Obsah (7)

§ 550§ 465§ 436§ 463§ 656§ 217§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-12325 Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi JF avaldus laps

) § 667 lg 2 alusel täies ulatuses ja saadab asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 46. Vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas lapsega suhtlemise korraldamine on

§ 550

lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatav perekonnaasi.

478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt peab kohus määruses märkima muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesoleval juhul rikkunud põhjendamiskohustust.

1. Kuigi maakohus määrab isa ja lapse suhtlemise korra kindlaks kaalutlusotsusega, tuleb menetlusosaliste esitatud väiteid ja vastuväiteid hinnata ning põhjendada, miks kohus ühe poole väidete või vastuväidetega ei nõustu. Kohtumäärusest peab selgelt nähtuma, millistest asjaoludest kohus asja lahendamisel lähtus. PKS 123 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve.
2. Käesoleval juhul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, et kohus oleks lapse huve kaalunud ega see, miks kohus ema menetluses esitatud vastuväidetega ei nõustu. Maakohtu järeldused selle kohta, miks ta määras just sellise suhtlemisekorra, ei ole seetõttu kontrollitavad. Põhjendamiskohustuse rikkumine on menetlusõiguse normi rikkumine ja toob kaasa maakohtu määruse tühistamise, kuna see võis käesoleval juhul viia ebaõige lahendi tegemiseni.
3. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses toodud väitega selle kohta, et maakohus määras lubamatult isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaks lapse isa ettepaneku alusel viisil, mida pooled ei ole menetluses arutanud. Maakohtu määrus on seetõttu üllatuslik.

§ 436

lg-te 3 ja 4 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Nimetatud sätetest tuleneb õigusliku ärakuulamise põhimõte, mis kohaldub ka hagita menetluses (

§ 463lg 2).

Ka hagita menetluses tehtav lahend ei või olla pooltele üllatuslik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-138-16).

1. Asja materjali kohaselt esitas isa kohtule kompromissettepaneku 18.10.
2. Maakohus palus 03.11.2016 isal oma ettepanekut täpsustada, kuna selle sisust võis aru saada, et dokumendist on osa teksti puudu. Maakohus võttis 03.11.2016 tehtud lõpplahendi tegemisel aluseks isa täpsustatud sõnastusega ettepaneku, andmata lapse emale võimalust sellele vastata. Ebaõige on maakohtu põhjendus, et isa kompromissina esitatud ettepanek lapse ja isa suhtlemise korraldamiseks vastab mahu poolest isa esitatud avalduses taotletule. Maakohus ei võinud seega isa ettepanekut asja lahendamisel aluseks võtta. Kuna tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, siis toob see kaasa maakohtu lahendi tühistamise (

§ 656lg 1 p1 koosmõjus §-ga 659).

8

1. Sellele, et maakohus ei ole asja lahendamisel kaalunud kõikide menetlusosaliste esitatud väiteid ja vastuväiteid ning lapse huve viitab ka see, et kõik menetlusosalised on lapse ema määruskaebusega vähemalt osaliselt nõus. Kuna eelviidatud menetlusnormide rikkumised võisid käesoleval juhul tuua kaasa ebaõige lahendi, tuleb maakohtu määrus terves ulatuses tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lapsega suhtlemise kord uuesti määrata. Seejuures tuleb vanematega võimalik suhtlemiskord igas osas läbi rääkida. Last puudutavates vaidlustes on väga oluline pakkuda vanematele ka võimalust saada last puudutavate küsimuste lapse huvides lahendamiseks abi erialaste teadmistega nõustajalt ning teatud juhtudel määrata ka kohtuväline lepitusmenetlus erimeelsuste ületamiseks. Samuti tuleb asja uuel läbivaatamisel anda menetlusosalistele võimalus teineteise ettepanekute osas seisukoht esitada ja kui vanemad kokkulepet siiski ei saavuta, siis lahendada asi lapse huvidest lähtuvalt, hinnates kõiki vanemate väiteid ja vastuväiteid sisuliselt.
2. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus tegi e-toimiku vahendusel isa esitatud dokumendid nähtavaks lapse ema esindajale.

§ 217

lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega ei ole õige ema etteheide, et tal ei ole olnud võimalik isa ettepanekuga tutvuda. 53. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 4).

Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 9