karistatud, mis maakohtu hinnangul näitab, et süüdimõistetu ei ole motiveeritud oma käitumist õiguskuulekamaks muutma. A. Butuzkini ennetähtaegse vabastamisega saaks oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Isiku varasemat elukäiku arvesse võttes saab öelda, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Maakohtul puudub veendumus, et A. Butuzkini karistuse eesmärgid on saavutatud ning et isik ei pane enam vabaduses toime uusi kuritegusid, mistõttu on käesoleval hetkel tema ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on maakohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Butuzkin, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Samuti palub A. Butuzkin rahuldada teda maakohtu istungil esindanud kaitsja kaitsjatasu taotluse osaliselt ja ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda. Alternatiivselt palutakse maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.
11. Kaebaja on seisukohal, et maakohus on arvestanud kaebuse esitaja poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ja korduvust, mistõttu ei ole maakohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Arusaamatuks jääb nende asjaolude arvestamise ulatus, kui varasemalt ei ole kohus pidanud vajalikuks nendest asjaoludest lähtuvalt kaebajat ühiskonnast isoleerida. Määruskaebuse esitajale määrati reaalne vangistus tingimusel, et süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid- ning kohustusi. Määruskaebuses leitakse, et asjaolu, et kaebaja ei täitnud temale pandud kontrollnõudeid- ja kohustusi, ei tähenda seda, et ta oleks jätkanud kuritegelikku eluviisi. Samuti on põhjendamatu maakohtu väide, et kuna isik ei suutnud täita kriminaalhooldusnõudeid, siis ta ei võta temale tingimisi mõistetud karistust piisavalt tõsiselt. Varasemalt sõltus kriminaalhooldusele mitteallumine sellest, et tingimuslikule karistusele ei eelnenud reaalset vangistust. Hetkel aga omab tähtsust asjaolu, et isik on viibinud vangistuses üle kahe aasta.
12. A. Butuzkin leiab, et asjaolu, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, ei tähenda seda, et ta ei oleks motiveeritud oma käitumist õiguskuulekamaks muutma. Puuduvad tõendid selle kohta, et peale nimetatud rikkumise toimepanemist, millele järgnes karistus, oleks isik jätkanud õigusrikkumisi. Samas ei saa kehtiv distsiplinaarkaristus olla argumendiks, kuna halduskohtumenetluse seaduse kohaselt on võimalik kehtiv karistus peatada esialgse õiguskaitse korras, kuid isik ei saanud nimetatud õigust kasutada, kuna isikul puudus määratud korras kaitsja.
13. Maakohus on lugenud positiivseks, et kaebuse esitaja on omandanud riigikeele, töötab majandustöödel ning on läbi sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, millest maakohus järeldas, et kinnipidamisasutus on omanud süüdimõistetule positiivset mõju. Sellest saab järeldada, et ennetähtaegselt saab vabastada ainult neid isikuid, kellele kinnipidamiskoht avaldab negatiivset mõju.
14. Kaebaja leiab, et teda kohtuistungil esindanud kaitsja töö on puudulik ning ta nägi määratud korras kaitsjat esmakordselt kohtuistungil. Sellest tulenevalt leiab A. Butuzkin, et rikutud on ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes, kuna kaebuse esitajal puudus enne kohtuistungit võimalus kaitsja abil ette valmistada ja kaitsja ise ei olnud kohtuistungiks ette valmistunud. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Butuzkinit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid kogumis hinnanud ja kohtukolleegium nõustub igati vaidlustatava määruse põhjendustega. Seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
16. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kui A. Butuzkin oleks soovinud enne ennetähtaegse vabastamise arutamise kohtuistungi algust temale määratud kaitsjaga konsulteerida ning istungiks ette valmistada, siis oleks isik selleks pidanud tegema kohtule vastava taotluse enne kohtuistungi algust. Kohtuistungi protokollist nähtub, et taolist taotlust esitatud ei ole, mistõttu on A. Butuzkini väide, et tal ei olnud võimalik istungiks kaitsjaga ette valmistada asjakohatu. Samuti puudub alus A. Butuzkinilt vaid osaliselt välja mõista määratud kaitsjaga seotud menetluskulu ning ülejäänud osas menetluskulu riigi kanda jätta. A. Butuzkin on taotlenud ennetähtaegse vabastamise arutamise kohtuistungile riigi õigusabi korras kaitsjat, mistõttu peab isik olema teadlik, et sellega kaasnevad menetluskulud. Samuti nähtub maakohtu määrusest, et väljamõistetud menetluskulu on A. Butuzkinil õigus tasuda 12 kuu jooksul, mis on KrMS § 180 lg 3 alusel maksimaalne võimalik tähtaeg.
17. A. Butuzkinit on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning tal on kaheksa kehtivat väärteokaristust. Reaalset vanglakaristust kannab ta teistkordselt ning A. Butuzkinil on kinnipidamiskohas üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevat vangistust kannab A. Butuzkin põhjusel, et temale mõistetud tingimisi vangistus pöörati kriminaalhooldusametniku taotlusel täitmisele. Kuritegude toimepanemist alustas A. Butuzkin juba alaealisena. Muuhulgas iseloomustab A. Butuzkini poolt toime pandud kuritegusid vägivaldsus ja agressiivsus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et temale kohtu poolt määratud kontrollnõuete- ja kohustuste mittetäitmine, mis tõi kaasa karistuse täitmisele pööramise, ei tähenda seda, et ta oleks jätkanud kuritegelikku eluviisi. Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et A. Butuzkin rikkus temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja samas nähtub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusest, et A. Butuzkini poolt toimepandavate kuritegude toimepanemise soodusteguriks on just alkoholitarvitamine. Sellest saab järeldada, et A. Butuzkin ei suhtu täie tõsidusega temale määratud kohtuotsustesse ja ta ei ole mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud. Ka vangla iseloomustuse kohaselt õigustab A. Butuzkin oma tegusid ning leiab, et vahepeal on kuritegude toimepanemine õigustatud.
18. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Butuzkini vabastamist ei toeta KarS § 76 lg 4 toodud asjaolud kogumis. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et mõistetud karistus ei ole süüdimõistetu puhul veel eesmärki täitnud. A. Butuzkini varasem elukäik, suhtumine õiguskorda ja siin kehtivatesse reeglitesse ning kuriteo toimepanemise asjaolud ei tekita ringkonnakohtus usaldust, et isik suudab sellel korral katseaja edukalt läbida. A. Butuzkin on läbi enda käitumise, mida iseloomustavad korduvad kriminaalkaristused ja kriminaalhooldustingimuste rikkumine, näidanud, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud normidele ja reeglitele.
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et A. Butuzkini puhul on palju ka positiivset (riigikeele omandamine, tööhõives osalemine, sotsiaalprogrammi läbimine), kuid edasise karistuse kandmise aja jooksul saab A. Butuzkin kinnistada temas tekkinud positiivseid muudatusi ning tõestada, et ta suudab ka vanglatingimustes õiguskuulekalt käituda.
20. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
21. novembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas