) § 211, kohus määras:
lg-st 2 tulenevalt kuulub asenduskaristus 2 päeva aresti Tarmo Sõmeri poolt ärakandmisele viivitamatult pärast Tartu Maakohtu 13.12.2016.a. otsusega mõistetud 2 aasta 9 kuu 24 päeva vangistuse kandmiselt vabanemist (karistust kannab alates 19.11.2016.a). 4. Tartu Vanglal informeerida Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tarmo Sõmeri karistuse kandmiselt vabanemise päevast. 5.
lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks Tarmo Sõmeri Lõuna prefektuuri Viljandi arestikambrisse saabumise aeg. Vastavalt KarS § 67 lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaega päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, s.o 24 tundi. 6. Edastada määruse koopia avaldajale, süüdlasele ja kohtutäiturile; saata kohtumäärus teadmiseks Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu 03.01.2017 avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. Süüdlase kohta on jõustunud otsus karistamises rahatrahviga. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 15.04.2014 Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt 14.12.2016 sissenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub tasumata rahatrahv 21 trahviühikut – 84 eurot. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi. Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata. Süüdlane avaldas, et nõus aresti kandma. II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamiseks. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.
lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.
lg 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. KarS § 72 lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev 2 aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Süüdlasel on tasumata rahatrahv 21 trahviühikut, mis tuleb juhindudes
S § 72 alusel asendada asenduskaristusena arestiga 2 päeva. Kohaldatavat aresti ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras, kuna hetkel kannab Tarmo Sõmer vangistust. Tarmo Sõmer on Tartu Maakohtu 13.12.2016 otsusega nr 1-16-11018 KarS § 424 järgi süüdi tunnistatud ja karistatud liitkaristusena 2 aasta 9 kuu 24 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks on tema kinni pidamine, s.o
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.