Obsah (5)

§ 143§ 153§ 160§ 154§ 150

KOHTUOTSUS Vaheotsus lõppotsusena EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2016 Paide Tsiviilasja number 2-15-6870 Tsiviilasi Eesti Va

§ 143järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Käesolevas asjas on kostja esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks ja sellekohase vaheotsuse tegemiseks. Kohus on pidanud põhjendatuks kostja taotlust teha aegumise kohaldamise küsimuses vaheotsus (tl 133). Eeltoodut arvestades annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega.

1. Hagiavalduses nõuab Sotsiaalkindlustusamet Eesti Vabariigi nimel kostjalt tema poolt toimepandud kuriteoga õigustatud isikule (kuriteoohvrile) välja makstud hüvitise riigile tagastamist ohvriabiseaduse (OAS) alusel. Asjas esitatud Pärnu Maakohtu 12.12.2011 jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12837 on tõendatud ja selles ei ole ka vaidlust, et kostja mõisteti süüdi kuriteos KarS § 118 p 1 järgi (tervisekahjustuse põhjustamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule) (tl 13). Samuti pole vaidlust, et eelnimetatud vägivallakuriteo ohver oli RL, et viimane esitas Sotsiaalkindlustusametile taotluse vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks OAS alusel ning et RL maksti OAS alusel vägivallakuriteost tulenevalt tekkinud püsiva töövõimetuse tõttu kahju hüvitist ja ravikulu ajavahemikul 01.02.2012 kuni 28.02.2014 kokku 3909,69 eurot (tl 18). Asjaolu, et kostja tekitas RL tervisekahjustusi on tõendatud ka kriminaalasjas nr 11250101638 kannatanu RL 30.09.2011 ülekuulamisprotokolli kantud kannatanu ütlustega, mille kohaselt peksis Sirja Heerde RL, kes viibis 5 päeva koomas, oli seejärel hooldushaiglas ning tal ei tööta hästi parem käsi ega parem jalg (tl 91). Vaidlustamata asjaoludel toimus sündmus, mille osas on RL kriminaalasjas üle kuulatud 04.08.2011 (tl 82). Seega on tuvastatud, et kostja põhjustas 04.08.2011 R.L kuriteo toimepanemisega tervisekah-justuse, milline tegu on VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt õigusvastane. Kostja teo tagajärjel sai kahjustatud R.L tervis (ta vajas ravi, tekkisid ravikulud ja kaotas töövõime). Seega tekkis R.L kostja õigusvastase teo tagajärjel kahju. Kuna tegemist oli tahtliku teoga, esineb ka VÕS § 1050 lg 1 kohane süü. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Eeltoodust tulenevalt oli RL õigustatud esitama tervise kahjustamisest tekkinud varalise kahju hüvitamise nõude kahju põhjustanud isiku Sirja Heerde (kostja) vastu.
2. Tuvastatud on, et RL kriminaalmenetluse käigus S.Heerde vastu tsiviilhagi ei esitanud, vaid pöördus 01.12.2011 avaldusega Sotsiaalkindlustusametisse ja taotles ohvriabi seaduse alusel temale kui vägivallakuriteo ohvrile riikliku hüvitise määramist. Tuvastatud on, et Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 02.02.2012 otsusega nr x hüvitati RL ravikulud 4,36 eurot (tl 4) ning 02.02.2012 otsusega nr x püsivast töövõimetusest tulenev kahju perioodi 23.09.2011 kuni 29.02.2012 eest ühekordse maksena summas 630,53 eurot ja alates 01.03.2012 määrati hüvitise maksmine perioodiliselt 119,72 eurot kuus (tl 6). Sotsiaal-kindlustusameti Tallinna büroo teatise kohaselt on RL seoses vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastustega makstud hüvitist perioodil 01.02.2012 kuni 28.02.2014 kokku summas 3909,69 eurot (tl 9). OAS § 31 lg 1 järgi läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kuna hageja on hüvitanud R.L kostja vägivallateoga tekitatud kahju summas 3909,69 eurot, on temale üle läinud kahju hüvitamise nõudeõigus samas suuruses, st summas 3909,69 eurot. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hagejal on nõue kostja vastu.
3. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite ja leidis, et hageja nõue on aegunud. Kostja põhjenduste kohaselt esitas RL hagiavalduse kohaselt sotsiaalkindlustusametile hüvitistaotluse Tsiviilasi nr 2-15-6870 vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 01.12.2011, mis oli ka hiliseimaks ajaks, mil hageja kui õigustatud isik pidi kahjust teada saama. Seega nimetatud ajast hakkas aeguma hageja nõue kostja vastu ning aegus

§ 153lg 1 nimetatud tähtaja möödumisel, s.o 01.12.2014.

Ka juhul, kui aegumise algust arvestada ajast, mil RL sai kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada, on hagi aegunud. RL on kriminaalasjas nr 1-11-12837 kuulatud 04.08.2011 sündmuse osas üle 30.09.2011, milliseks ajaks hilisemalt oli tal teada temale väidetava kahju tekitaja. RL krimi-naalmenetluses kostja vastu hagi ei esitanud, mistõttu pole alust rääkida aegumise peatumisest (tl 82). Hageja leidis, et kuna kuriteoohvrile hüvitise maksmisel ei ole tegu ühekordse hüvitisega, vaid perioodiliste (igakuiste) maksetega, hakkab aegumise tähtaeg kulgema iga perioodilise makse tegemise kuupäevast, mitte fikseeritult kuriteo toimepanemise või süüdimõistmise jõustumise kuupäevast. Samas tunnistas hageja oma vastuses kostja poolt hagile esitatud vastusele, et tema nõue on osaliselt aegunud, ja seda perioodiliste maksete osas, mis toimusid õigustatud isikule kuni 07.05.2012 (tl 9899). Eeltoodust tulenevalt vähendas hageja oma nõuet ja lühendas nõudeperioodi. Lõpliku vähendatud nõudena palus hageja kostjalt välja mõista 3017,64 eurot, millises summas maksti R.L perioodi 01.05.2012 kuni 28.02.2014 eest püsiva töövõimetuse hüvitist (tl 123). 6. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue on aegunud.

§ 153

lg 1 kohaselt surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuriteo ohvri nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 järgi kahjuhüvitise saamiseks on antud juhul hagejale üle läinud ohvriabi seaduse alusel ning samad reeglid (

§ 153) kohalduvad ka hageja nõude aegumisele.

VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st et nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on, sh ka aegumise seisukohalt (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-153-10 p 11; nr 3-2-1-126-12 p 14). Eeltoodut arvestades algab kahju hüvitamise nõude aegumine ajast, mil kahju tekitaja isik on kannatanule teatavaks saanud või pidi teatavaks saama. Kahju hüvitamise nõude üleminekul ohvriabi seadusest tulenevalt riigile, peab uus võlausaldaja lähtuma ka eelmise võlausaldaja (kannatanu) teadmisest. Seega on aegumise seisukohal oluline, millal kannatanu R.L sai ja pidi teada saama kahjust ning kahju hüvitamiseks kohustatud isikust.

1. Riigikohus on selgitanud, et teadmine kahjust ja kahju põhjustanud isikust ei eelda täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamise üksikasjadest: piisab kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavasti menetlusse võtaks. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et üldjuhul võib eeldada, et kriminaalasjas kannatanu teab või peab teadma kahju hüvitama kohustatud kahtlustatavast, süüdistatavast või tsiviilkostjast hiljemalt ajast, mil menetleja võimaldab tal tutvuda kriminaaltoimikuga, milles sisalduvad faktilised asjaolud osutavad konkreetsele isikule kui kahju hüvitama kohustatule. Samas ei ole välistatud, et kannatanu teab kahju hüvitama kohustatud isikust juba enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist, nt juhul, kui ta on kahju põhjustanud teo vahetu tunnistaja ja tunneb teo toimepanijat. Sellisel juhul hakkab aegumistähtaeg üldiselt kulgema juba kahju põhjustanud teo toimepanemisest. Asjaolud, millest nähtub, et kannatanu teadis või pidi teadma kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust enne seda, kui tal võimaldati kriminaaltoimikuga tutvuda, peab esitama ning tõendama kohtumenetluse pool, kes aegumisele tugineb (vt lahend nr 3-2-1-153-10 p-d 39, 41). Asjaolu, et rikkumine tuvastati alles kohtuotsusega, ei mõjuta teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust (vt lahend nr 3-2-1-88-12). 7.
2. Käesolevas asjas on kostja esitanud tõendina 30.09.2011 kannatanu RL ülekuula-misprotokolli kriminaalasjas nr
3. Nimetatud menetlusdokumendis on protokollitud kanna-tanu ütlused selles, et teda peksis Sirja Heerde; et tema ja Sirja Heerde olid koos; et viimane vihastas tema peale ning et tema soovib, et peksja Sirja Heerde saaks karistuse vastavalt seadusele ja tasuks tema ravikulud (tl 90-93). Vaidlust ei ole et sündmus, mille osas kannatanu RL 30.09.2011 kriminaalasjas nr 11250101638 üle kuulati, toimus 04.08.2011 (tl 82). Seega on tõendatud, et kannatanu RL tundis kahju tekitanud isikut Sirja Heerde’t juba ajal, mil viimane temale tervisekahju põhjustanud teo toime pani. See omakorda tähendab, et kannatanu oli juba 04.08.2011 teadlik temale tekitatud kahju hüvitamiseks kohustatud isikust ning hiljemalt 30.09.2011 (kannatanuna ülekuulamise ajal) ka temale tervisekahjustusega tekitatud varalisest kahjust ravikulude osas. Hagiavalduses märgitud ja kostja poolt vaidlustamata asjaolu kohaselt esitas RL 01.12.2011 Sotsiaalkindlustusametile taotluse vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks OAS alusel. Seega Tsiviilasi nr 2-15-6870 hiljemalt 01.12.2011 sai oli kannatanule teada kogu talle vägivallakuriteoga tekitatud kahju. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kannatanu ja seega ka hageja nõude aegumistähtaeg kostja vastu hakkas kulgema 01.12.
4. 7.2.

§ 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160

lg 2 p 4 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Avaldusena

§ 160

lg 2 p 4 mõttes on käsitatav ka kriminaalasja kohtueelses menetluses uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud tsiviilhagi. Asjas on tuvastatud, et ei kannatanu ega hageja kriminaalasja 11250101638 menetluses tsiviilhagi ei esitanud. See tähendab, et hageja nõude aegumine ei peatunud. Eeltuvastatu tähendab, et hageja nõue kostja vastu, mille aegumine hakkas kulgema 01.12.2011, aegus TsMS § 153 lg 1 sätestatud tähtaja möödumisel, st 01.12.2014. 7.3. Asjaolu, et kahjuhüvitist maksti kannatanule välja perioodiliselt (igakuiselt), st mitte korraga, ei muuda nõude aegumise algust. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et tervisekahjustusest tuleneva nõude aegumist ei arvestata ositi ja

§ 154kohaldamisele ei kuulu.

Asjas kohaldub

§ 153

, mis on

§ 150suhtes erinormiks.

Kuigi VÕS § 136 lg 2 näeb tervise kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse täitmise üldjuhul ette perioodiliste maksetega, ei tähenda see, et tegemist oleks perioodiliste kohustuste täitmisega

§ 154mõttes.

Nõude aegumine on seotud selle sissenõutavaks muutumisega. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Seega tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osas saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue (vt lahend 3-2-1-177-12). Eeltuvastatu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on aegumise tõttu lõppenud ning tema hagi (esitatud 07.05.2015) ei kuulu rahuldamisele. Kuna kohus leidis, et hageja nõue on aegunud, tegi ta TsMS § 449 lg 3 alusel asjas lõppotsuse ning asja edasi ei menetle. 8. Arvestades, et hageja nõue jäi rahuldamata üksnes aegumise tõttu, peab kohus ebaõiglaseks jätta kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Asjaolusid arvestades peab kohus õigeks ja õiglaseks jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel täies ulatuses poolte endi kanda, kostjale riigi õigusabi osutamisega seotud kulud (koos käibemaksuga 506,16 eurot) aga TsMS § 190 lg 7 alusel täies ulatuses riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik