Obsah (7)

§ 371§ 168§ 663§ 457§ 173§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Reet Allikvere Määruse tegemise aeg ja koht 15.07.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-6608 Tsiviilasi UK hagi Abe

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. UK (hageja) esitas 26.04.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse AbeStock AS (kostja I), Viimsi Kaubanduskeskus OÜ (kostja II) ja ABC Vara aktsiaseltsi (kostja III) vastu solidaarselt 4 658 360,25 euro ja viivise 4 658 360,25 euro saamiseks ning kostjate kohustamiseks vastu võtma valdus Pihelga kinnistu osas (registriosa nr 2721802), asukohaga Harjumaa, Rae vald, Peetri küla.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja tema abikaasa LK kui müüjad ning Tungren AS kui ostja 14.03.2007 Pihelga kinnistu (registriosa nr 2721802, asukohaga Harjumaa, Rae vald, Peetri küla) võlaõigusliku müügilepingu, hinnaga 85 750 000 krooni (5 480 423,86 eurot), millest ostja tasus hagejale 15%, s.o 12 862 500 krooni (822 063,58 eurot) ja lepingu p 2.6 alusel 3 658 355 krooni (233 811,5 eurot) intressi. Kokku tasus ostja müüjatele müügilepingu alusel 16 520 855 krooni ehk 1 055 875 eurot. Ülejäänud summa tuli ostja poolt tasuda hiljemalt 14.06.
4. 04.06.2008 avaldusega taganes ostja müügilepingust. Tsiviilasjas nr 2-08-23901 jõustunud kohtuotsusega tuvastati, et ostjal ei olnud õigust müügilepingust taganeda ja müügileping on kehtiv.
5. Kuivõrd Tungren AS on ettevõttena kostjatele üle läinud (võlaõigusseadus (VÕS) § 180 lg 2, § 182 lg 2), tuleb kostjatel täita 14.03.2007 tehingust tulenevad ostja kohustused, st tasuda Pihelga kinnistu ostuhind ja ostuhinna tasumisega viivitamisest tulenev viivis ning võtta vastu Pihelga kinnistu valdus. Kostjate seisukoht
6. Kostjad palusid jätta hagi menetlusse võtmata.
7. Harju Maakohtu 10.02.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-62166 kuulutati välja Tungren AS pankrot ja pankrotihalduriks nimetati vandeadvokaat Maire Arm. 16.03.2011 esitas pankrotihaldur müüjatele avalduse võlgniku poolt Pihelga kinnistu müügilepingust tulenevatest lepinguliste kohustuste täitmisest loobumiseks ja 17.11.2011 nõudekirja müügilepingu alusel tasutud summade tagastamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 46 lg alusel.
8. Tsiviilasjas nr 2-12-2420 jõustunud kohtuotsustega mõisteti solidaarselt LK-lt ja UK-lt Tungren AS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi kasuks Tungren AS (pankrotis) pankrotivarasse arvamiseks müügilepingu alusel ülekantud summad.
9. Hagejal puudub Tungren AS (pankrotis) vastu täitmisnõue. Sellest tulenevalt ei saa olla hagejal täitmisnõuet kostjate vastu ka võimaliku ettevõtte ülemineku korral. 3 Esimese astme kohtu määrus
10. Harju Maakohtu 20.05.2016 määrusega jäeti hagiavaldus menetlusse võtmata (

§ 371lg 2 p-d 1 ja 2) ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulu 1200 eurot. Maakohus määras, et hagejal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda kostjatele viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

1. Maakohus nõustus kostjatega selles, et hagejal puudub õigus nõuda Pihelga kinnistu müügilepingu täitmist kostjate poolt, sest Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-47-15 (p 11 ja 12) on tuvastatud Pihelga kinnistu müügilepingu lõppemine pankrotihalduri poolt esitatud kohustuse täitmisest loobumise avalduse alusel. Jõustunud kohtuotsustega mõisteti solidaarselt LK-lt ja UK-lt Tungren AS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Armi kasuks Tungren AS pankrotivarasse arvamiseks 1 055 875 eurot, intress 100 714,24 eurot, viivis kuni 17.01.2012 summas 62 741,05 eurot ja alates 18.01.2012 kuni 1 055 875 euro tasumiseni viivis summalt 1 055 875 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Kuivõrd 14.03.2007 võlaõiguslikust müügilepingust tulenev täitmisnõue on lõppenud, ei saa olla hagejal täitmisnõuet kostjate vastu ka võimaliku ettevõtte ülemineku korral. Seega ei ole hageja täitmisnõude rahuldamine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda (

§ 371lg 2 p 1).

12. Ka ei ole võimalik käesoleva hagiga saavutada hageja eesmärki - kohustada kostjaid võtma vastu Pihelga kinnistu valdus, mistõttu tuleb hagi jätta menetlusse võtmata ka

§ 371lg 2 p 2 alusel.

Omandi vastuvõtmise nõue saab tuleneda üksnes pooltevahelisest kehtivast (asjaõigus)lepingust. Kuivõrd 14.03.2007 võlaõiguslikust müügilepingust tulenev täitmisnõue on lõppenud ning hageja ja Tungren AS (pankrotis) vahel ei ole kehtivat lepingulist suhet, siis puudub hageja nõudel alus. 13. Maakohus ei hinnanud hagi menetlusse võtmisel kostja aegumise vastuväidet, kuna

§ 371ei võimalda jätta hagi menetlusse võtmata sellel põhjusel.

14. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (

§ 168lg 1).

Maakohus rahuldas kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus leidis, et kostjate põhjendatud menetluskuludeks on 1200 eurot (10 h x 120 eurot/h) ning mõistis selle summa hagejalt kostjate kasuks välja. Maakohus määras, et hagejal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda kostjatele viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebus 15. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud kostjate kanda. 16. Hagi menetlusse võtmata jätmisel on maakohus hinnanud tõendeid. Riigikohus on aga mitmes lahendis öelnud, et

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu ning selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-31-12, p 13; 3-2-1-95-13 p 12).

1. Kohus ei saa jätta hagiavaldust menetlusse võtmata põhjendustel, et hagi on õiguslikult perspektiivitu. Selle üle otsustamisel peab kohus hindama hagiavalduses toodud väiteid (õiguslikku olukorda) ja hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda alust hagi rahuldada. Kui ainult hagiavalduses toodud väidete ja faktiliste asjaolude õigsust eeldades võiks asuda seisukohale, et hagi rahuldamine ei ole täielikult välistatud, siis 4 peab kohus hagiavalduse menetlusse võtma. Hageja on seisukohal, et hagiavalduses toodud väidete ja faktiliste asjaolude õigsust eeldades tuleb hagi rahuldada.
2. 14.03.2007 võlaõiguslik müügileping lõppes tähtaja möödumisel 14.06.2008 ja alates sellest ajast muutus ostuhinna tasumise kohustus sissenõutavaks. Seega ei saanud Tungren AS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm PankrS § 46 lg 1 alusel sellest enam taganeda, kuna taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Samas, isegi kui Tungren AS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm saaks 14.03.2007 võlaõiguslikust müügilepingust taganeda (millega hageja igal juhul ei nõustu), siis jääb kostjate müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise kohustus igal juhul kehtima.
3. Ettevõtte üleminekuga on läinud kostjatele üle 14.03.2007 võlaõiguslik müügileping tervikuna, sh müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustus. Eeltoodud kohustuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, kas Tungren AS (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm on loobunud lepingust tuleneva kohustuse täitmisest PankrS § 46 lg 1 alusel või mitte. Pärast kohustuse üleminekut ei saa endine võlgnik enam üle läinud kohustust (võlasuhet) mõjutada/muuta/ümberkujundada, kuna ta ei ole enam selle konkreetse kohustuse (võlasuhte) pooleks. Pankrotihalduri toimingud 14.03.2007 võlaõigusliku müügilepingu suhtes ei mõjuta hageja nõudeid kostjate vastu, kuna müügileping ja/või sellest tulenevad kohustused läksid kostjatele üle enne Tungren AS-i (pankrotis) pankroti välja kuulutamist. Seega ei oma antud asja lahendamisel tähtsust ka Tungren AS (pankrotis) pankrotimenetlus ning kõik sellega seonduv.
4. Hageja sai ettevõtte üleminekust teada alles
5. aasta kevadel. Seega ei saanud antud asjaoluga Riigikohus ka oma varasemate, hagejat puudutavate, lahendite tegemisel arvestada, kuna ettevõtte ülemineku asjaolu ei olnud siis teada. Samuti ei saanud hageja nendele asjaoludele varem viidata. Menetluse edasine käik
6. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 23. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 24. Ebaõige on hageja väide, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest üksnes

§ 371

lg 2 p 2 alusel, see on hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ka

§ 371

lg 2 p 1 alusel, see on, eeldades hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude õigsust, ei ole hagiavalduses esitatud nõude rahuldamine objektiivselt võimalik.

1. Kohus ei jätnud hagi menetlusse võtmata tõendite sisulise analüüsi põhjal, nagu hageja ekslikult arvab. Maakohus tugines hagis toodud faktilistele asjaoludele ning hindas hagi õiguslikku perspektiivikust.
2. Hageja nõuab kostjatelt Pihelga kinnistu müügilepingu täitmist.

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-12-2420 on tuvastatud Pihelga kinnistu müügilepingu lõppemine ning mõistetud hagejalt Tungren AS pankrotihalduri kasuks välja lepingu alusel ettemaksuna tasutud summad. See otsus on hagejale täitmiseks kohustuslik. 5

1. PankrS § 46 lg 1 annab haldurile võimaluse võlasuhte lõpetamiseks tulenevalt pankrotimenetluse eripärast. PankrS § 46 lg 1 annab seega pankrotihaldurile eraldi aluse lepingu lõpetamiseks VÕS § 186 p 9 mõttes (võlasuhte lõppemine muul seaduses ettenähtud alusel). (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-47-15 p 11). VÕS § 188 lg 2 ja § 189 lg 1 kohaselt ei ole võlasuhte lõppemise korral võimalik esitada täitmisnõuet.
2. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus õigesti seisukohale, et kuivõrd AS Tungren (pankrotis) ning U ja LK 14.03.2007 võlaõiguslikust müügilepingust tulenev täitmisnõue on lõppenud, ei saa hagejal olla täitmisnõuet kostjate vastu ka võimaliku ettevõtte ülemineku korral ning hageja täitmisnõude rahuldamine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik.
3. Hageja määruskaebuses esitatud käsitlus müügilepingu lõppemisest müügihinna tähtajaks tasumata jätmise tõttu on ringkonnakohtu arvates meelevaldne, vastuoluline ja asjakohatu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 30.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. 31. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

1. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1200 eurot, milleks on õigusabikulu 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise osas määrust vaidlustanud.
2. Kostjad esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjate menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 1855 eurot ilma käibemaksuta. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine ning menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine, kokku 13,25 tundi. Kostjatele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja palus märkida vastavalt

§ 177

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

1. Hageja vaidles kostjate menetluskulude suurusele vastu. Kostjate vastuses toodud seisukohad ei erine oluliselt maakohtus esitatud seisukohtadest, mille osas on kostjatele juba menetluskulu välja mõistetud. Hageja peab põhjendatud ajakuluks 3 tundi.
2. Ringkonnakohus leiab, et kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohus küsis kostjate seisukohta hagi menetlusse võtmise osas ning selle koostamise eest on juba välja mõistnud õigusabikulu 10 tunni ulatuses. Vastuses määruskaebusele tuginevad kostjad valdavalt samadele seisukohtadele. Seetõttu on vajalik õigusabimaht apellatsioonimenetluses ringkonnakohtu arvates ülepaisutatud. Arvestades määruskaebuse mahtu ja keerukust peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks sellele vastamiseks 5 tundi. Kostjate vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 140 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista 700 (5x140) eurot. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere Jõustunud Riigikohtu 01.02.2017 määruses toodud muudatustega RESOLUTSIOON
3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuli
5. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-16-6608 muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
6. Jätta määruskaebus rahuldamata.
7. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Uno Kasevälja kanda. Mõista Uno Kaseväljalt AbeStock AS-i, Viimsi Kaubanduskeskus OÜ ja ABC Vara AS-i kasuks kassatsiooniastme menetluskuluna solidaarselt välja 600 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.