Obsah (14)

§ 175§ 162§ 232§ 231§ 436§ 33§ 651§ 657§ 174§ 477§ 178§ 217§ 218§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-27

§ 175lg 1 mõttes (Riigikohtu 11.

novembri

1. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-177-14, p 12) ajakulu põhjendatud osaliselt 15 min ulatuses, arvestades määruse sisu ja mahtu põhjendatud toiming ja ajakulu 0:00 115 0:06 tegemist ei ole ajakuluga, mida vastaspool peab kostjale hüvitama toimingu ajakulu on hõlmatud istungi ettevalmistamise ajakuluga (nr 125) ajakulust ei nähtu, kohus nõustub hageja millist menetluslikku vastuväidetega dokumenti või toimingut omavahel arutati, seetõttu ei ole hüvitatav kulu 112 23.02.15 e-kirja ettevalmistamine: klient – kohtuasjaga seonduv 7:06 0:06 0:06 3:00 0:15 0:06 0:00 10 Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta 116 hageja 27.02.15 1:12 kohus hindab ajakulu koondseisukohtade koos toiminguga analüüs nr 118 117 02.03.15 e-kirja 0:06 nimetatud toimingu ettevalmistamine: klient ajakulu on hõlmatud – uus kohtuistungi aeg istungi ettevalmise ajakuluga (nr 125) 118 13.03.15 vastuse 5:30 arvestades, et arvestades poolte 3:30 ettevalmistamine seisukohad kordavad esitatud dokumentide hageja 27.02.15 varasemalt avaldatut, sisu ja mahtu ning seisukohtadele on põhjendatud hageja vastuväiteid, on ajakulu dokumendi ajakulu põhjendatud koostamiseks 2 h osaliselt 3,5 h ulatuses 119 20.03.15 määruse 1:24 põhjendatud ei ole põhjendatud on ühe analüüs (kahe kahe esindaja ajakulu esindaja ajakulu, mida advokaadi ajakulu) samale toimingule kohus hindab toiminguna nr 121 120 20.03.15 e-kirja 0:18 põhjendamatu on kohus nõustub hageja 0:06 ettevalmistamine: klient 0,3 h ulatuses e-kirja vastuväidetega – 20.03.15 määrus koostamine määruse edastamiseks ja selgitamiseks, põhjendatud on 0,1 h 121 16.04.15 kostja 17:00 põhjendatud arvestades poolte 8:00 seisukohtade ajakuluks saab pidada esitatud dokumentide ettevalmistamine seoses 8h sisu ja mahtu, kohtu 20.03.15 määrusega selgitusi ning hageja väiteid, on ajakulu põhjendatud osaliselt 8 h ulatuses 122 07.05.15 vastuse 6:00 põhjendatud ajakulu põhjendatud toiming 6:00 ettevalmistamine 3h ja ajakulu, sest hageja 16.04.15 eeldatavasti tuli kostjal seisukohtadele vastuse koostamiseks eristada senise mahuka vaidluse juures osa, mis hageja seisukohtade põhjal omas veel tähtsust asja lahendamisel 123 hageja 07.05.15 0:12 põhjendatud toiming 0:12 vastusega tutvumine ja ajakulu 124 menetluskulude 1:00 tegemist ei ole ei ole põhjendatud ega 0:00 nimekirja koostamine kuluga, mida saaks vajalik (vt nr 110) vastaspoolelt välja mõista 11 Nr Toiming ja ajakulu taotluses Vastaspoole vastuväited 125 29.05.15 kohtuistungiks ettevalmistamine 6:00 põhjendatud ajakulu on 1,5 h 126 29.05.15 kohtuistungil osalemine 1:00 Kokku (tund:minut) 240:42 (tundides) 240,70 Kohtu seisukoht põhjendatud ja vajaliku ajakulu kohta ajakulu põhjendatud 1:00 osaliselt, piisav on istungiks ettevalmistamine istungi kestusega samas ajas 29.05.15 istung kestis 1:00 kl 11:00-12:00, seega on põhjendatud ajakulu 1 h Kokku (tund:minut) 85:59 (tundides) 85,98
2. Kohus ei pidanud põhjendatuks mõista vastaspoolelt välja tõlkekulusid vastavalt advokaadi tunnihinnale, sest kvaliteetset tõlketeenust saab hankida tunduvalt odavamalt. Maakohus leidis, et kohtu hinnangul on põhjendatud kulu keskmiselt 20 eurot tunnis. Lisa nr 6 tõlkimise kulu ei kuulu hüvitamisele, kuna kohus keeldus selle vastuvõtmisest. Lisa nr 7 tõlkekulu on arvestades selle mahtu põhjendatud summas 70 eurot ja lisa nr 8 kulu summas 10 eurot. Andmeruumi indeksi tõlgete korraldamise kulu ei ole põhjendatud, kuivõrd nendest ei nähtu otsusega lahendatava nõude puhul tähtsust omavaid asjaolusid ning hageja ei esitanud ka teiste nõuete menetluses vastuväiteid kostja käsitlusele andmeruumis kättesaadava teabe ulatuse kohta. Kohus määras kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 501,20 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 10 317,60 eurot, riigilõiv 75 eurot, päringud registritele 28,60 eurot ja tõlkekulu 80 eurot) ning jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 31 174,90 euro ulatuses. Kohus leidis, et taotluse rahuldamise ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Samuti rahuldas kohus kostja taotluse viivise väljamõistmiseks. Hageja apellatsioonkaebus ja kostja vastuapellatsioonkaebus ning selle põhjendused
3. 03.08.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda.
4. 13.08.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja teha uue otsuse, millega mõista hagejalt välja 41 676,10 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on kohtuotsus vastuolus

§ 162lõikega 1 ja 2 (esimene lause).

Menetluskulusid puudutav osa ei arvesta sellega, et menetluskulude kindlaksmääramine on õigusemõistmine, mille puhul on tegemist kahju hüvitamise nõude lahendamisega. Menetluskulude kindlaksmääramisel kaalutlusõiguse alusel tuleb kohtul poole menetluskulusid millegagi võrrelda selleks, et otsustada, milline on vajalik ja põhjendatud lepingulisele esindajale kantud kulu. Selliseks võrdlusallikaks saavad kostja arvates olla eelkõige vastaspoole menetluskulud. Maakohus hageja menetluskuludega 12 kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ei arvestanud. Maakohus märkis hoopis, et kostjal kulus menetlusdokumentide koostamiseks keskmiselt rohkem aega. Kuidas või milliste kriteeriumite alusel kohus „keskmise ajakulu“ on kujundanud, kohtuotsusest ei tulene. Kostja on kandnud hageja algatatud kohtuasjaga seoses märkimisväärselt suure kulu, mille põhjustas hageja ning see peaks olema menetluskulude kindlaksmääramisel lähtekohaks. 11. Kohtuotsus on vastuolus

§ 175

lõikega 1¹ ja

§ 232lõigetega 2 ja 4.

Maakohtu vastuväited kostja menetluskuludele olid antud juhul ulatuslikumad kui hageja vastuväited. Kokkuvõtvalt pidas hageja oma vastuväidetes põhjendatuks 113,8 tunnile vastavat ajakulu ning talle endale osutati õigusabi 263,90 tunni ulatuses. Eeltoodust tuleb kostja hinnangul järeldada, et hageja pidas menetluses põhjendatuks 263,90 tunnile vastavat ajakulu. Kostja leiab, et kohtul tulnuks lähtuda menetluskulude kindlaksmääramisel Riigikohtu seisukohtadest omaksvõtu kohta tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, milles selgitati, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva

§ 175

lg 1 tõlgendamisel tuleb arvestada mh

§ 231lgtega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu.

See tähendab, et osas, milles hagejal vastuväited kostja menetluskuludele puudusid, tulnuks kohtul lugeda kostja vastav avaldus hageja poolt omaksvõtnuks. Hageja omaksvõtt välistas kostja menetluskulude ümberhindamise kohtu poolt vastas ulatuses. Kui hageja pidas enda puhul vajalikuks ja põhjendatuks konkreetset aja- ja rahakulu, ei saanud hageja olla samal ajal seisukohal, et kostja puhul poleks vastav kulu olnud vajalik või põhjendatud. Ulatuses, milles poolte menetluskulud on samas suurusjärgus, tuleb neid pidada vajalikeks ja põhjendatuks. Lisaks oleks tulnud võtta arvesse, et hageja pidas põhjendatud tunnihinna määraks vähemalt 120 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta. Koostoimes hageja 02.06.2015 menetlusdokumendi p-s 5 esitatud seisukohaga (mõistlikuks tunnihinnaks võib pidada ka näiteks 153 eurot ja 193,20 eurot), leidis kostja, et hageja hinnangul saab mõistlikuks tunnihinna määraks pidada ka kuni 193,20 eurole vastavat tunnihinna määra. 12. Kohtuotsus on olulises ulatuses põhjendamata ning vastuoluline ega vasta

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele.

Kohtuotsusest ei tulene, miks on kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäetud osaliselt rahuldamata. Kohtuotsusest ei nähtu, milliste kriteeriumite põhjal ja kuidas on kohus hinnanud seda, mida pidada põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks. Nõustumine teise menetlusosalise seisukohaga ei saa olla kohtu hinnangu või selle kujunemise aluseks. Põhjendatud ja vajalikku kulude ulatust tuleb kohtul sisuliselt hinnata. Osade toimingute puhul on öeldud, mis olnuks kohtu hinnangul konkreetse toimingu põhjendatud ajakuluks. Kohtu järeldused on põhjendamata, sest järelduste kujunemist ei ole otsuses selles osas sõnagagi selgitatud. Sõnastus - „arvestanud dokumentide või kirjade sisu ja mahtu“ - ei võimalda mõista, mis konkreetse dokumendi sisus või mahus oli sellist, mis kohtu vastava hinnanguni viis.

1. Maakohus on otsuse p-s 37 esitatud tabelis kajastanud kostja menetluskuludega seonduvad toimingud osaliselt viisil, mis ei vasta kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingute tegelikule sisule (nt „12.06.2013 telefoninõupidamine Harju Maakohus – määruskaebus hagi tagamisele“ on maakohus kajastanud tabeli p-s 9 kui „12.06.13 nõupidamine“ ning leidnud, et toimingul puudub seos asja käiguga). Samas on kohus pidanud põhjendatuks tabeli p-s 17 nimetatud toimingut „11.07.13 nõupidamine“. Sama eksimus kajastub ka tabeli p-s 86 („12.09.2014 kommunikatsioon“). Lisaks on kohus grupeerinud toimingud selliselt, mis ei oma omavahel seost. Otsuse puhul on menetluskulusid puudutavas osas probleemiks ka see, et kohus on andnud hinnangu kostja toimingutele lähtudes kohtu enda rollist ja tegevusest menetluses (näiteks istungi kestus ja istungiks ettevalmistumise aeg). Selle 13 tulemusena ei vasta kohtu hinnang lepingulise esindaja töö tegelikule sisule ja mahule, mida kostja poolt lepingulistele esindajatele kantud kulu väljendab. Vastuolulised on maakohtu seisukohad kahe esindaja kasutamise osas, mis on toonud kaasa menetluskulude alusetu vähendamise. Kohus on ka sisuliselt põhjendamatult vähendanud menetlustoimingutele tegelikult kulunud aega. Menetlus maakohtus kestis ajaliselt üle kahe aasta. Kohtu poolt teostatud mahaarvamised konkreetsete toimingute ajakulust on meelevaldsed.
2. Maakohus on vähendanud hagile esitatud vastuse ettevalmistamisega seonduvat ajakulu, mis moodustas 24,1 tundi. Kostja vastus oli 17 lehel, käsitledes muuhulgas hagiavalduses esile toodud arvukaid detaile. Kohus märkis alusetult, et selle ajakulu on põhjendatud 8 h ulatuses. Hagile esitatud vastus oli esimene menetlusdokument, kus kostja esitas hagiavaldusele oma vastuväited. Seoses maakohtu menetluses toimunud kohtuistungiteks ettevalmistamisega märkis kohus, et „istungiks ettevalmistamise ajakulu ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui istungi kestus“. Otsusest ei tulene aga, miks kohus sellisel seisukohal on ja millel see põhineb, sest seadusest taolist põhimõtet ei tulene. Kostja leidis, et maakohus on põhjendamatult vähendanud ka hageja 26.08.2014 esitatud hagi tagamise avalduse ja sellele kostja poolt esitatud vastuväidetega seotud menetluskulu. Hagi tagamise avalduste näol oli tegemist erinevate dokumentidega, millele kostjal tuli vastavalt nende sisule eraldi ka vastata. Kostja esitas hageja hagi tagamise avaldusele põhjaliku vastuse koos vastavate tõenditega. Kohus on pidanud põhjendamatult ebavajalikuks ka tähtaja pikendamisele suunatud taotluse ettevalmistamisega kaasnenud kulu. Õigeks ega põhjendatuks ei saa pidada ka tabeli p-s 75 esitatud seisukohta, et kostja 29.08.2014 kohtule esitatud taotlus info ja dokumentide saamiseks polevat põhjendatud ajakuluks, mida vastaspoolelt välja mõista. Taotluse esitamise vajaduse tingis hageja tegevus menetluses. Kohus on pidanud tervikuna põhjendamatuks ka tabeli p-s 86 kajastatud kulu, mis seisnes kosta palves hageja esindajatele edastada kohtule suunatav korrespondents ka kostja esindajatele. Kohtuotsuses puuduvad ka põhjendused otsuse tabeli p-des 81-84 toodud menetluskulude vähendamise kohta. Menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulu mittepõhjendatuks lugemisel ei ole maakohus arvestanud hilisema kohtupraktikaga (Harju Maakohtu 12.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-13-41591, millega nõustus ka ringkonnakohus 08.07.2015 määruses), mille kohaselt on põhimenetluses menetluskulude nimekirja koostamine esindaja poolt loetud põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, millele kohus viitas, ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Nimetatud lahend on tehtud ajal, kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimus pärast põhimenetluse lõppemist eraldi menetluses.
3. Kohus on ebaõigesti hinnanud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu ning ajakulu. Samuti ei ole kohus menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt arvestanud mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutustega. Kostja leiab, et menetluskulude aluseks olevat tunnitasu määra tulnuks hinnata kohtuasja iseloomu ja keskmist turuhinda arvestades. Kohus ei ole otsuses sõnagagi põhjendanud, milline olnuks menetlustoimingute tegemiseks „keskmine aeg“, millega võrdluses on kohus kostja tunnitasu määrale oma hinnangu andnud. Kostja hinnangul peaks hindama tasu mõistlikkust võrrelduna teiste õigusteenust osutavate advokaatide keskmiste tunnihindadega. Kuivõrd kostja lepingulistel esindajatel oli õigusteenuse osutamise ajakulu väiksem kui hageja lepingulistel esindajatel (kostjaid esindavad advokaadid on olnud menetluses lõppkokkuvõttes efektiivsemad), siis on ka mõistetav, et efektiivsema õigusteenuse keskmine tunnihind on kõrgem. Arvestada tuleb sedagi, et hageja ja kostja rollid menetluses olid erinevad. Sellest tulenevalt oli erinev ka neile langev töömaht. Kohus ei ole selgitanud oma arutluskäiku ega toonud välja asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada, millistest kaalutlustest kohus mõistliku ja 14 põhjendatud tunnihinna mõiste sisustamisel lähtus. Kostja esindajate keskmine tunnihind 172,71 eurot on täielikult põhjendatud, vajalik ja turuhinna piirides ning kohtu vastupidised väited ei põhine turuhinnal.
4. Maakohus on jätnud hagejalt osaliselt välja mõistmata ka tõendite tõlkimisega seondunud kulu. Kui advokaadibüroos töötab pädevaid isikuid, kes on võimelised kiiresti ja efektiivselt vajalikud dokumendid tõlkima kohtule sobivasse keelde, siis ole ei mingit põhjust, miks kostja oleks pidanud pöörduma hoopis tõlkebüroosse. Kostja esindajate advokaadibüroos teostatud tõlketööd kuuluvad õigusteenuse alla arvestades

§ 33

lg-st 1 tulenevat tõendite keelenõuet ning kuuluvad täielikult vastaspoole poolt hüvitamisele. Kohtu viited tõlgete „tunduvalt odavamaga hinnaga“ saadavusele ei ole aga asjakohased. Kohus on ise nõudnud kõigi võõrkeelsete dokumentide tõlgete esitamist ja tõendid tõlgetega vastu võtnud. Vastused apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebusele

1. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.11.2015 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja tuvastas vaidlusaluse otsuse tühisuse. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ja jättis kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Poolte kuni 12.02.2015 kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda, märkides otsuses, et eelnimetatud menetluskulud tasaarvestatakse hagi rahuldamise ja osalise hagist loobumise tõttu ega mõisteta pooltelt teise poole kasuks välja. Menetluskulud, mis on alates 13.02.2015 kantud maakohtus ja ringkonnakohtus, jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 220,87 euro suurused menetluskulud ja viivise.
3. Mõlemad pooled esitasid Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015 otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kostja palus otsused tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata või tühistada ringkonnakohtu otsus ja osas, millega hagi jäeti rahuldamata, jätta jõusse maakohtu otsus ning osas, millega kostja vastuapellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus otsuse tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 37 183,91 euro suurused menetluskulud või saata asi eelnimetatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
4. Riigikohus tühistas 18.05.2016 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015 otsuse tervikuna. Osas, millega ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning tuvastas BLRT Grupp Aktsiaseltsi nõukogu 01.08.
5. a otsuse tühisuse, jättis Riigikohus jõusse Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse resolutsiooni, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi (st hagi jäi rahuldamata). Osas, millega ringkonnakohus määras kindlaks hageja menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 220,87 euro suurused menetluskulud ning kohustas kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni, saatis Riigikohus asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus jättis menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda. 15 Ringkonnakohtu seisukoht
6. Vastavalt käesolevas asjas tehtud Riigikohtu 18.05.2016 otsuses toodud juhistele lahendab ringkonnakohus esmalt kostja Harju Maakohtu 30.06.2015 otsuse peale esitatud vastuapellatsioonkaebuse ning määrab seejärel kindlaks kostja menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus.

§ 651

lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jäeti rahuldamata. 22. Ringkonnakohus, tutvunud vastuapellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on kontrollitavas osas seaduslik ja põhjendatud ning kostja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

23.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus leidis, et käesolevas menetluses on kostja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud 85,98 tunni ulatuses tunnitasu määraga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja tasu summas 10 317,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepingulise esindaja töö mahtu. Maakohtu järeldus väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohus on võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud menetlusdokumentide mahtu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud ka esindajate töötasumäära hindamisel. Maakohus on leidnud põhjendatult, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 171,76-200,63 eurot ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Maakohus on tunnitasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuginenud Riigikohtu praktikale ja võtnud arvesse vaidluse asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega kostja esindajate põhjendatud ja vajaliku ajakulu suuruse kohta ning ei pea vajalikuks maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu rahalist suurust muuta. 24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust vastuapellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt tulnuks maakohtul võrrelda kostja menetluskulusid hageja menetluskuludega. Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb

§ 175

lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 08.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Lisaks oleks võrdlus asjakohatu ka seetõttu, et maakohus ei ole hageja menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele hinnangut andnud. 16 25. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt on maakohtu otsus vastuolus

§ 175

lõikega 11 ja

§ 232

lõigetega 2 ja 4, kuna maakohus on vähendanud kostja menetluskulusid suuremas ulatuses kui olid hageja vastuväited.

§ 174

g 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel seotud vastaspoole vastuväidetega, vaid peab esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust omal algatusel kontrollima (vt Riigikohtu 11.04.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-14, p 12). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude põhjendatus ja vajalikkus võib jääda kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud (vt Riigikohtu 14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 15). Omaksvõtt

§ 231

lg 2 järgi tähendab faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu hageja 09.06.2015 menetlusdokumendist, et hageja oleks mingis ulatuses kostja menetluskulud või tunnitasu suuruse omaks võtnud. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja menetluskuludele vastuväited ning omaksvõttu

§ 231lg-te 2 ja 4 mõttes järeldada ei saa.

Seega on maakohus põhjendatult kontrollinud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kogu ulatuses. 26. 10.02.2014 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, mille koostamise ajakulu luges maakohus põhjendatuks 8 tunni ulatuses, võttes sealjuures arvesse, et kohus on juba eelnevalt arvestanud hagiga tutvumise ajakuluga (3 tundi ja 36 minutit) ning et vastus kordab varem esitatud väiteid. 26.08.2014 esitatud hagi tagamise avaldusele vastuse ettevalmistamise ja koostamise ajakulu pidas kohus põhjendatuks 3 tunni ulatuses, võttes arvesse, et hagi tagamise problemaatikat on kostja varem mahukalt käsitlenud ning kohus on seda vajaliku ja põhjendatud menetluskuluna arvesse võtnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited, mille kohaselt on maakohus põhjendamatult nende dokumentide koostamise ajakulu vähendanud, ei anna alust maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu suurendada. Maakohus on õigusabikulu hindamisel võtnud põhjendatult arvesse ka varasematele menetlustoimingutele kulunud aega ja ka seda, et koostatud dokumendid sisaldasid osaliselt varem esitatut.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 14).

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka kostja väide, mille kohaselt on maakohus otsuse põhjendustes kajastanud menetlustoiminguid erinevalt kostja menetluskulude nimekirjas esitatust või grupeerinud neid kostja hinnangul ebaõigesti. Maakohtu otsusest ei nähtu, et eeltoodu oleks mõjutanud kohtu hinnangut menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele. Põhjendamatu on ka etteheide, et kohus on menetlustoiminguid hinnanud lähtuvalt kohtu rollist ja tegevusest menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohus diskretsioonipiire ületanud sellega, kui pidas kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu põhjendatuks samas ulatuses istungi kestusega ja leidis, et kliendile istungist ülevaate andmise ajakulu peaks olema väiksem, kuna esindaja on edastanud kliendile ka kohtuistungi protokolli. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei 17 ole eksinud ka tõlkekulude suuruse kindlaksmääramisel, leides et nende hüvitamine esindaja tunnitasumääraga võrdses osas ei ole põhjendatud.
2. Kolleegiumi arvates on õige maakohtu seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ajakulu ei ole põhjendatud hagejalt välja mõista. Eeltoodut ei muuda ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et alates 01.01.2015 on võimaik määrata menetluskulud kindlaks ka põhimenetluses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p-s 12 selgitanud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Riigikohus on eeltoodud seisukohta korranud ka hilisemas 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-21-4-15, p-s

2. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsus tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse osas jätta muutmata.
3. Riigikohus on käesolevas asjas 18.05.2016 tehtud otsuses määranud kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda. Järgnevalt määrab kohus kindlaks kostja ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.
4. Kostja on palunud 05.11.2015 ja 09.11.2015 esitatud menetluskulude nimekirjas hagejalt kostja kasuks ringkonnakohtu menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulu 27,10 tunni eest kogusummas 4752,90 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulistel esindajatel kulunud Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2015 määrusega tutvumisele 0,1 tundi; kliendiga nõupidamisele 0,2 tundi; apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 19 tundi; kohtuistungiks ettevalmistumisele 5,4 tundi; menetluskulude nimekirja ettevalmistamisele 0,6 tundi ja kohtuistungil osalemisele kahe esindaja eest 2x0,9 tundi. Keskmine esindajate tunnitasu määr on olnud 175 eurot. Hageja esitas menetluskuludele vastuväited, mille kohaselt peaks lepinguliste esindajate tunnitasu määr olema põhjendatud kuni 120 euro ulatuses, ning et osutatud õigusabikulu saab olla põhjendatud maksimaalselt 10,2 tunni ulatuses. Hageja märkis, et apellatsioonkaebuses vaieldi sisuliselt üksnes ühe õigusliku küsimuse üle ning seetõttu on kaebusele vastuse koostamise ajakulu 19 tundi selgelt ebamõistlik ja ülepaisutatud. Hageja leidis, et vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud kuni 8 tunni ulatuses ning kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu saaks pidada põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Kliendiga nõupidamise ajakulu 0,2 tundi ei ole hageja hinnangul põhjendatud. Lisaks leidis hageja, et põhjendamatu on menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 0,6 tundi. See saaks olla põhjendatud maksimaalselt 0,2 tunni ulatuses. Õigustatud ei ole ka kahe esindaja kohtuistungil osalemisega seotud ajakulu. 32.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja väide, mille kohaselt on kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määr liiga kõrge, on osaliselt põhjendatud. Maakohus on pidanud käesolevas asjas põhjendatuks tunnitasu määra 120 eurot tund. Arvestades Riigikohtu praktikat mõistliku suurusega tunnihinna määramisel, vaidluse keerukust ning asjaolu, et keskmine tunnihind on võrreldes menetluse ajaga maakohtus mõnevõrra tõusnud, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud esindajate tunnitasu määr 140 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus 18 leiab, et kogu ulatuses ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 19 tundi. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning vaidluse asjaolusid, saab ringkonnakohtu hinnangul pidada vastuse koostamise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 10 tunni ulatuses. Kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 5,4 tundi on samuti osaliselt ülemäärane. Ringkonnakohus loeb kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 3 tunni ulatuses ja Tallinna Ringkonnaohtu 05.11.2015 kohtuistungil osalemise ajakulu 0,9 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kohtuistungil osalemise ajakulu ei ole põhjendatud välja mõista mõlema esindaja eest. Kostja ei ole põhjendanud, et mõlema esindaja osalemine istungil oleks olnud vajalik. Menetluskulude nimekirja ettevalmistamisega seotud ajakulu 0,6 tundi tuleb jätta kindlaks määramata, kuna tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga

§ 175

lg 1 mõttes (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15, p 13 ja nr 3-21-77-14, p 12). Kogu ulatuses saab põhjendatuks ja vajalikus pidada 04.08.2015 määrusega tutvumise ja kliendiga nõupidamise ajakulu. Seega on kostja lepinguliste esindajate ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud 14,2 tunni ulatuses. Arvestades, et ringkonnakohus pidas kostja esindajate tunnitasu määra põhjendatuks 140 euro ulatuses, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu summas 1988 eurot. 33. Riigikohtule 18.04.2016 esitatud menetluskulude nimekirjas on kostja palunud hagejalt välja mõista kassatsiooniastme menetluskulud summas 3562 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 3512 eurot ja kautsjon 50 eurot) ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale kassatsiooniastmes ostutatud õigusteenust kokku 20 tunni ulatuses keskmise tunnitasu määraga 175,60 eurot. Sealjuures on Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015 otsusega tutvumisele kulunud 0,5 tundi; kassatsioonkaebuse ettevalmistamisele 9,5 tundi; kassatsioonkaebuse edastamisele 0,1 tundi; Riigikohtu 23.03.2016 määrusega tutvumisele ja selles oleva info kostjale edastamisele 0,2 tundi; M. Seppiku taandumisega seotud dokumentidega tutvumisele ja selle info kostjale edastamisele 0,3 tundi; hageja kassatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 6,4 tundi; hageja poolt kassatsioonkaebusele esitatud vastusega tutvumisele 0,4 tundi ja kassatsiooniastme menetluskulude nimekirja koostamisele 2,6 tundi. Lisaks palus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata

§ 178lg 4.

Kostja leidis, et

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata talle hageja kassatsioonkaebusele vastamisega seotud menetluskulusid. Kostjal oli kohustus hageja kassatsioonkaebusele vastata ning

§ 217lg 1 järgi õigus teha seda esindaja kaudu.

Seejuures

§ 218

lg 3 järgi sai kostja teha menetlustoiminguid ning esitada Riigikohtule avaldusi ja taotlusi (sh käesolevat taotlust) üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramine toimub põhimenetluses, kus esindaja kasutamise ja esindajakulude hüvitamise keeldu ei ole, on menetluskuludega seotud toimingute juures esindaja abi kasutamisega seonduvate kulude väljamõistmise keeld põhjendamatu. Kuigi menetluskulude kindlaksmääramisel peaks kehtima uurimispõhimõte, ei tähenda see ometi, et menetluskulude kindlaksmääramisega seotud vaidluste puhul puuduks menetlusosalistel vajadus kasutada õigusabi või peaks õigusabi kasutamisega seotud kulud jätma menetlusosalisele hüvitamata. Olukorras, kus hageja on esitanud põhjendamatu kassatsioonkaebuse ja kostjal on olnud kohustus sellele vastata, on kassatsioonile vastamisega tekitatud kahju hüvitamist välistav regulatsioon kostja hinnangul vastuolus Põhiseaduse §-iga 25. 34. Hageja nõustus kostja taotlusega jätta

§ 178lg 4 kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks.

Hageja leidis, et kostja on kasutanud õigusabi ca 2 korda rohkem, kui see oleks mõistlikult vajalik ja põhjendatud. Kassatsioonkaebuse koostamisele 19 ei saanud mõistlikult kuluda rohkem kui 5 töötundi, kuna sisuliselt korratakse kaebuses varem menetluses esitatud seisukohti. Kassatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu 6,1 tundi oleks hageja hinnangul piisav kuni 2 tunni ulatuses. Hageja leidis, et põhjendamatu on ka 0,1 tunni täpsusega esitatud tööajaarvestus, kuna tegemist on tehnilise tööga, mitte õigusabi osutamisega ning see kulu peaks jääma koostaja enda kanda. 35. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus jätta

§ 178

lg 4 põhiseaduse §-ga 25 vastuolu tõttu kohaldamata, ei ole põhjendatud.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid. Põhiseaduse §-st 25 tuleneb igaühe õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et kohtumenetluses isikule tekkinud kulud on osa kahjust, mille hüvitamise võimalus on põhiseaduse § 25 kaitsealas, kuid see õigus ei ole piiramatu. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kahju hüvitamise põhiõigus on lihtreservatsiooniga põhiõigus, mida võib muuhulgas piirata menetluskulude hüvitamise osas, kaitsmaks teisi menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest kohtumenetluses (vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kolmas, täiendatud väljaanne. Juura 2012. Paragrahvi 25 kommentaarid 3.,3.2.2, lk-d 339,342). Ringkonnakohus leiab, et

§ 178

lg-s 4 sätestatud piirang, mille kohaselt ei hüvitata menetluskulude vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid, ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 25. Menetluskulude hüvitamiseks on tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud erikord.

§ 174

g 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus ei ole oma sisult keeruline ning on asunud seisukohale, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi (vt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Kohtu roll menetluskulude kindlaksmääramise menetluses on suurem, kuivõrd selle käigus ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus lähtub esmajoones kaalutlusõigusest. Seega puudub üldjuhul ka menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise korral vajadus kasutada menetluses õigusabiteenust ning selle kasutamise korral ei saa olla õigustatud ootust, et õigusabikulud vastaspoolelt välja mõistetakse. Ringkonnakohus märgib, et

§ 218

lg 4 tulenevalt võib Riigikohtus menetlusosaline esitada ise teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seega on põhjendamatu kostja viide, et hageja kassatsioonkaebusele (mis esitati menetluskulude kindlaksmääramise peale) sai kostja vastata üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Ülaltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et samasugusele järeldusele on ringkonnakohus jõudnud ka 26.08.2015 tsiviilasjas nr 2-1321284 ja 08.01.2016 tsiviilasjas nr 2-12-53621 tehtud lahendites. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole Riigikohus nimetatud määruste peale esitatud määruskaebuseid menetlusse võtnud. 36. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja kassatsiooniastme õigusabikulud osaliselt põhjendamatud. Arvestades kostja kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning varasemat menetlust, võib kohtu hinnangul pidada mõistlikuks kaebuse koostamise ajakulu 6 tunni ulatuses. Vajalikuks menetluskuluks ei saa pidada eraldiseisvalt väljatoodud e-kirja ettevalmistamise ajakulu 0,1 tundi, mis seondus kassatsioonkaebuse kohtule edastamisega. Ringkonnakohus leiab, et

§ 178

lg 4 tulenevalt ei kuulu hüvitamisele hageja kassatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu 6,4 tundi. Hageja kassatsioonkaebus puudutas ringkonnakohtu otsuses kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.

§ 178lg 4 alusel menetluskulude vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata.

Samuti ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja 20 koostamise ajakulu 2,6 tundi. Kohus on eelnevalt välja toonud, et senises kohtupraktikas ei ole peetud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise kulusid

§ 175lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikeks.

Muus osas on ringkonnakohtu hinnangul kostja menetluskulud põhjendatud ja kooskõlas menetluse käiguga. Ringkonnakohus leiab, et ka kassatsiooniastmes tuleb esindaja tunnitasu pidada põhjendatuks ja mõistlikuks 140 euro ulatuses. Seega on kassatsiooniastmes kostja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatud 7,4 tunni ulatuses ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulu summas 1036 eurot (7,4x140). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on kostja palunud tagastada ka kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjoni. Ringkonnakohus märgib, et kautsjon on kostjale tagastatud käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahendiga. 37. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 1988 eurot (ilma käibemaksuta) ja Riigikohtu menetluskulud summas 1036 eurot (ilma käibemaksuta). Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 21