Obsah (4)

§ 38§ 45§ 121§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2005 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla ametniku 23.08.2016 t

) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 07.10.2016 A.N.i „määruskaebusena“ pealkirjastatud kaebus, millest võib aru saada, et A.N. soovib Tallinna Vangla ametniku toimingu (kirja avamine) õigusvastasuse tuvastamist. Kaebusele oli lisatud A.N.i poolt vanglale 11.09.2016 esitatud vaie, samuti 05.10.2016 vaide tagastamise otsus, millest nähtuvalt A.N. vaidlustas vangla 07.09.2016 vastuse selgitustaotlusele. Koos kaebusega taotleb A.N. riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna tal puudub sissetulek.
2. Tallinna Halduskohus pöördus 09.11.2016 kohtunõudega Tallinna Vangla poole ning palus vanglal edastada kohtule kõik vaide tagastamise otsusega seonduvad haldusmenetluse dokumendid, sh A.N.i esitatud selgitustaotlus ja Tallinna Vangla 07.09.2016 vastus selgitustaotlusele ning A.N.i isikukonto väljavõte perioodi 06.06.2016-06.10.2016 kohta. Tallinna Vangla edastas kohtule nõutud dokumendid 11.11.
4. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt registreeriti 26.08.2016 Tallinna Vanglas A.N.i kaks samasisulist pöördumist, milles isik selgitas, et 23.08.2016 avas Tallinna Vangla ametnik talle advokaadilt saabunud kirja. A.N. juhtis väidetavalt ametniku tähelepanu asjaolule, et advokaadilt saabunud kirja kontrollimine ja avamine on keelatud, ometi avas ametnik kirja. A.N. soovis vanglalt selgitusi, miks kiri ametniku poolt avati. Sellele pöördumisele vastas 3-16-2005 vangla 07.09.2016 vastusega. Nimetatud vastuses selgitas vangla A.N.ile, et kõnesoleva pöördumise menetluse käigus tuvastati, et ametnik avas 23.08.2016 A.N.ile saabunud kirja ning kuna kirjal puudusid ametikirja tunnused, siis töökohustustest tulenevalt kontrollis ametnik ümbriku sisu. Täiendavalt selgitas vangla, et ametnikuga viidi nimetatud teemal läbi vestlus ja selgitati kirjade väljastamisega seotut, samuti vangla vabandas juhtunu pärast. Kuna A.N. ei nõustunud väitega, et kirjal puudusid ametikirja tunnused, esitas A.N. viidatud 07.09.2016 selgitustaotluse vastusele vaide ja palus selle õigusvastasuse tuvastamist. Kohtule esitatud kaebuses on A.N. märkinud, et kuna kirja avamine oli ebaseaduslik, siis ta soovib selle toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Eelkirjeldatud asjaoludest tulenevalt on kohtule arusaadavalt kaebaja sooviks tuvastada Tallinna Vangla ametniku 23.08.2016 toimingu (kirja avamine) õigusvastasus. 4.

§ 38

lg 4 näeb ette, et tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 näeb ette, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtupraktikas on tuvastamiskaebuse esitamist peetud põhjendatuks preventiivsel eesmärgil, samuti tulevikus hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse korral, aga seda vaid juhul, kui hüvitamiskaebus ei oleks perspektiivitu. A.N. ei ole kaebuses põhjendanud, miks tuvastamiskaebuse esitamine on vajalik tema õiguste kaitseks. Seejuures on kaebaja kohtule 09.11.2016 esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tallinna Vangla vastu seoses 23.08.2016 kirja avamisega vanglaametniku poolt (haldusasi nr 3-16-2251). Kohus leiab, et kuna kaebaja on käesoleva hetke seisuga juba kohtule esitanud hüvitamiskaebuse, mille raames tuleks kohtul kaebuse menetlusse võtmise korral võtta seisukoht vanglaametniku 23.08.2016 toimingu õiguspärasuse kohta, ei ole toimingu õigusvastasuse tuvastamisnõude eraldiseisvalt menetlemine mõistlik ega vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on hüvitamiskaebuse esitamisega sisuliselt kasutanud tõhusamat õiguskaitsevahendit. Preventiivsele eesmärgile ei ole kaebaja tuginenud ning asjaolud ei viita ka selle vajalikkusele, kuivõrd vangla selgitustest nähtuvalt on kaebaja ees vabandatud ja võetud tarvitusele meetmed sarnaste juhtumite kordumise vältimiseks. 5. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav ja tuleb kaebajale

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

Nimetatud sätte järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 6.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, siis ei nõua kohus kaebajalt riigilõivu tasumist ja puudub vajadus menetlusabi taotlust lahendada. Seetõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 2