Obsah (7)

§ 10§ 74§ 75§ 82§ 99§ 100§ 137

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2016, Rapla Tsiviilasja number 2-16-13042 Tsiviilasi Peeter Kase hagi Swedbank AS-i, kohtu

§ 10

lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.

§ 10

lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.

§ 10

lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil.

§ 74

lg 1 sätestab, et asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti.

§ 74

lg 5 sätestab, et kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist.

§ 75

lg 1 sätestab, et asja arestimise kohta koostab kohtutäitur akti, mille vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 82

lg 1 sätestab, et asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Kinnisasja arestimise aktist nähtub, et kinnisasi arestiti 16.01.2015, kinnisasja hind 37 000 eurot. Võlgnikule vara arestimise akti saatmise kaaskirjast 16.01.2015 nähtub, et võlgnikule anti võimalus kohustus vabatahtlikult täita. Enampakkumise kuulutusest nähtub, et esimene enampakkumine toimus 08.04.2015 kell 11.00 ja lõpeb 15.04.2015 kell 11.00. Pikeneva lõpu intervall on 2 minutit. Enampakkumine leidis aset Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee. Alghind oli 37 000 eurot.

§ 99

lg 1 sätestab, et kohtutäitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui enampakkumisele ei ilmu ühtegi osavõtjat või ei esitata ühtegi kirjalikku ega elektroonilist pakkumist. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktist 15.04.2015 nähtub, et 08.04.2015 kell 11.00 kuni 15.04.2015 kell 11.00 toimunud kinnistu nr xxxxxxx enampakkumine kuulutati nurjunuks, kuna enampakkumisele ei registreerunud ühtegi osavõtjat ning ei esitatud ühtegi elektroonilist pakkumist. Täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teadetest nähtub, et kohtutäitur on peale seda korraldanud veel 9 enampakkumist: 14.05.2015, 03.07.2015, 27.08.2015, 15.12.2015, 22.01.2016, 02.03.2016, 07.04.2016, 19.05.2016, 29.06.2016.

§ 100

lg 1 sätestab, et enampakkumise nurjumise korral võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist.

§ 100

lg 5 sätestab, et kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.

§ 137

sätestab, et kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Riigikohtu lahendi 3-2-1-83-14 kohaselt ei sea seadus vara allahindamise eelduseks muid täiendavaid kriteeriume, kui kordusenampakkumise korraldamist, mis tähendab, et eelmine enampakkumine nurjus eelduslikult liiga kõrge alghinna tõttu. Viimasel enampakkumisel hindas kohtutäitur kinnisasja alla ligikaudu 70% esimese enampakkumise alghinnast ning määras asja alghinnaks 11 340 eurot. Minimaalne enampakkumise eseme alghind oleks võinud olla 11 100 eurot. Enampakkumisel 28.07.2016 müüs kohtutäitur R.Liitmaa hageja ja Riina Kase ühisvara hulka kuulunud kinnistu, asukohaga xxxxx x, xxxxx, xxxxxx xxxx, reg nr xxxxxxx, hinnaga 11 340 eurot. Enampakkumise akt toimetati hagejale ja R K kätte 29.07.

1. Kohus nõustub kostjatega, et kohtutäituri sundmüük ning hinna kujunemine on seaduslik ja põhjendatud ning kohtutäitur on teinud kõik võimaliku, et vara müüa kõrgeima võimaliku hinnaga, korraldades kokku 10 enampakkumist. Hageja väited liiga madala müügihinna kohta on alusetud ning põhjendamata. Kohus leiab, et tõendamist ei leidnud, et enampakkumisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja sõnul sai ta vara enampakkumise akti kätte 29.07.2016 tähitult. Hageja esitas hagi kohtule 29.08.
2. Kohus leiab, et hagi on kohtule esitatud tähtaegselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kostjate menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjad ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja kulude väljamõistmiseks hagejalt. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)