← Eesti

2-16-7105/53

Obsah (6)§ 179§ 659§ 171§ 190§ 172§ 550

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-7105 Määruse tegemise aeg ja koht 12.01.2017, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi KP (P

§ 179lg 5).

Tasumisega viivitamise korral tuleb RP-l tasuda alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile (Rahandusministeeriumi kaudu). Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise osas (määruse p-d 3-4) võib määruskaebuses esitada menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue

  1. KP (avaldaja) esitas 04.05.2016 Harju Maakohtule avalduse laste ja isa suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
  2. 19.02.2016, s.o ajal, mil vanemate vahel oli kohtus vaidlus laste hooldusõiguse üle, ei täitnud laste isa tsiviilasjas 2-15-8643 tehtud esialgse õiguskaitse määrust ning võttis lasteaiast kaasa ebapiisavalt rõivastatud R-SP. Laps õnnestus tagasi saada alles mõned päevad hiljem politsei kaasabil. 03.05.2016 ründas laste isa XXX bussipeatuses laste nähes avaldajat ja võttis vaatamata avaldaja vastuseisule kaasa R-SP. 04.05.2016 teavitas laste isa avaldajat, et ta ei kavatse poega tagastada ja seda vaatamata kohtumäärusele, mille kohaselt on emal õigus määrata laste viibimiskoht. Avaldaja toob välja, et tsiviilasjas nr 2-16-11361 rahuldati avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja kohustati RP-l viivitamatult välja andma R-SP avaldajale, kuid RP keeldub avaldajale last üle andmast.
  3. Avaldaja leiab, et 19.02.2016 ja 03.05.2016 toimunud sündmusi arvestades on laste huvides kehtestada suhtluskord, mille kohaselt saab isa lastega suhelda kontrollitud keskkonnas. Avaldaja palub määrata kindlaks suhtlemise kord, mille kohaselt laste isa saab kohtulahendi jõustumisest alates suhelda lastega Tallinna Perekeskuse ruumides kontrollitud keskkonnas iga nädal kuni 3 tundi.
  4. 19.09.2016 kohtuistungil teatas avaldaja, et ta oleks nõus sellega, kui isa ja laste kohtumised toimuksid Tallinna Perekeskuses sotsiaaltöötaja juuresolekul teisipäeviti 2

(7)ja neljapäeviti kuni 1,5 tundi alates kella 16-st. Avaldaja on seisukohal, et isa 28.09.2016 ettepanek suhtlemise korraldamiseks ei ole konkreetne ega laste huvides. Puudutatud isiku I seisukoht
  1. RP vaidles 28.09.2016 esitatud menetlusdokumendis avaldusele vastu ja leidis, et avaldaja poolt toodud viisil ei ole alust suhtluskorda määrata.
  2. 28.09.2016 esitas laste isa ettepaneku määrata vanemate suhtluskord lastega kindlaks järgmiselt:  lapsed veedavad koos teise lapsevanemaga üle nädala alates reede õhtust kella 17.00-st kuni pühapäeva õhtu 19.00-ni. Lapsed võtab reedel koolist/lasteaiast lapsevanem, kelle juurde sel nädalavahetusel lapsed tulevad ning tagab laste õigeaegse tagasitoomise teise vanema elukohta pühapäeva õhtul;  lapsed veedavad suvepuhkuse ajal 2 nädalat koos teise vanemaga, täpne puhkuse aeg kooskõlastatakse iga-aastaselt hiljemalt
  3. aprilliks;  lastel on võimalus igal aastal veeta riiklike pühade ajal teise lapsevanemaga aega selliselt, et pühade ajal teise vanemaga veedetud aeg oleks võrdne. Eestkosteasutuse arvamus
  4. Avaldaja taotlust toetab Tallinna linn Lasnamäe LOV ja Põhja-Tallinna LOV kaudu. Puudutatud isikute II ja III ja nende esindaja arvamus
  5. Maakohus kuulas ära lapse S-LP, kes rääkis kohtule, et ta elab koos emaga. Laps avaldas, et isaga ei ole ta juba ammu suhelnud. Laps tahaks isaga kohtuda mitu korda nädalas ja soovib, et ema oleks kohtumiste juures. Laps teatas, et isa oli neile haiget teinud. Alaealiste laste määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi toetas avaldaja poolt soovitud suhtlemiskorra määramist. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
  6. Harju Maakohus 07.11.2016 määrusega rahuldas KP avalduse isa ja laste suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja määras kindlaks S-LP ja R-SP ning RP suhtlemise korra alljärgnevalt:
  7. RP kohtub S-LP-ga ja R-SP-ga Põhja-Tallinna Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituses iga nädala teisipäeval ja neljapäeval lastekaitsespetsialisti juuresolekul. Kohtumine algab kell 16.00 ja kestab 1,5 tundi.
  8. Kui suhtlemise korras tekib takistusi, teatavad mõlemad vanemad sellest teisele vanemale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tundi enne kohtumist. Maakohus jättis menetluskulud osapoolte endi kanda ja avaldajale ning lastele riigi poolt määratud esindaja kulud riigi kanda.
  9. Vanematevahelised suhted on halvad ja vanemad ei ole suutnud kokku leppida laste isa ja laste suhtlemise korras.
  10. Tsiviilasjas nr 2-15-8643 17.03.2016 tehtud määrusega anti avaldajale üle laste ainuhooldusõigus elukoha, haridusasutuse, huvitegevuse ja perearsti valiku üle. Isa taotletud suhtluskord ei ole laste isa varasemat käitumist arvestades laste huvidega kooskõlas. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt tekitas laste isa 03.05.2016 avaldajale kehavigastusi ja viis avaldaja tahte vastaselt kaasa R-SP. Selle sündmuse kohta on alustatud kriminaalmenetlust (I kd, lk 44 – 46). RP ei ole tagastanud R-SP avaldajale. Seega rikub laste isa tsiviilasjas nr 2-15-8643 tehtud määrust. Samuti ei 3
(7)täida RP tsiviilasjas nr 2-16-11361 03.08.2016 tehtud määrust, millega teda kohustati välja andma R-SP avaldajale (I kd, lk 108 – 115, lk 149). Lisaks ei täida RP käesolevas asjas esialgse õiguskaitse korras 16.05.2016 määrusega kehtestatud suhtluskorda lastega. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et isal puudub soov vabatahtlikult täita suhtluskorda ja kohtumised mujal, kui kontrollitud keskkonnas, võivad viia olukorrani, mil laste isa viib lapsed omavoliliselt ära. Eeltoodut kinnitab see, et laste isa on korduvalt võtnud noorema lapse ema nõusolekuta endaga kaasa ja pärast 03.05.2016 ei ole last ema juurde tagasi viinud. Laste esindaja ja eestkosteasutused peavad põhjendatuks, et lapsed ja isa saavad kohtuda kontrollitud keskkonnas, mis välistab võimaluse, et isa viib lapsed õigusvastaselt endaga kaasa. Selline suhtluskord vastab laste huvidele.
  1. Maakohus leidis, laste isa ja laste suhtlemise kord tuleb kindlaks määrata selliselt, et laste isa kohtub lastega Põhja-Tallinna Sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talituses iga nädal teisipäeviti ja neljapäeviti lastekaitsespetsialisti juuresolekul. Kohtumine algab kell 16.00 ja kestab 1,5 tundi. Kui suhtlemise korras tekib takistusi, teatavad mõlemad vanemad sellest teisele vanemale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tundi enne kohtumist.
  2. Kohus ei nõustunud RP seisukohaga, et isa ja laste kohtumine kontrollitud keskkonnas kolmandate isikute juuresolekul ei ole laste huvides ja soov piirata laste isa suhtlust ei ole mitte millegagi põhjendatud. Maakohus leidis, et suhtlemine kontrollitud keskkonnas vastab laste huvidele ja välistab võimaluse, et laste isa viib lapsed õigustamatult endaga kaasa, samas laste isale tagatakse võimalus säilitada suhted lastega. Määruskaebus ja selle põhjendused
  3. RP (puudutatud isik I, isa) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 07.11.2016 määruse tühistada ja teha uue määruse või alternatiivina saata tsiviilasi tagasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtusse. Menetluskulud palus määruskaebuse esitaja jätta avaldaja kanda.
  4. RP leiab, et maakohus on määruses valesti kohaldanud õigusnorme ja pole oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Ainuüksi asjaolu, et tsiviilasjas 2-15-8643 on laste ainuhooldusõigus antud üle laste elukoha, haridusasutuse, huvitegevuse ja perearsti valiku osas laste emale, ei anna alust järelduseks, et suhtluskorra kindlaksmääramine laste isa ettepanekuid arvestades ei oleks võimalik. Lastel peaks olema võimalus teise lapsevanemaga suhelda mujal kui kontrollitud keskkonnas. Kohus ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjendust, miks tuleb laste isa ettepanekud suhtluskorra osas jätta arvestamata, samuti ei ole kohus oma määruses analüüsinud laste isa poolt välja toodud suhtluskorra ettepanekuid ega põhjendanud, miks oleks selline suhtluskord laste huve mitte arvestav võrreldes kohtu poolt määratud suhtluskorraga. Seega on kohtumäärus olulises osas motiveerimata.
  5. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et RP on avaldajale 03.05.2016 tekitanud kehavigastusi ja viinud poja tahtevastaselt kaasa. Usaldusväärsed tõendid selle asjaolu kohta puuduvad. Tegemist on vaid avaldaja poolt esitatud tõele mittevastavate väidetega. 4
(7)
  1. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kuna RP ei ole menetluses isiklikult ära kuulatud. 19.09.2016 istung katkestati seoses RP tervisliku seisundi halvenemisega, mistõttu ei saadud arutada olulisi küsimusi, mh seda, kus võiks laste ja isa kohtumised toimuda. Põhja-Tallinna Valitsus on kohtule esitanud ebaõiget informatsiooni.
  2. Kohus on vaidlustatud määruses leidnud, et isa ei ole tagastanud R-SP avaldajale ja sellega on ta rikkunud tsiviilasjas nr 2-15-8643 tehtud määrust, millega anti avaldajale ainuhooldusõigus laste elukoha osas. Määruskaebuse kohaselt oleks pidanud maakohus arvestama ka sellega, millistel põhjustel ei ole isa last emale tagastanud. Sellekohased asjaolud oli puudutatud isik I kohtule esitanud. Samuti ei ole kohus hinnanud seda, et maakohtu menetluses on RP avaldus R-SP hooldusõiguse üleandmiseks temale. Maakohtu määrusest ei selgu, kuidas saaks isa lapsed omavoliliselt ära viia. R-SP elab praegu isa juures. Tütart ei ole isa mitte kunagi omavoliliselt ära viinud. Kohus pole määrust tehes kaalunud laste huve. Menetluse edasine käik
  3. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu.
  4. Puudutatud isikud II ja III vaidlevad määruskaebusele vastu.
  5. Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 659ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 24. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, mille kohaselt on oluliselt rikutud menetlusosalise ärakuulamise põhimõtet ja RP-le ei antud võimalust oma seisukohti avaldada. 19.09.2016 toimunud kohtuistungi protokollist selgub, et istungi ajal halvenes kaebaja tervis ja talle kutsuti kiirabi ning kohus otsustas jätkata menetlust kirjalikult. Kohtuistungi alguses on RP saanud suhtluskorra osas oma arvamust avaldada. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt anti RP-le aega kuni 27.09.2016, et vastata avaldusele ja esitada oma põhistatud seisukoht kirjalikult. 28.09.2016 on RP esitanud oma ettepaneku suhtluskorra kohta (I kd, lk 134-136). Kohus on kaalunud RP esitatud suhtluskorra ettepanekut ja jõudnud järeldusele, et RP eelnevat käitumist arvestades ei ole võimalik suhtlust korraldada tema poolt soovitud viisil. Seega ei ole õige RP väide, et ta ei ole saanud avaldada oma seisukohta ja maakohus ei ole sellega arvestanud. RP on ise tunnistanud, et hetkel elab ja viibib R-SP faktiliselt tema juures ja ta on keeldunud last emale üle andmast, kuigi RP teab, et laps peaks vastavalt kohtumäärusele viibima ema juures. Kolleegiumi arvates näitab eeltoodu, et lastega suhtlemisel ilma kõrvalise isiku juuresolekuta, või isa käituda viisil, mis ei arvesta 5

(7)laste huvidega. Määruskaebuse esitaja eelnev käitumine ei anna alust järelduseks, et tema suhtlemine lastega saaks toimuda ilma kõrvalise isiku juuresolekuta.
  1. Kaebaja on määruskaebuses esile toonud, et maakohtu järeldus, mille kohaselt 03.05.2016 viis RP poja omavoliliselt kaasa ja kasutas avaldaja suhtes füüsilist vägivalda, põhineb ainult avaldaja ütlustel. Kolleegium leiab, et suhtluskorra määramisel ei ole niivõrd oluline, kuidas täpselt RP lapse kaasa viis, vaid see, et ta on seda teinud lapse ema tahte vastaselt ja jõustunud kohtumäärust rikkudes ning pole last senini avaldajale tagastanud. RP ei ole tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid tema väiteid, et ema ei suuda laste eest hoolitseda ja selle tõttu oli vältimatu poja kaasavõtmine. See, et Harju Maakohtu menetluses on RP avaldus R-SP hooldusõiguse üleandmiseks talle, ei tähenda, et suhtluskord tuleks määrata muul viisil, kui seda tegi maakohus. Maakohtu määruse tegemise ajaks ei olnud selles tsiviilasjas veel lahendit tehtud.
  2. Õige ei ole määruskaebuse väide, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud, millistest kohtu ette toodud asjaoludest lähtudes võib asuda seisukohale, et laste parimates huvides on kindlaks määrata isa ja laste vaheline suhtluskord kontrollitud keskkonnas ning millistest asjaoludest lähtuvalt ei pea kohus võimalikuks määrata suhtluskorda vastavalt laste isa poolt tehtud ettepanekutele. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti oma järeldust põhistanud ennekõike RP eelneva käitumisega. Laste huvides on ennekõike stabiilse elukorralduse tagamine, mille osaks on mh teadmine, millise vanema juures nad alaliselt elavad.
  3. Kaebaja märgib, et talle jääb arusaamatuks, millel põhineb kohtu seisukoht, et laste isa võib lapsed omavoliliselt kaasa võtta, kuna üks lastest (R-SP) elab faktiliselt alates 03.05.2016 koos temaga, mistõttu puudub tal igasugune võimalus last omavoliliselt ära viia, ja tütart pole RP kunagi ära viinud. Kolleegiumi arvates kaebaja eeltoodud väide iseloomustab ennekõike kaebaja tahtmatust täita jõustunud kohtumäärust ja tagastada poeg emale. Samuti näitab see, et kaebaja võib samal viisil ka edaspidi käituda. Kolleegium selgitab, et kui RP suhtlemine lastega kontrollitud keskkonnas sujub normaalselt ja edaspidi pole enam alust arvata, et isa võib omavoliliselt ilma ema nõusolekuta lapsed kaasa võtta või jätta nad emale kokkulepitud ajal tagasi toomata, on võimalik kas poolte kokkuleppel või kohtu määrusega kehtestada uus suhtlemiskord, mis annab isale võimaluse olla rohkem koos lastega. Menetluskulud, nende jaotus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramine
  4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, välja arvatud lapsele riigi õigusabi osutamise kulud, tuleb

§ 171

lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda.

§ 190

lg 6 ja § 172 lg 1 alusel tuleb mõista riigituludesse RP-lt KP-le riigi õigusabi korras osutatud esindamise kulud, mis määratakse kindlaks alljärgnevalt. Ringkonnakohus jätab lapsele riigi õigusabi osutamise kulud

§ 172lg 3 teise lause alusel riigi kanda.

  1. Avaldajale on antud Harju Maakohtu 22.03.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-164200 riigi õigusabi ilma hüvitamise kohustuseta.
  2. 05.12.2016 esitas vandeadvokaat Marika Jaanson Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 100 eurot. Taotluse kohaselt 6

(7)kulutas määratud esindaja 05.12.2016 ühe tunni määruskaebusega ja menetlusosaliste seisukohtadega tutvumiseks ning 1,5 tundi määruskaebuse vastuse vormistamisele. Esitatud arvestuse kohaselt moodustab advokaaditasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot.
  1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 381 kohaselt, kui enne 01.08.2016 osutatud riigi õigusabi tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks ei ole riigi õigusabi tasu suurust ega riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust kindlaks määratud, kohaldatakse nende kindlaksmääramisele RÕS 01.08.2016 jõustunud redaktsiooni § 21 lg 3 alusel kehtestatud tasude ja kulude korda. Käesoleval juhul on riigi õigusabi osutatud 05.12.
  3. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 10 lg 3 sätestab, et tasu riigi õigusabi osutamise eest

§ 550

lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Kui asjas on eelnevalt osutatud RÕS § 4 lg 3 p-des 8 või 9 nimetatud õigusabi, ei ületa tasu 280 eurot. Sama korra § 1 lg 10 kohaselt, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. 33. Arvestades, et taotluses märgitud tasu ei ületa Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 10 lg-s 3 märgitud tasu piirmäära ning tsiviilasja sisu, on ringkonnakohus seisukohal, et taotluses märgitud ajakulu kokku 2,5 tundi saab apellatsiooniastmes pidada põhjendatud ja vajalikuks. Lähtudes pooltunni hinnast 20 eurot, on advokaaditasu suuruseks 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot, kuna Advokaadibüroo Aktseptus on taotluse kohaselt käibemaksukohustuslane. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.