KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-15665 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2015.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Korteriühistu Outokumpu 23 hagi A.

§ 13

lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜ Outokumpu 23 põhikirja p 3.2.1, 3. 2.7-3.2.12 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (sh makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest ning maksetega tasumisega viivitamisel tasuma viivist (tl 12).

§ 15

lg 1 koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses ühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

§ 7

lg 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest.

1. Hageja arvestab võlgnevust
2. aasta algusest. Ajavahemikus 01.01.2012- oktoober 2015 laekunud rahaga kustutas hageja varasema (enne 2012) kogunenud võlgnevuse, mis on kooskõlas VÕS § 88 lg 6 sätestatuga. 5
3. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue on tõendamata. Hageja nõue on tõendatud KÜ Outokumpu 23 üldkoosoleku protokollidega kus otsustati majandamiskulude suurus (tl 132-138), kostjale esitatud arvete koondiga, millest nähtuvad esitatud arved ja laekumised ajavahemikus jaanuar 2014 – oktoober 2015 (tl 61), kostjale esitatud arved (tl- 62-85), arved ja laekumised ajavahemiku eest jaanuar 2012 – oktoober 2015 (tl 86), laekumised ajavahemikus 01.01.2012 -31.10.2015 (tl 87), arved (tl 88-109), viivisearved (tl 110-131) Kostja ei vaidlusta ka ise, et tal võlga kommunaalteenuste eest KÜ- le Outokumpu 23 ei ole. Kostja märgib, et poolte vahel on vaidlus selles, kui palju peab kostja maksma majandamiskulude eest (tl 154).
4. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kommunaalteenuste eest tasumata jätmine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse kohustust rikkunud isiku suhtes rakendada VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Kostja ei ole menetluse kestel esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks oma kohustused ühistu ees täitnud või tal ei ole kohustust seda teha. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhinõudena 4 720, 33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 482, 36 eurot (kokku 6202, 69 eurot). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest (20.10.2015) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,07% põhinõudest päevas ja kohtuotsuse tegemisest protsendina (0,07%) põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Ajavahemiku eest 20.10.2015 kuni kohtuotsuse tegemise päevani so 30.12.2015 tuleb kostjalt tasuda viivist 0,07% 4 730, 22-st Ehk 0,07 x 4730, 22 / 100 = 3,31 eurot päevas, korrutatuna päevade arvuga ehk 71 x 3,31 = 235, 01 eurot Alates 31.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni tuleb kostjal tasuda viivist TsMS § 367 alusel 0,07% põhinõudest päevas. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, järelikult jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 964 eurot, millest 475 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 486 eurot lepingulise esindaja kulu ja 3 eurot kinnistusraamatu väljavõtte eest . 6 Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja mõistlikus suuruses arvestades teostatud toiminguid, nende vajalikkust, asjakohasust, nendele kulutatud aega ja tunnihinda (võrdlusena kostja esindaja taotletus esindaja tasu 600 eurot). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1
6. lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7