Obsah (5)

§ 184§ 68§ 692§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11284 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaid

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati R. Miškanenkot 2 aasta vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 07.06.2012 kuni 09.06.2012, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 692lg 1 alusel asendati R.

Miškanenkole mõistetud karistus – 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust – statsionaarse sõltuvusraviga. Sõltuvusravil viibides peab R. Miškanenko järgima ning täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi elukohaga XXX .

§ 75lg 2 p 2 kohaselt määrati R.

Miškanenkole lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 1.1. Käesoleval ajal vangistuses viibimise aluseks on Viru Maakohtu 26.11.2015 määrusega

§ 76lg 7 alusel täitmisele pööratud R.

Miškanenkole Viru Maakohtu 10.05.2013 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa – 9 kuud 18 päeva vangistust. 1.

1. Karistuse kandmise aja algus 02.06.2016 ja lõpp 20.03.
3. Viru Maakohtu 28.11.2016 määrusega jäeti R. Miškanenko vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
4. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetule on käesolev kriminaalkaristus, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, esmakordne ning vanglakaristust kannab ta esimest korda. 2.
5. Maakohus luges positiivseks, et R. Miškanenko on vangistuse jooksul läbinud riigikeele A1 taseme õppe. Positiivne on ka, et süüdimõistetul on olemas toetav lähivõrgustik ja vabanemisjärgne elukoht aadressil XXX linn, Ida-Virumaa, mis maandavad mõningal määral uue kuriteo toimepanemise riske. 2.
6. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole maakohtu hinnangul R. Miškanenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. R. Miškanenko tunnistati süüdi

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi ning karistati vangistusega tingimisi.

Kuna isik ei täitnud temale kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, pöörati vangistus täitmisele. Seejärel vabastas Viru Maakohus R. Miškanenko ennetähtaegselt vangistuse kandmisest tingimisi koos elektroonilise valve kohaldamisega ning määras taas kriminaalhooldusele, kuid ka siis rikkus R. Miškanenko katseaja tingimusi ning kohus pööras tema ärakandmata vangistuse uuesti täitmisele. Seega, on kinnipeetaval kriminaalhooldus 2-l korral ebaõnnestunud. Kuna isik on jätkanud varasemat eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leidis maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – maakohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Maakohus märgib, et süüdimõistetu on toime pannud kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriteks narkootikumid. Viru Vangla poolt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Maakohus märgib, et eelmistel katseaegadel ei täitnud süüdimõistetu kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning vangistus pöörati täitmisele. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval on Täitise andmetel tasumata võlanõudeid summas 792,73 eurot. Maakohus ei näinud ühtegi mõistlikku põhjust R. Miškanenko ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.

1. Maakohus käsitles ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust elektroonilise valve alla kohaldamisega. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leidis maakohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega oli maakohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. 2 Määruskaebus
2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes toetab täielikult prokuröri kohtuistungil esitatud seisukohta ning leiab, et ta tuleks ennetähtaegselt vabastada, kuna maakohus ei ole arvesse võtnud kõiki asjaolusid. Maakohus on jätnud arvestamata, et süüdimõistetu kannab esimest vabadusekaotusega karistust ning vabaduses on võimalik R. Miškanenkol tasuda võlanõudeid. Elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik saavutada karistuse eesmärgid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et R. Miškanenko vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ega täiendavalt elektroonilise valve kohaldamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et määruskaebuses väljatoodu, et maakohus ei ole kõiki asjaolusid arvestanud, on alusetu. Maakohus on arvestanud kõiki määruskaebuses nimetatud asjaolusid. Kohus ei ole seotud prokuröri seisukohaga ning arvestab prokuröri seisukohta koos teiste asjaoludega kogumis. R. Miškanenkole on korduvalt antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid oma varasema käitumisega on süüdimõistetu näidanud, et ta ei ole võimeline etteantud reeglitest kinni pidama ja vabaduses karistust kandma. Käesoleval hetkel ei esine asjaolusid ja neid ei ole toodud välja ka määruskaebuses, mis annaks aluse teistsugusele seisukohale asumiseks.
5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
6. novembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau