3-16-2082/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2082 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla kohustamise nõudes võimaldama kaebajale tasuta õigusabi seonduvalt distsiplinaarmenetlustega Menetlusosalised Kaebaja- A.N. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
2. Tagastada A.N.i kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
3. Jätta rahuldamata A.N.i menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.
4. Saata kohtumääruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks Rahandusministeeriumile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
5. A. N. esitas Tallinna Vanglale 04.08.2016 taotluse kohustada Tallinna Vanglat võimaldama kaebajale tasuta õigusabi seonduvalt kaebaja suhtes toimuvate distsiplinaarmenetlustega.
6. Tallinna Vangla tagastas 7.09.2016 kaebaja taotluse, millele kaebaja esitas 14.09.2016 vaide.
7. Tallinna Vangla 14.10.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/293-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Kohus leiab:
8. A.N. on Tallinna Vangla ja kohtu poole pöördunud nõudega kohustada Tallinna Vanglat võimaldama talle tasuta õigusabi (kas vangla poolset või vangla välist õigusabi) seonduvalt kaebaja suhtes toimuva nelja distsiplinaarmenetlusega. Kinnipeetavale õigusabi andmist reguleerib üksnes vangistusseaduse (VangS) § 59, mille kohaselt nõustatakse kinnipeetavat tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas üksnes vanglasse vastuvõtmisel. Säte kohustab vanglat andma vanglasse saabunud kinnipeetavale nõu lähedaste sotsiaalse turvalisuse ja vara säilitamise osas ning juriidilistes küsimustes, mis on seotud vangistuse kandmise ja sotsiaalhoolekandega (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise jt, 2009, lk 120). Tallinna Vangla 1 14.10.2016 vaideotsusest nähtuvalt kannab kaebaja karistust alates 17.12.2015 ning kaebusest tulenevalt vajab kaebaja õigusabi seoses tema suhtes toimuvate distsiplinaarmenetlustega. Seega kaebaja ei vasta VangS §-s 59 kirjeldatud tunnustele.
9. Kaebajal on võimalik tutvuda õigusaktidega, milline õigus tuleneb VangS §-st 311 (kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile). Distsiplinaarmenetlust puudutavate õigusaktidega tutvumisega tagatakse kaebajale esmased teadmised oma õiguste kaitsmisel. Lisaks nõustub kohus Tallinna Vanglaga, et kaebajale on tagatud võimalus pöörduda õigusabi saamiseks õigusbüroode poole õigusabi saamiseks. Kohus möönab, et õigusbüroode poole pöördumisel on vajalik rahaliste vahendite olemasolu.
10. Kohtu hinnangul oleks vangla poolt tasuta õigusabi andmine kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse käigus ka vastuoluline. Haldusorgan ei saa üheaegselt läbi viia distsiplinaarmenetlust ning esitada sealjuures oma tegevusele vastuväiteid. Vangla ülesanne distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on sarnaselt haldusmenetlusele viia menetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Lisaks tagatakse isiku õigused selliselt, et talle võimaldatakse anda selgitusi (VangS § 64 lg 2). Seletuse võtmine annab ühest küljest isikule võimaluse avaldada asjas oma seisukohti, teisalt on seletusel tõenduslik tähendus (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise jt, 2009, lk 127). Selgituste andmine on faktipõhine, kus isikul juriidiliste teadmiste olemasolu üldjuhul vajalik ei ole. Juhul, kui isikule määratakse distsiplinaarkaristus ning isik leiab, et tema õigusi on siiski rikutud, on võimalik määratud karistust omakorda vaidlustada vaidemenetluse korras. Selliselt ei jää isiku õigused kaitseta ka olukorras, kus isik ei suutnud distsiplinaarmenetluse käigus ennast õiguslikult kaitsta.
11. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, on distsiplinaarkaristuse saanud isikul võimalus määratud karistust vaidlustada. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid (VangS § 11 lg 41). Vaidemenetluse käigus on isikul võimalik taotleda ka riigipoolset õigusabi. Taotluse riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Kui riigi õigusabi taotlejal ei ole Eestis elukohta, võib ta taotluse esitada ka maakohtule, kelle tööpiirkonnas ta viibib (riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3). Seega on isikul võimalik distsiplinaarkaristuse saamise järgselt, vaidemenetluse käigus esitada riigi õigusabi taotlus antud juhul Harju Maakohtule (kuna kaebaja viibib Tallinna Vanglas, mille asukoht on Tallinna linn).
12. Arvestades eeltoodut, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada.
13. Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, mistõttu jätab kohus rahuldamata ka menetlusabi taotluse. (digitaalselt allkirjastatud) Kadriann Ikkonen kohtunik 2