3-16-2483/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2483 MS kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kehakultuuriga tegelemise võimaldamisel Kaebaja – MS Vastustaja – Tallinna Vangla Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
2. jaanuari
3. a. määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta MS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 206 lg 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. MS esindaja AN esitas 01.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõiguse rikkumine. Kaebuse kohaselt on Tallinna Vangla neljandas ja viiendas üksuses kinnipeetavale tagatud võimalus tegeleda jalutushoovis kehakultuuriga, milleks on sinna paigaldatud rööbaspuud ja lõuatõmbamise puud. Kaebaja diskrimineerimine seisneb selles, et Tallinna Vangla esimeses üksuses ei ole nimetatud vahendeid tagatud, kuigi tegemist on sama vanglaga. Põhjendatud huviks märkis kaebaja hilisema kahju hüvitamise esitamise soovi ja kaebuse esitamise ÜROle.
7. Tallinna Halduskohus tagastas 06.12.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal ei saa ilmselgelt olla kaebeõigust. Ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetaval peaks olema võimalik kasutada rööbaspuud ja lõuatõmbamise puud. Samuti ei tulene seadusest, et kõik ühes kinnipidamisasutuses viibivad kinnipeetavad peaksid saama kasutada täpselt samasuguseid kehakultuuriga tegelemise võimalusi. Kaebuses nimetatud kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, kuna rööbaspuude ja lõuatõmbamise puu puudumine ei saanud tekitada kaebajale mistahes kahju. Isegi juhul, kui see olukord tundub talle ebameeldiv, 3-16-2483 ei anna see ühelgi juhul alust rahalise hüvitise väljamõistmiseks. Seega on ilmne, et tuvastusnõude esitamine ei ole kaebaja huvide kaitseks vajalik ega võimalik. Kui kaebaja esitab määruskaebuse, tuleb tasuda 15 euro suurune riigilõiv. Kaebaja maksejõuetuse korral tuleb esitada K-Raha väljavõte eelneva nelja kuu kohta. See tõend tuleb esitada kaebaja enda, mitte kaebuses kaebaja esindajana märgitud AN kohta.
8. AN esitas 09.12.2016 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse, milles kinnitas, et jääb kõigi esitatud taotluste juurde; esitas taotluse Euroopa Liidu Kohtult eelotsuse küsimiseks; palus kontrollida põhiseaduspärasust ja rahuldada esitatud kaebus. Määruskaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna isik on püsivalt maksejõuetu.
9. Tallinna Halduskohus jättis 15.12.2016 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebuse käiguta. Menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole õigustatud, kuna määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Juba 06.12.2016 määruses esitatud põhjustel puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning seetõttu on määruskaebuse eduväljavaated sedavõrd kasinad, et menetlusabi andmine pole HKMS § 111 lg 1 kohaselt lubatav, sõltumata kaebaja maksevõimest. Määruskaebuse esitajal tuleb tasuda 15 euro suurune riigilõiv.
10. Tallinna Halduskohus keeldus 24.01.2017 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle kaebajale. MS esitas 09.12.2016 määruskaebuse halduskohtu 06.12.2016 määruse peale, mille kohus jättis 15.12.2016 määrusega käiguta ja andis 15-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks. Määrus toimetati kaebajale kätte 19.12.
11. Senini pole kaebaja riigilõivu määruskaebuselt tasunud ning määruses selleks antud tähtaeg on möödunud. Kuna määruskaebuse menetlusse võtmist takistav puudus on kõrvaldamata, keeldub kohus määruskaebuse menetlusse võtmisest. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12. MS esitas Tallinna Halduskohtu 24.01.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub võtta 09.12.2016 määruskaebus menetlusse ning vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ta on maksejõuetu. Kohus oleks pidanud ise kontrollima määruskaebuse esitaja maksejõuetust, mitte piirama isiku kaebeõigust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus on tuvastanud õigesti asjaolud, mis tingisid määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. Kuna kaebaja ei esitanud määruskaebust Tallinna Halduskohtu 15.12.2016 määruse peale, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas kaebajale jäeti menetlusabi õigesti andmata. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe 2