Obsah (5)

§ 174§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-17150

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 16.04.2015 sõlmisid Swedbank AS ja XXXX väikelaenulepingu nr XXXX, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 6 858,71 eurot intressimääraga 19% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 25.07.

1. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1).Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär oli hagi esitamise hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 19% aastas, s.o 0,053% päevas. 2 Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 27.07.2016 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ülesöelduks alates 30.08.2016 ning saatis 31.08.2016 kostjale kirja, milles palus kogu võlgnevus tasuda hiljemalt 30.09.
2. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja väikelaenulepingust nr XXXX tulenev võlgnevus kokku 8 432,88 eurot, millest põhivõlgnevus 6 758,71 eurot, intressi võlgnevus 1 366,58 eurot ja viivise võlgnevus 307,59 eurot. 06.08.2014 sõlmisid hageja ja kostja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 1 250,00 eurot. Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimuste punkti 6.1 kohaselt krediteeris hageja krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamiseni või kuni lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu tingimuste punkti 6.3 alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu, sularaha väljavõtutasu, limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja trahve. Hageja arvestas intressi (17% aastas) kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt (lepingu tingimuste p 6.6). Hageja debiteeris intressi ja hooldustasu arvelduskontolt maksepäeval, s.o iga kuu
3. kuupäeval (lepingu tingimused p 6.5 ja 6.8) ning kostjal lasus kohustus tagada vastavate summade olemasolu oma arvelduskontol (lepingu tingimused p 6.9). Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni (lepingu tingimused p 6.16). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär oli hagi esitamise hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Lepingu tingimuste punkti 12.4 alusel on hagejal õigus leping mõjuval põhjusel kohe üles öelda vastavalt panga üldtingimuste punktile
4. Panga üldtingimuste punkti 9.1 järgi oli hagejal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda (erakorraline ülesütlemine). Mõjuvaks põhjuseks loeb üldtingimuste punkt 9.2.8 teiste hulgas selle, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad (nt klient on jäänud korduvalt viivisvõlgnevusse). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja lepingu ühepoolselt üles 18.04.
5. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus kokku 1 329,66 eurot, millest põhivõlgnevus 1 149,51 eurot, intressi võlgnevus 121,24 eurot ja viivise võlgnevus 58,91 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks väikelaenulepingust nr XXXX tuleneva võlgnevuse summas 8 432,88 eurot ning viivise põhinõudelt (s.o 6 758,71 EUR) 0,053% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevues summas 1 329,66 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (s.o 1 149,51 EUR) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 3 Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulu summas 600 eurot, mille moodustab menetluses tasutud riigilõiv. Täiendavalt palub hageja mõista XXXX´lt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastanud, kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral on kohtul õigus tema kahjuks teha tagaseljaotsus. Kohtu põhjendused Kuna kostja hagile ei vastanud, kuulub hagi rahuldamisele

407 lg 1 alusel ja sellisel juhul loetakse hagis toodud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Kohus märgib otsuse rahuldamise aluseks olevad materiaalõiguslikud põhjendused. Nimelt tuleb lepingut täita kokkulepitud tingimustel, lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja lepingu enne tähtaega üles öelda, nõuda kohustuse täitmist ja viivist (VÕS § § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 4, 6, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1).Tarbijakrediidilepingu puhul on krediidisaaja tarbija ja laenuandja majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu sätteid, laenu ja krediidilepingu puhul tuleb laenult maksta intressi. Nii laenu- kui ka krediidilepingu alusel antud laen tuleb tähtaegselt tagasi maksta ning lepingu rikkumise korral võib lepingu laenusaajale üle öelda ning nõuda laenu kohest tagastamist ja intresside maksmist (VÕS 82 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1, 401 lg 1, 2, § 402). Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 600 eurot, mille moodustab menetluses tasutud riigilõiv. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4 5