Obsah (8)

§ 346§ 102§ 414§ 410§ 407§ 164§ 148§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 29. juuni 2016 Tsiviilasja number 2-15-19541 Tsiviilasi XXXX vs XXXX abielu lahutamis

§ 346lg 2 kuulata pooled ära.

Kohus esitas 04.03.2016 taotluse Iiri Vabariigi pädevale kohtule kuulata hageja ära EL Nõukogu määruses 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades sätestatud korras teise riigi kohtu abil. Iiri Vabariigi pädev kohus teatas 04.05.2016 Harju Maakohtule, et XXXX on määratud ärakuulamine 10.05.

1. Iiri Vabariigi pädev kohus teatas 17.06.2016 Harju Maakohtule, et XXXXei ilmunud kohtusse ärakuulamisele. Hageja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 07.04.
2. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada või alternatiivselt tunnistada abielu kehtetuks. Abielusuhted on lõppenud, hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks kostjaga abielu jätkamist. Hageja soovib asja sisulist lahendamist ja abielu lahutada. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu 2 2-15-19541 lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.

§ 102

lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi.

§ 346

lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

§ 414

lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja.

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja elab alaliselt Iiri Vabariigis. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määrus nr 2201/2003 (Brüssel II bis määrus) artikkel 3. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil — oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või — on kostja alaline elukoht või — on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt b sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle kodanikud mõlemad abikaasad on või, Ühendkuningriigi ja Iiri Vabariigi puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht. Lähtudes eeltoodust on poolte otsustada, millises kohtus oma õigusi kaitsta. Kuna pooltest on Eesti Vabariigi kodakondsus hagejal, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada nii Eesti kui ka Iirimaa kohus. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. 3 2-15-19541 Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub

§ 407lg 4).

Kostjale on hagimaterjalid saadetud hagejale ja kohtule teadaolevale aadressile ja e-posti aadressile. Kostja ei ole hagile vastanud, ka ei ilmunud kostja ärakuulamisele Iiri Vabariigi pädevasse kohtusse. Kostja niisugusest hoiakust järeldab kohus, et kostja hoidis aktiivsest kohtumenetlusest tahtlikult kõrvale. Kostja loetakse istungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks muuhulgas Iiri Vabariigi pädevasse kohtusse ilmumiseks kohtukutse kättetoimetamisega. 07.04.2016 taotles kohtuistungil kohalolev hageja asja sisulist lahendamist. Kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 sätetest saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Kuivõrd kohus leiab, et on võimalik rahuldada abielulahutuse nõue, ei lahenda kohus hageja alternatiivset nõuet. Menetluskulud Vastavalt

§ 164

lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 148

lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kohtuotsuse tõlkekulud hageja kanda ja muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt

§ 177

lg 1 p 2 määrab kohus tõlkekulud kindlaks pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 4