1-11-5259/203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5259 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Allan Runini (Allan Runin, isikukood 37809074928) kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 3.3 Tartu Maakohtu
6. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu välja 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) advokaat Valli Murdele tema poolt määruskaebemenetluses Allan Runinile riigi õigusabi osutamise eest. Allan Runinilt mõista välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse. Allan Runinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus „Allan Runin, 1-11-5259, kohtukulud.“ Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Allan Runin kannab Tartu Vanglas temale Tartu Maakohtu 14.11.2011 otsusega KarS § 141 lg 2 p 2 järgi mõistetud 7 aasta pikkust vangistust. Karistusaeg algas 27.11.2010 ja lõpeb 27.11.
9. Tartu Maakohus 09.12.2016 määrusega jättis A. Runini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades sellist otsustust järgmiselt. 2.1 Mõningad asjaolud kõnelevad A. Runini ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nimelt on tal võimalik elama minna oma õe juurde. Seega saaks õde teda vähemalt mõningal määral ka psühholoogiliselt toetada. Tuge saaks A. Runin ka vennalt: minimaalselt rahalist ja eeldatavasti ka osaliselt vaimset. Positiivne on seegi, et kinnipeetav on vanglas läbinud õiguspärase elu elamisele suunatud programme ja teinud tööd. Töö saamise lootus on tal ka vabaduses. Siiski on märksa kaalukamaid negatiivseid aspekte, mis A. Runinit enne tähtaega vanglast välja lasta ei võimalda. Negatiivne on esmalt see, et teda on vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Rikkumised ei ole küll olnud kuigivõrd tõsised (seotud suitsudega), aga see annab siiski alust kahelda, kas ta suudab vabaduses õiguskuulekaks jääda. Kuidagi ei saa mööda vaadata ka A. Runini alkoholiprobleemist. Ta on kuriteod sooritanud purjuspäi. Vabaduses tekiks tal uuesti võimalus jooma hakata ja kui see juhtub, võib ta uuesti kuritegusid toime panna. Asjaolu, et A. Runin on vanglas läbinud alkoholivastase programmi, seda võimalust ei välista. Ka ei taga seda ravimite võtmine: süüdimõistetu võib medikamentide tarvitamisest loobuda ja uuesti jooma hakata. 2.2 Kõige kaalukamalt kõnelevad aga A. Runini vanglast ennetähtaegse välja laskmise vastu tema varasemad kuriteod ja tema mõjutatavus. Kuritegusid on ta toime pannud korduvalt ja olnud vanglas ka enne praegust karistust. Seega on A. Runini näol tegemist korduvkurjategijaga, kelle minevik võimaldab karta seda, et ta pöördub kuritegelikule teele tagasi. Arvesse võtmata ei saa jätta ka praeguse menetluse eelduseks olnud kuriteo (vägistamine) asjaolusid. See näitab, et A. Runin on väga mõjutatav. Kõigepealt ajendas tema kuriteokaaslane R.V. i A. Runinit vägistama jõhkral kombel ühte naisterahvast. Seejärel oli A. Runin valmis R.V. i korraldusel kuriteoohvrit
10. korruse rõdult alla viskama: ta jättis selle tegemata üksnes seepärast, et R.V. i mõtles ümber ja keelas A. Runinil seda teha (vt Tartu Maakohtu 14.11.2011 otsus). Inimest sedavõrd kõrgelt alla viskav isik möönab mistahes tagajärje, sh surma saabumist. Niisiis on A. Runin inimene, kes on võimeline teist inimest tapma. Tema kergesti mõjutatavust kinnitab mõningal määral ka see, et ta oli nõus kaasvangide mahitusel vanglas sigarette käitlema. See tähendab, et kui A. Runin satub vabaduses „valede inimeste otsa,“ võib ta pöörduda tagasi kuritegelikule teele, eriti juhul, kui asjasse saab segatud alkohol.
11. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse A. Runini kaitsja advokaat Valli Murde, taotledes lahendi tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud süüdimõistetu isikut ega seda, et ta elab temale mõistetud karistust üle väga raskelt. Seetõttu tuleb lugeda, et kohtumäärus ei ole KrMS § 145 lg 3 p 1 kohaselt põhjendatud. Kaitsja märgib järgmist. 3.1 Kohus ei ole piisavalt arvestanud kinnipeetava isikut – talle on määratud töövõimekaotus 80% seoses tema vaimse tervise häirega. A. Runinile oli määratud sundravi KarS § 86 järgi ning ta viibis Jämejala psühhiaatriakliinikus. Karistuse kandmise ajal on ta pidevalt olnud psühhiaatri kontrolli all ning tarvitab raviarsti määratud ravimeid. Samuti ei ole kohus arvesse võtnud seda, et A. Runin on n-ö mahajäetud inimene, sest ta põlvneb alkohoolikutest vanematest, vaimse tervise häirituse tõttu õppis ta erikoolis ning tema kasvatamises ega tema eest hoolitsemises täiskasvanud ei osalenud. Kohus ei arvestanud ka A. Runini suutlikkust alluda korrale ja täita kohustusi. Järeldus tema taolisest oskusest tugineb sellele, et karistuse kandmise ajal suutis kinnipeetav loobuda suitsetamisest ning läbida kõik talle määratud sotsiaalprogrammid. Samuti jättis maakohus tähelepanuta sellegi, et kinnipeetava vabastamist toetavad nii vangla kui prokuratuur. Tuleb silmas pidada, et kaitsealusele positiivse iseloomustuse andsid vangla spetsialistid, kes suhtlevad temaga iga päev. 3.2 Veel ei ole õiglane ega tulene KarS §-st 56, et kuritegude toimepanemise asjaolud kaaluvad üles teised KarS § 76 lg-s 4 ettenähtud tingimused. A. Runin kinnitas kohtuistungil, et suudab hinnata oma elukäiku ja mõistab hästi, kui teisi inimesi kahjustavalt see mõjus. Samas leiab ta, et kantud vangistus on piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. A. Runin on kindel, et käitub edaspidi seaduskuulekalt ega riku käitumisreegleid. Samuti on ta seisukohal, et just 2 allutamine järelevalvega kriminaalhooldusele oleks talle väga kasulik, sest kriminaalhooldaja abiga läbiks ta täiendavalt sotsialiseerimise programmid, mis võiksid anda talle vajalikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks seaduskuulekaks eluks vabaduses. Tähtis oleks, et kriminaalhoolduse kontrolli all läbiks A. Runin sõltuvusravi, mis tema jaoks omab elulist tähtsust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Runini tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Edasikaebuse argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks mingitki alust ei anna. Enda sellesisulist otsustust põhistab kolleegium järgmiselt.
13. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks märkida, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg-s 3) sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus selles, et isik ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. Maakohus A. Runini puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi aga ei teinud. Ringkonnakohus, määruskaebuse ja kohtutoimiku materjalidega tutvumise järel, esimese kohtuastme taolist seisukohta ka toetab. Seejuures hindab kolleegium vaidlustatava kohtulahendi põhistused piisavateks ning KarS § 76 lg-s 4 toodud kõiki asjaolusid arvestavateks. Ehk siis kohtumääruse etteheide, nagu määruses puuduks põhjendus, on asjakohatu.
14. Järgnevalt leiabki ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et kinnipeetava jätkuvale ohtlikkusele viitavad nii tema kuriteo asjaolud, korduv kriminaalkorras karistatus, kuritegeliku käitumise jätkumine vaatamata varasemale vangistusele, mitme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ning riskitegurina A. Runini mõjutatavus ja temal diagnoositud alkoholisõltuvus. Ehk siis eelmärgitud asjaolud kogumis (st mitte üksnes kuriteo toimepanemise asjaolud, nagu märgitakse määruskaebuses) ei võimalda kuidagi teha järeldust, et süüdimõistetu karistuse eesmärgid on täidetud juba käesolevaks ajaks.
15. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt ei saa kinnipeetavat ennetähtaegselt vanglast vabastada põhjustel, et tema elukäik on olnud raske, ta on väljendanud arusaamist oma varasemast väärast käitumisest ning ta vajaks vabaduses kriminaalhooldaja abi ning sotsiaalprogrammide võimaldamist. Mis puutub aga kaitsja argumenti selles, et A. Runin on vanglas loobunud suitsetamisest ja läbinud sotsiaalprogramme, siis see on küll vaadeldav positiivsena, kuid arvestades isiku varasemat karistatust, kuriteo asjaolusid, distsiplinaarkaristuste olemasolu ja riskitegureid, tema seaduskuuleka elu alustamist selle asjaolu pinnalt veel järeldada ei saa. Samuti ei saa siinkohal märkimata jätta sedagi, et distsiplinaarkaristused on A. Runinile määratud just tubakatoodete omamisega seoses.
16. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et A. Runin peab jätkama karistuse kandmist vangistuses, s.o käitumiskontrolli kohaldamine ning lisakohustuste rakendamine tema seaduskuulekust ei taga. Prokuröri ja vangistusasutuse vastupidine seisukoht kohtutele siduv ei ole.
17. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
18. A. Runini kaitsja advokaat Valli Murde esitas määruskaebuse lisana taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal kaebuse koostamine aega 2 tundi, mille eest ta soovib saada 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna kohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel A. Runini kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau