Obsah (4)
§ 165§ 5§ 38§ 108KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1207 Haldusasi V.V. kaebus Maksu- j
§ 165lg 2).
Kaebuses toodud väidete kohta märgib kohus järgmist. 15. Esmalt märgib kohus, et kuigi sunniraha rakendamise korraldus on menetlusse võetud tühistamisnõudena, siis on tegemist menetlustoiminguga, millele ei saa tühistamiskaebust esitada. (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, punkt 11). Kuivõrd tegemist on menetlustoiminguga, siis on kohane nõue õigusvastasuse tuvastamise nõue (
§ 5lg 1 p 6).
Halduskohus saab oma otsusega keelata haldusorganil sunniraha rakendamise, sh sissenõudmise toimingute tegemise või teha ettekirjutuse toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks (HMS § 109,
§ 5
lg 1 p-d 3 ja 5; Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, punkt 15). Kaebaja hinnangul on vaidlustatud sunniraha määratud õigusvastaselt ning ei soovi selles märgitud tagajärje (sunniraha tasumise kohustuse) saabumist. Vastustaja kinnitusel on kaebaja tasunud talle määratud sunniraha, mistõttu tuleb eeldada, et kaebaja soovib tasutud sunniraha tagastamist ehk tagajärgede kõrvaldamist (
§ 5lg 1 p 5).
Viimane sisaldab endas muu hulgas ka toimingu õigusvastasuse tuvastamist (
§ 38
lg 2 p 5; § 6 lg 1 p 6), mistõttu peab kohus võimalikuks minna 18.04.2016 korralduse tühistamisnõude osas üle tuvastamisnõudele ilma kaebaja vastavasisulise taotluseta, kuna kaebaja põhjendatud huvi 18.04.2016 korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks ja selle alusel sunniraha sisse nõudmata jätmiseks on ilmselge. Samuti ei teki tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekul küsimust kaebetähtajast kinnipidamise osas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kaebaja taotluse muutmisega tema tahte vastaselt ning menetlusse võetud kaebuse piiridest ei väljuta. 16. ATSS §-st 7 lg 1 kohaselt teeb haldusorgan enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma: 1) adressaadi ees- ja perekonnanimi ning aadress või juriidilise isiku nimi ja postiaadress; 2) viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse; 3) kuupäev, milleni on aega 3
(5)ettekirjutus vabatahtlikult täita (kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida); 4) sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral; 5) hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; 6) hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri; 7) hoiatuse koostamise kuupäev. Hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena (ATSS § 7 lg 2). Hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita (ATSS § 7 lg 3). Ka MKS § 136 lg -st 1 tuleneb, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse kirjalikult, et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Kooskõlas MKS § 135 lõikega 1 ning ATSS § 2 lõikega 1 ning § 8 lõikega 1 on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 järgi hakkab haldusakt kehtima adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 2 kohaselt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Sunnivahendi rakendamise formaalsed eeldused on käesolevas asjas täidetud. MTA 5.04.2016 korraldusega nr 12.2-3/035737-51 kohustati kaebajat andma teavet ja esitama dokumendid Bergen Grupp OÜ suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Korralduse kohaselt tuli kaebajal dokumendid esitada hiljemalt 11.04.2016 ning maksuhalduri juurde suuliste seletuste andmiseks kohustus kaebaja ilmuma 18.04.
- Samas korralduses sisaldus hoiatus, et korralduse tähtaegse täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha vastavalt MKS § 67 lg-tele 1 ja
- Kaebaja möönab, et võis arvuti vähese kasutusoskuste tõttu vaidlusaluse korralduse avada (asjaoludest nähtuvalt e-maksuametis) selle sisuga tutvumata enne korralduses märgitud tähtaja saabumist. Lisaks toob kaebaja välja, et ta ei valda eesti keelt. Kohtu hinnangul ei ole käsitletud asjaolude puhul tegemist selliste põhjendustega, mis vabastasid kaebaja 5.04.2016 korralduse täitmisest. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja avas sunniraha korralduse kogemata tulenevalt vähesest arvuti kasutamise oskusest. Kui dokument tõesti kogemata avati ja see kaebajal juba avatuna ees oli, puudub igasugune selgitus selle kohta, miks kaebaja dokumendi sisuga ei tutvunud. Nähes, et tegemist on MTA edastatud kirjaga, oleks kaebaja saanud pöörduda taotlusega MTA poole ning nõuda tulenevalt MKS §-st 47 korraldusele tõlget keeles, mida kaebaja valdab. Samuti näitab vastustajale ja kohtule esitatud eesti keelsed vaided ning ka kaebus seda, et kaebajal oli võimalik saada eesti keelset (juriidilist) abi.
- Arvestades eelnevas punktis toodud asjaolusid oli sunniraha määramise ajal (18.04.2016) 5.04.2016 korraldus kaebajale teatavaks tehtud 6.04.2016 e-maksuameti kaudu, kuid vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei olnud korraldusega pandud kohustust tähtaegselt täitnud. MTA 5.04.2016 korralduses märgitud tähtaja möödumine kaebajale pandud teabe ja dokumentide esitamise kohustust ei lõpetanud. Viimast kohtu väidet kinnitab ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-1289, kus leiti, et kohustuse täitmiseks määratud tähtaja möödumise korral tuleb dokumendid esitada esimesel võimalusel liigse viivituseta, sest tähtaja lõppemine ei tähenda kohustuse lõppemist.
- See, et vaidlustatud korraldus väljastati perioodil, mil kaebaja vaidlustas tähtaegselt vaidemenetluse korras 5.04.2016 korralduse, ei ole asjas määrava tähtsusega, kuna vaidlustatud korralduse väljastamise ajaks oli 5.04.2016 korralduses antud tähtajad möödunud, mistõttu sunniraha määramine oli õigustatud. MTA 22.04.2016 vaideotsusega nr 6-1/3324-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata ning MTA 5.04.2016 korraldust vaidemenetluse korras kehtetuks ei tunnistatud. Ka kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebaja kohtus 5.04.2016 korraldust vaidlustanud ei ole. Juhul, kui 5.04.2016 korraldus oleks vaidemenetluses kehtetuks tunnistatud, oleks õigusvastane olnud ka 18.04.2016 korraldus. Samuti ei olnud MTA 5.04.2016 korralduse täitmine sunniraha määramise ajal ka MKS § 146 kohaselt peatunud ega peatatud, mis oleks välistanud 18.04.2016 korralduse andmise. 4
(5)- Kaebaja ei ole välja toonud ühtki objektiivset takistust 5.04.2016 korralduse täitmiseks ega ühtki erandlikku asjaolu, mille arvestamata jätmise tõttu saaks sunniraha määramist pidada õigusvastaseks. Kaebaja väited selle kohta, et kaebaja puhul oli tegemist kolmanda isikuga, kes ei omanud seost OÜga Bergen Grupp, ei ole antud juhul määrava tähtsusega. Kaebajal oli võimalik vaidlustada MTA 5.04.2016 korraldus nr 12.2-3/035737-
- Antud asjas on tähtis üksnes asjaolu, kas kaebaja täitis MTA 5.04.2016 korraldusest nr 12.2-3/035737-51 tuleneva nõude või mitte. Eelnevast tulenevalt on MTA 18.04.2016 korraldus nr 12.2-3/035737-51-1 õiguspärane, mistõttu puudub alus ka MTA 16.05.2016 vaideotsuse nr 6-1/3355-2 tühistamiseks.
- Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik 5
(5)