Obsah (11)

§ 123§ 117§ 178§ 124§ 189§ 176§ 112§ 19§ 6§ 11§ 105

Haldusasi 3-15-1015 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-15-1015 Haldusasi

) § 181 lg 2 p 2 alusel OÜ BLT Nord Grupp juhtorgani liikmena. 2. PPA 02.04.2015.a tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsusega nr 15.3-3/212-1 keelduti

§ 123

p-de 1 ja 3, § 124 lg 1 p 1, § 124 lg 2 p 2 ja § 1891 p 5 alusel V.G.ile tähtajalise elamisloa pikendamisest (kd I, tl 7-10). Otsuse põhjendused: 2.1

§ 123

p 2 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.

§ 117

lg 1 p 3 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmise üldtingimusena peab välismaalasel olema piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks tema ja ta perekonnaliikmete toimetuleku Eestis.

§ 178

lg 4 sätestab, et tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetuleku Eestis. Kuna taotleja ei ole saanud töötasu alates novembrist 2009 kuni jaanuarini 2010 ning septembrist 2011 kuni maini 2014 ning ka tema Eesti Haigekassa ravikindlustus oli kehtiv perioodidel 27.06.2008.a kuni 05.11.2012.a, 26.02.2013.a kuni 21.04.2014.a ja alates 01.12.2014.a kuni käesoleva ajani, siis ei vasta ta Eesti tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise tingimustele. 2.2

§ 123

p 3 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. PPA andmete kohaselt viibis taotleja elamisloa kehtivusajal Eestis aasta jooksul alla 180 päeva (

1. aastal 17 päeva,
2. aastal 163 päeva,
3. aastal 119 päeva,
4. aastal 116 päeva
5. aastal 89 päeva). Samuti ei ole taotleja registreerinud oma Eestist eemalviibimist. Taotleja on ka ise kinnitanud, et ta ei ole elamisloa kehtivusajal püsivalt Eestisse elama asunud, sest tal on tütarettevõtted Venemaal (Sankt-Peterburis) ja Saksamaal (Hamburgis) ja ta peab kogu aeg sõitma välismaale, et kontrollida oma äriühingu tegevust ja osaleda ka välismaal äritegevuses. Elamisluba ei ole Eesti lühiajaliseks külastamiseks ega riigipiiri kergemaks ületamiseks, samuti mitte kergemaks reisimiseks ning elamiseks Euroopa Liidus. 2.3

§ 124

lg 1 p 1 kohaselt võib keelduda tähtajalise elamisloa andmisest, kui on alust arvata, et välismaalase Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda. PPA andmete kohaselt on taotlejat korduvalt karistatud väärteo korras liiklusseaduse rikkumiste eest. Taotlejat on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata ning kiiruse ületamise eest 2140 km/h. Taotlejat karistatud veel kahel korral lubatust suurema sõidukiiruse eest. Tulenevalt eeltoodust on PPA-l põhjendatud kahtlus, et taotleja võib ka edaspidi rikkuda avalikku korda. 2.4

§ 124

lg 2 p 2 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui välismaalane ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi. Taotlejat on korduvalt karistatud väärteo korras liiklusseaduse rikkumiste eest, mis on tõsised rikkumised ega saanud juhtuda kogemata. Mitmed taotlejale määratud karistustest on täitmata ja karistatus on kustumata. 2.5

§ 189

¹ p 5 kohaselt võib tähtajalise elamisloa pikendamisest eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil keelduda kui välismaalase senine tegevus ei ole vastavuses töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga.

§ 176

lg 1 sätestab, et tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Teisalt sätestab

§ 112

, et tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Taotlejale anti tähtajaline elamisluba Eestis töötamiseks. Taotleja taotluse menetluse käigus selgus, et taotleja ei ole püsivalt Eestis elanud, samuti ei ole Maksu-ja Tolliameti andmetel taotleja elamisloa kehtivusajal, perioodidel november 2009 kuni jaanuar 2010 ning september 2011 kuni mai 2014 äriühingust töötasu saanud. Seega ei ole taotleja täitnud talle elamisloaga antud eesmärki, töötada ja elada Eestis, et soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut vajalike teadmiste ja oskustega välismaalaste töötamise kaudu. 2.6 Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse menetlemisel ei ole tuvastatud, et taotlejal oleksid sellised eraelulised või perekondlikud sidemed Eestiga, mis takistaksid elamisloa pikendamisest keeldumist. Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine ei riiva oluliselt taotleja põhiõigusi.

1. PPA 16.04.2015.a ettekirjutusega Eestist lahkumiseks nr 1031874158 tehti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 11 lg 1, § 7 lg 1, § 73 lg 1 ja § 10 lg 2 p 1 alusel V.G.ile ettekirjutus Eestist lahkumiseks 10 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 26.04.2015.a (kd I, tl 11). Ettekirjutuses 2 märgiti, et ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 27.04.2015.a ja ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib PPA kohustada välismaalast alates 25.07.2015.a tasuma sunniraha 300 eurot. Ühtlasi kohustati V.G.it elama ettekirjutuse täitmise tagamiseks kindlaksmääratud kohas. Ettekirjutuses leiti, et V.G. viibib Eestis ilma seadusliku aluseta, rikkudes sellega VSS § 2 lg 1 sätteid ning tema suhtes ei ole tuvastatud VSS § 9 lg-s 1 loetletud asjaolusid.
2. V.G. esitas 22.04.2015.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 02.04.2015.a tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse nr 15.3-3/212-1 ja 16.04.2015.a ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1031874058 tühistamiseks ning V.G.i 04.11.2014.a tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks PPA (kd I, tl 90). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebuse põhjendused. 5.1 Teatud perioodil töötasu mitte saamine ei tähenda, nagu oleks kaebaja rikkunud

§ 117

lg 1 p-s 3 toodud nõuet omada piisavat legaalset sissetulekut Eesti elamiseks või

§ 176lg-s 1 toodud töötamiseks antava elamisloa eesmärki.

Ka

§ 178

lg 4, mis on suunatud töötasu väljamaksjale ning selgitab töötasu maksmise eesmärki, ei anna alust väita, nagu ei vastaks kaebaja töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise tingimustele. 5.2 PPA arvutus kaebaja Eestis viibitud aja kohta on ekslik. Kaebaja on viibinud viimastel aastatel Eestis üle 200 päeva aastas. Seega on PPA väide, nagu ei oleks taotleja senine tegevus vastavuses töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga ja PPA keeldumine elamisloa pikendamisest

§ 189¹ p 5 alusel põhjendamatud.

Samadel põhjustel on alusetu PPA väide elamisloa taotluse põhjendamatuse kohta ja keeldumine elamisloa pikendamisest

§ 123p 3 alusel.

5.3

§ 124

lg 1 annab PPA-le kaalutlusruumi, kas kõiki asjaolusid arvestades on süütegu piisav, et keelduda isikule elamisloa andmisest. PPA etteheited puudutasid nelja aasta vältel sõiduki juhtimisel toimunud rikkumisi. Igal juhul ei saa pidada proportsionaalseks PPA keeldumist elamisloa pikendamisest liiklusseaduse rikkumisest tulenevate väärtegude tõttu. 5.4 Kaebaja on Eestis elanud juba alates 2007.a-st, mil ta sai tähtajalise elamisloa töötamiseks OÜ Nord-Met Ferrum juhtorgani liikmena. Vaieldamatult tekib inimesel enam kui seitsme aasta vältel Eestis elamise ja töötamise ajal siinne sõprus- ja suhtlusringkond ning tööalased kontaktid ja sidemed.

1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: 6.1 Kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse menetlemise käigus esitatud täiendavate selgituste ja dokumentide põhjal on vastustaja jõudnud järeldusele, et kaebaja elamisloa pikendamise taotlus ei ole põhjendatud, kaebaja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele ning kaebaja tegevus ei ole vastavuses töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga. Vastustaja on teostanud kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse menetlemisel vajalikke kontrolle ja teinud päringuid, mille tulemusena on tuvastatud, et OÜ BLT Nord Grupp küll reaalselt tegutseb, kuid kaebaja ei ole saanud nõuetekohaselt töötasu ning ei ole viibinud püsivalt Eestis. 6.2 Kaebaja on Eestis pannud korduvalt toime tahtlikke süütegusid, mis tingisid tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise, kuna on põhjendatud arvata, et kaebaja võib ohustada avalikku korda ning ei täida Eesti seadusi. Kaebaja ei ole väärtustanud talle antud õigushüve - tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks. 3 6.3 Vaidlusaluse otsuse puhul on haldusakti õiguspärasuse eeldused täidetud, haldusaktis on toodud selle andmise faktiline ja õiguslik alus ning toodud haldusakti andmise aluseks olevad kaalutlused ja põhjendused. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1 PPA 02.04.2015.a tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsus nr 15.3-3/212-1 ja 16.04.2015.a ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1031874058 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse ja lahkumisettekirjutuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). 7.2 Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamisel lasub tõendamiskoormis kaebajal (

§ 19). Käesoleval juhul ei ole kaebaja Eestis püsivalt elamist tõendanud.

Eestis püsiv elamine on Eesti kodaniku või Eesti elamisluba või elamisõigust omava välismaalase Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aasta jooksul (

§ 6

). Kaebuse väide kaebaja viibimise kohta Eestis üle 200 päeva aastas on tõendamata. Oma Eestis viibimise kohta vastuoluliste andmete esitamine PPA-le ei ole

§-s 19 sätestatud kohustuse täitmine. Asjaolu, et kaebaja on talle kuuluva äriühingu juhatuse liige ei vabasta kaebajat

§ 117lg 1 p-s 3 sätestatud piisava legaalse sissetuleku nõudest.

Puudub vaidlus, et kaebajale ei ole elamisloa kehtivuse ajal OÜ BLT Nord Grupp poolt makstud töötasu november 2009.a kuni jaanuar 2010.a ning september 2011.a kuni mai 2014.a. Tähtajalise elamisloa andmisel eeldatakse, et välismaalane asub Eestisse tööle ja saab töötamise eest tasu. Kaebaja muu legaalse sissetuleku kohta andmed puuduvad. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema poolt elamisloa kehtivuse ajal toimepandud liiklusalaste väärtegude arvesse võtmine muudab kaevatava haldusakti ebaproportsionaalseks. Nimetatud andmetega arvestamine oli Eestis elava välismaalase kohustuste täitmise hindamiseks vajalik ja vastustaja järeldus, et kaebaja pole täitnud Eesti seadusi on õige (vt

§ 11

). Samuti on põhjendatud vastustaja kahtlus, et korduvalt tahtlikke süütegusid toimepannud kaebaja võib ka edaspidi avalikku korda ohustada. Kaebuses esile toodud kaebajal Eestis tekkinud tööalased sidemed ning sõprus- ja suhtlusringkond ei tingi tähtajalise elamisloa pikendamist. Elamisluba pole ainus välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus. Nii eelnimetatud suhtlemine kui ettevõtte juhtimisega seotud ülesannete täitmine on võimalik ka viisa alusel (Eestis registrisse kantud juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil

§ 105lg 3 järgi kuni kuus kuud aasta jooksul).

Asjaolu, et viisa taotlemine võib olla kaebajale ebamugav, ei tingi elamisloa andmist ja seega ka vastustaja otsuse õigusvastasust. 8. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 4