KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2016. a, Tallinn Kohtuasj

§ 78lg 1).

Käesoleval juhul on enampakkumise kuulutus avalikustatud

1. mail
2. a ning enampakkumine algas
3. mail
4. a. Järelikult on enampakkumise kuulutamise avaldamise ja enampakkumise alguse vahe 25 päeva ja täitur on järginud seadusest tulenevaid tähtaegu (

§ 153lg 2).

5. Maakohus ei tuvastanud rikkumisi ka täitemenetluste ühendamisel. Seoses täitemenetlusega ühinemisega selgitas maakohus, et kui üks kohtutäitur on võlgniku kinnisasja arestinud, müüb sama kohtutäitur võlgniku kinnisasja. Teisi arestimisakte ei koostata (

§ 149

teine lause) ning kinnisasja arestinud kohtutäituri menetlusega on võimalik soovi korral ühineda (

§ 149lg 1 esimene lause).

Ühinemiseks esitab kohtutäitur kinnisasja arestinud kohtutäiturile avalduse ning lisab täitmisavalduse ja täitedokumendi (kohtuotsuse, kohtutäituri tasu). Kirjeldatud protseduur tagab võlgnikule selge ülevaate, kes müüb temale kuuluvat kinnisasja. Samuti kindlustab kirjeldatud kord sissenõudjate nõuete rahuldamise järku, kuivõrd müügi järgne nõude rahuldamise järjekord kujuneb kohtutäiturile esitatud avalduste kronoloogiast. 6.

45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohus leidis, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Maakohus ei nõustund avaldaja väitega, et eluaseme omamine on tema vanglast ennetähtaegse vabastamise eeltingimuseks. Vangistusseaduse § 61 lg 1 kohaselt edastatakse andmed kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Elukoha mõiste ei ole seotud kinnisvara kuuluvusega. Võlgniku elukohaks võib olla tema vanemate, või tuttavate elukoht. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukohaks koht, kus ta peamiselt elab. Seetõttu ei saa võlgniku kinnisasja realiseerimine võlgade katteks takistada ennetähtaegse vabanemise võimalust. Määruskaebus

1. Võlgnik palus maakohtu määruse tühistada.
2. Kaebuse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et kaebaja on igakuiselt võlgnevust vastavalt võimalustele tasunud. Arvestades võla tekkimise aega, on võlgnik veendunud, et ta suudab võla tasuda enne selle aegumist, mistõttu on korteri sundvõõrandamine ebaõiglane. Oluline on ka asjaolu, et korteri võõrandamisega võtab kohtutäitur nii 2 võlgnikult kui ka tema abikaasalt, kes viibib samuti vanglas, võimaluse ennetähtaegselt karistusest vabaneda.
3. Võlgniku hinnangul peaksid aegumistähtajad kuni tema karistuse kandmiseni peatuma. Menetluse edasine käik
4. Sissenõudja palus jätta määruskaebus rahuldamata.
5. Kohtutäitur oma seisukohta ei esitanud.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
8. Võlgnik tugineb kaebuses samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et võlgniku kaebus ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et esitatud asjaoludest ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kaebaja korteriomandi sundvõõrandamine sissenõudja õiguste tagamise eesmärgil oleks kaebaja suhtes ebaõiglane. Kohtutäituri tegevus võlgniku täiteasjas on olnud seaduslik ning kaebajal tuleb sissenõutavaks muutunud võlad tasuda ning sellel eesmärgil tema suhtes seaduses ettenähtud meetmete rakendamist taluda. Samuti on maakohtu põhjendused täitmise ajatamise osas kooskõlas määruses viidatud Riigikohtu lahendiga (Riigikohtu
9. juuni
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Kuna esimese astme kohus on kõigile võlgniku väidetele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määrusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 juhindudes vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata.
11. Kaebuse etteheide, et maakohus ei arvestanud kaebuse lahendamisel asjaoluga, et võlgnik on igakuiselt oma võlga tasunud, on põhjendamata. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik täitmisel olevaid nõudeid aastaid likvideerinud (tl 20-21, 38).
12. Kuivõrd täitemenetluse seadustiku (

) §-st 31 tulenevalt on rahaline nõue täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes, ei ole põhjendatud võlgniku väide, mille kohaselt peaksid aegumistähtajad olema peatunud ainuüksi karistuse kandmise tõttu. 17. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm 3