Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 17. veebruar 2016, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-14-52898 Haldusasi A.B.

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning 1 apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.B. esitas 29.08.2014 Tallinna Vanglale võõrkeelse pöördumise, mis registreeriti Tallinna Vanglas numbriga 5-18/14/23496-
2. Nimetatud võõrkeelses pöördumises kirjutab A.B., et kambris nr 35 kustus 28.08.2014 kella 16.00 paiku üks kahest laes olnud pirnidest ning valvur Kardo Pardel ei reageerinud nimetatud probleemile A.B. arvates adekvaatselt. Pöördumises soovib kaebuse esitaja, et Tallinna Vangla direktor viiks antud asjas K. Pardeli suhtes läbi distsiplinaarmenetluse ning palub kambri nr 35 valgustuse probleemi kiiret lahendamist. (tl 7, tõlge tl 14)
3. Tallinna Vangla 22.09.2014 kirjaga nr 5-18/14/23496-2 tagastati A.B. 29.08.2014 esitatud pöördumine talle tõlkimise korraldamiseks. Vangla selgitas A.B.le, et tema pöördumine ei ole seotud õiguskaitsemenetluse ega süüteomenetlusega. Vangla märkis, et vangla on võimaldanud A.B.le ka keeleõpet ning ajavahemikul 01.02-30.11.2012 läbis A.B. riigikeeleõppe taseme A
4. Samuti alustas A.B. 06.05.2013 riigikeeleõpet tasemel B1, kuid katkestas selle oma soovil. Tallinna Vangla märkis, et kaebuse esitaja on lisaks esitanud Tallinna Vanglale ka pöördumisi eesti keeles. Eeltoodut arvestades asus vangla seisukohale, et on proportsionaalne nõuda, et A.B. tasub tõlketeenuse eest ise või rahaliste vahendite puudumisel pöördub abi saamiseks inspektor-kontaktisiku poole. (tl 5).
5. 25.09.2014 esitas A.B. võõrkeelse vaide, mis registreeriti Tallinna Vanglas numbriga 515/14/26286-1 (tl 58-60 pöördel, tõlge tl 63). Nimetatud vaidega vaidlustas A.B. Tallinna Vangla toimingut, millega tema 29.08.2014 esitatud võõrkeelne pöördumine tagastati 22.09.2014 kirjaga nr 5-18/14/23496-2 tõlkimise korraldamiseks. Tallinna Vangla 29.10.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/26286-2 jäeti A.B. vaie rahuldamata (tl 8-9 pöördel).
6. A.B. esitas 06.11.2014 (täpsustatud 18.12.2014) Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tuvastada Tallinna Vangla toimingu – kaebaja 29.08.2014 pöördumise tõlkimata jätmise ja tagastamise – õigusvastasus. Kaebaja leiab, et sellega rikuti vangla sisekorraeeskirja § 491, EIÕK artiklit 14 ja EIÕK protokolli nr 12 artiklit 1 p 1; 2) kohustada Tallinna Vanglat edaspidi tõlkima kõik kaebaja venekeelsed pöördumised; 3) tuvastada Tallinna Vangla toimingu – kaebaja hoidmine kambris nr 35, kus oli perioodil 28.08.2014 kuni 22.09.2014 ebapiisav kunstlik valgustus sh viimasel nädalal kunstlik valgustus puudus täielikult – õigusvastasus. Kaebaja leiab, et selle toiminguga rikuti EIÕK artikli 3 lg
8. Tallinna Halduskohus tagastas oma 02.02.2015 määrusega A.B. kaebuse nõudes kohustada Tallinna Vanglat edaspidi tõlkima kõik kaebaja venekeelsed pöördumised kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus vabastas A.B. haldusasjas nr 3-14-52898 halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ja võttis A.B. kaebuse tuvastada Tallinna Vangla toimingute – kaebaja 29.08.2014 pöördumise tõlkimata jätmise ja tagastamise ning kaebaja hoidmise kambris nr 35, kus oli perioodil 28.08.2014 kuni 22.09.2014 ebapiisav kunstlik valgustus sh viimasel nädalal kunstlik valgustus puudus täielikult – õigusvastasus menetlusse. 21.09.2015 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja määras menetlustähtajad. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 2
9. Kaebaja palub tuvastada Tallinna Vangla toimingute – kaebaja 29.08.2014 pöördumise tõlkimata jätmise ja tagastamise ning kaebaja hoidmise kambris nr 35, kus oli perioodil 28.08.2014 kuni 22.09.2014 ebapiisav kunstlik valgustus sh viimasel nädalal kunstlik valgustus puudus täielikult – õigusvastasus. Kaebaja põhjendab oma kaebust järgmiselt. 6.
10. Kaebaja selgitab, et 28.08.2014 kustus kella 16:00 paiku kambris 35, kus kaebaja viibis, üks kahest laes olevast pirnist. Kaebaja teavitas sellest koheselt tol päeval valves olnud valvurit K. Pardelit ja palus kutsuda elektriku selle probleemi lahendamiseks. Nimetatud isik keeldus elektriku kutsumisest, lisaks ajendas ta kaebajat distsiplinaarrikkumisele, käskides kaebajal endal ronida lae alla ja pirn välja keerata. Kaebaja selgitas valvurile, et vangla kodukorra p. 1.12.8 kohaselt on vanglas kinnipeetaval keelatud elektripirnide väljakeeramine. 6.
11. Kaebaja märgib, et 29.08.2014 pöördus ta Tallinna Vangla direktori poole vene keeles koostatud kaebusega ning palus rakendada meetmed nii valvur K. Pardeli suhtes selle eest, et ta keeldus elektriku väljakutsumisest, kui ka selle eest, et ta oma tegevusega ajendas kaebajat distsiplinaarrikkumisele ja ka valgusega seotud olukorra enda osas, kuna tol hetkel põles kambri nr 35 laes üks väga tuhm pirn ning kaebaja ei saanud pimedal päevasel ajal normaalselt kirjutada ega lugeda. Kaebajal on halb nägemine. Valvuri suhtes ei viidud läbi distsiplinaaruurimist ning ka valgustusega tekkinud probleemi ei lahendatud. Veelgi enam, 22.09.2014 tagastati kaebajale tema kaebus põhjendusega, et see oli kirjutatud vene keeles ning seega leiab kaebaja, et rikuti vangla sisekorraeeskirja § 49¹ lg
12. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla keeldus kaebaja venekeelse kaebuse Tallinna Vangla valvuri K. Pardeli tegevusele (tegevusetusele) vastuvõtmisest, rikkudes EIÕK artiklit 14 – diskrimineerimise keelamine - kuna sel moel toimub diskrimineerimine keeletunnuse pinnal, samuti rikuti EIÕK protokolli nr 12 artiklit 1 p
13. 6.
14. Kaebaja väidab, et ta istus 28.08.2014 kuni 22.09.2014 kambris 35 poolpimedas, viimase nädala aga üldse täielikus pimeduses, kuna probleeme valgustusega ei lahendatud õigeaegselt ning valgustus taastati alles 22.09.2014, valgus aga kustus täielikult nädal aega enne seda. Sellega rikkus Tallinna Vangla oma tegevusega (tegevusetusega) peaaegu terve kuu vältel PS § 18 ja EIÕK artikli 3 lg-t 1 – piinamise keelamine - kus on öeldud, et mitte kellegi suhtes ei või kohaldada piinamist, kedagi ei või kohelda ega karistada ebainimlikult ega väärikust alandavalt. Kaebaja suhtes aga leidis aset ebainimlik ja väärikust alandav kohtlemine, kuna tsiviliseeritud demokraatlikus riigis selliseid asju nagu Tallinna Vanglas toimuv, olla ei tohi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 7.
16. Tallinna Vangla seisukoht kaebuse esitaja 29.08.2014 esitatud pöördumise tõlkimata jätmise osas on järgmine: 7.1.
17. Vastustaja märgib, et Tallinna Vangla on 29.10.2014 vaideotsuses nr 5-15/14/26286-2 põhjalikult käsitlenud A.B. 29.08.2014 võõrkeelse pöördumise tõlkimiseks tagastamise õiguspärasust. Tallinna Vangla jääb nimetatud vaideotsuses toodud seisukohtade juurde, palub kohtul nende seisukohtadega kaebuse lahendamisel arvestada ja ei pea vajalikuks neid käesolevas vastuses korrata. Täiendavalt soovib vastustaja lisada järgnevat. Vastustaja viitab Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) § 49¹ lõike 1-3, Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 6 ning §-st 52, keeleseaduse § 12 lg 1 ning märgib, et tulenevalt nimetatud õigusaktidest puudub vanglal kohustus kõikide kinnipeetavate poolt esitatud võõrkeelsete pöördumiste tõlkimiseks. Samas ei jäta vangla läbi vaatamata kinnipeetava võõrkeelset pöördumist, mis on esitatud n.ö õiguskaitsemenetluses (vaidemenetlus, kahju hüvitamise taotluse menetlus, täiendavate julgeolekuabinõude menetlus) ega süüteomenetluses (distsiplinaarmenetlus). Vangla ei takista kinnipeetava poolt 3 õiguskaitsesüsteemi kasutamist tema puuduliku riigikeeleoskuse või riigikeelde pöördumise tõlkimiseks vahendite puudumise tõttu. Riigikeelt piisaval tasemel mittevaldavale kinnipeetavale jääb õigus kirjutada vaie või kahju hüvitamise taotlus oma emakeeles ning maksejõuetule kinnipeetavale osutatud tõlketeenuse eest tasub riik tulenevalt VSKE §-s 491 sätestatust. 7.1.
18. Vastustaja on seisukohal, et vastustajal puudus õigusaktidest tulenevalt kohustus A.B. 29.08.2014 võõrkeelse pöördumise tõlkimiseks ja sellele vastamiseks. Vastustaja on seisukohal, et A.B. 29.08.2014 pöördumine tagastati kaebuse esitajale tõlkimiseks õiguspäraselt. Kaebuse esitaja vaidlusalune pöördumine ei ole käsitletav õiguskaitsemenetluses esitatava pöördumisena, mistõttu puudus vastustajal ka kohustus pöördumise tõlkimiseks. Võttes arvesse asjaolu, et kaebuse esitaja on sooritanud eesti keele A2 taseme eksami, alustanud 06.05.2013 õpinguid B1 tasemel, kuid katkestanud need omal soovil, on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitaja keeleoskus on selline, mis võimaldab tal soovi korral ka eesti keeles pöördumiste esitamist. Keeleseaduse Lisa 1 keeleoskustasemete kirjelduste kohaselt on A2 taseme keeleoskuse kirjeldus järgmine: Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö. Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. 7.1.
19. Vastustaja juhib tähelepanu ka sellele, et kaebuse esitaja on korduvalt esitanud vanglale ka eestikeelseid pöördumisi, mis näitab, et tegelikult on kaebuse esitaja keeleoskus piisavalt heal tasemel selleks, et vanglale eesti keeles pöördumisi esitada (tl 65-69). Ka kaebuse esitaja isikuarve väljavõttest (tl 70 ja selle pöördel) nähtub, et näiteks ajaperioodil 01.08.2014-31.12.2014 on kaebuse esitaja isikuarvele kokku kantud 175 eurot, millest vabaks kasutamiseks laekus 52,5 eurot. Vastustaja on seisukohal, et oma väljaminekute planeerimise korral on nimetatud summast võimalik tasuda oma pöördumiste tõlke eest. 7.1.
20. Vastustaja märgib, et õiguskantsler on oma seisukohtades analüüsinud vanglates võõrkeelsete dokumentide tõlkimise temaatikat ja nentinud, et Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel ja vangla ei ole kohustatud tingimusteta ja tasuta tagama kinni peetavale isikule kirjaliku tõlke teenust (soovitus nr 7-4/080940/0903300, 16.05.2012 seisukoht nr 7-4/120704/1202392). Samuti on vanglas esitatud võõrkeelsete pöördumiste temaatikat käsitletud Tartu Halduskohtu kohtumäärustes 3-11-175 ja 3-11-
21. Nimetatud asjades on kohus asunud seisukohale, et kehtivatest seadustest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et riigiasutused, sh Justiitsministeerium, menetleksid võõrkeelseid pöördumisi ja vastaksid neile sisuliselt. 7.
22. Tallinna Vangla seisukoht kambri nr 35 valgustuse osas ajaperioodil 28.08.201422.09.2014 on järgmine: 7.2.
23. Vastustaja viitab VangS § 45 ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 nr 38 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ punktile 5 ja märgib, et ühegi vangistusalase ega muu õigusaktiga pole ette nähtud, milline peaks olema valgustihedus kambris. Kambri nr 35 suurus on 15,2 m
24. Selles on üks suur aken, 2 laevalgustit (laelampide elektripirnide võimsus on 70 W) ning 3 seinavalgustit. Kambri seinavalgustitest 1 paikneb ühe kambris nr 35 asuva nari alumise voodi juures ning teine seinavalgusti asub kambris asuva ühekordse voodi kohal. Kolmas seinavalgusti paikneb ukse kohal, tegemist on öölambiga, mis põleb öisel ajal. Kokku on kambris kohti 5-le isikule. Kambri aken on suur ja valgust läbilaskev, mis tagab loomuliku valgustuse olemasolu päevasel ajal. Vastustajale teadaolevalt on kaebaja voodi akna juures, voodi kohal on lisaks ka seinalamp. Kambris nr 35 on sisekliima mõõtmisi teostatud 27.09.2012, mil kambri valgustiheduseks mõõdeti 156 luksi. Valgustihedust mõõdeti kambri keskel. Seega on tagatud kambris 35 elutegevuseks vajalik valgustus. 4 Akna ees on küll trellid, kuid muid tõkkeid ega piirdeid akna ees ei ole, seega ei takista miski loomuliku valguse sissepääsu kambrisse. Öisel ajal on kambri valgustus tagatud öötulega. Kella 22:00-st kuni 06:00-ni on vanglas öörahu, mil kinnipeetavad peavad olema oma magamiskohas. Öörahu aeg on ette nähtud selleks, et tagada kinnipeetavatele piisav 8-tunnine magamise võimalus ning seetõttu muud tegevused (nt õppimine) öörahu ajal lubatud ei ole. Lisaks selgitab vastustaja, et vangla kaupluses müüakse näpitslampi võimsusega 60 W hinnaga 17,44 eurot. Seega kui kaebaja leiab, et vajab tugevamat kunstlikku valgustust, siis saab ta endale kaupluse vahendusel näpitslambi soetada. 7.2.
25. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja väited kambris nr 35 kunstliku valgustuse täieliku puudumise kohta ei vasta tõele. Vastustaja märgib, et valvur K. Pardel, kellele ka kaebuse esitaja on viidanud oma kaebuses, on seoses käesoleva kaebusega koostanud 02.03.2015 õiendi (tl 88). K. Pardel märgib selles, et: „Kuna see oli juba pea pool aastat tagasi siis ma mäletan nii palju, et keegi tuli sealt kambrist ja ütles ,et üks lamp ei tööta. Läksin vaatasin selle üle ja nägin, et üks kahest laes olevast lambist ei tööta ühel üks lambipirn. Kuna seal töötasid teised valgustid (teine laelamp laes ning seinte peal valgused ) siis ma ütlesin, et nad paneks selle järgmisel päeva päevaste ametnike juures kirja (kirjajagajad või siis päevane vanemvalvur). Välja on kujunenud ka see, et kui lambipirnid lähevad katki siis kinnipeetavad tulevad ja toovad meile katkise lambipirni ja meie anname võimalusel vastu uue lambipirni. Võimalik, et ma tõepoolest ütlesin veel lisaks, et nad tooks mulle selle katkise lambipirni. Pärast seda mõned päevad hiljem samast kambrist toodi mulle katkine lambipirn ja ma andsin neile uue vastu. Peale seda ma ei mäleta küll, et oleks rohkem valgustusega mingit probleemi olnud. Ja kui tõesti oleks sellisel ajavahemikul mingeid probleeme olnud laevalgustiga siis ma arvan, et oleks teised vahetused ka pidanud midagi märkama või siis oleks kinnipeetavad midagi öelnud neile, et neil on probleeme valgustusega.“ Vastustaja selgitab, et vanglas teostamist vajavate remonttööde kohta tehakse kanne ehoolduspäeviku süsteemi Archibus, mis tagab operatiivse informatsiooni edastamise Riigi Kinnisvara AS-le. Vastustaja märgib, et 22.09.2014 on Archibus süsteemi tehtud kanne selle kohta, et 4-2 sektsiooni kamber nr 35 lambil on pirnipesa katki, lööb pirni läbi kogu aeg (tl 75 pöördel). Samas nähtub, et kohe samal päeval, so 22.09.2014 on töö Hooldus Pluss poolt ka täidetud (tl 79). Rohkem probleeme seoses kambriga nr 35 Archibus süsteemis fikseeritud ei ole. Vastustaja märgib, et eeltoodust nähtub, et kambris nr 35 võis küll esineda mingi probleem ühe laelambi pirnipesaga, kuid nimetatud probleem lahendati koheselt samal päeval pärast selle fikseerimist. Isegi, kui arvestada, et mõnel päeval kambris nr 35 üks laelampidest ei põlenud, olid kambris siiski 3 ülejäänud valgustit päevasel ajal ja öövalgusti öisel ajal töökorras ja tagasid kambris piisava kunstliku valgustuse. Lisaks juhib vastustaja tähelepanu sellele, et mitte ükski teine kinnipeetav lisaks A.B.le, kes ajavahemikul 28.08.2014 kuni 22.09.2014 viibis kambris nr 35, ei ole Tallinna Vangla poole pöördunud kirjalikult probleemiga seoses kambri nr 35 valgustusega. Eeltoodut arvestades on vastustaja seisukohal, et tegelikult kambris nr 35 kunstliku valgustusega probleeme ei esinenud. Arvestades kinnipeetavate kõrget õigusteadlikkust ei ole tõenäoline, et kambris üks laelampidest ei põlenud alates 28.08.2014, kuid lisaks A.B.le ükski teine kambris viibinud kinnipeetavatest sellest vanglat ei teavitanud. Vanglaametnikud teostavad igapäevast järelevalvet kambris ja juhul, kui järelevalve käigus avastatakse mingi probleem, oleks vangla selle operatiivselt lahendanud. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et kambris nr 35 oli ajavahemikul 28.08.201422.09.2014 tagatud nii kunstlik valgustus kui ka loomulik valgustus, mis kindlustas ruumi 5 piisava valgustuse. Kaebuse esitaja väide kambris nr 35 valitsenud täieliku pimeduse kohta on ilmselgelt liialdatud, arvestades, et lisaks laelambile, mille pirnipesa remont 22.09.2014 teostati, oli kambris veel 3 valgustit, mis põlesid päevasel ajal ja üks öövalgusti, mis põles öörahu ajal. Eeltoodust tulenevalt ei ole A.B. kaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt: 8.
27. Kohus märgib, et esmalt on käesolevas asjas vaidluse all küsimus, kas Tallinna Vangla tagastas kaebuse esitajale tema 29.08.2014 pöördumise ilma seda tõlkimata õiguspäraselt või mitte. 8.1.
28. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja esitas 29.08.2014 Tallinna Vanglale võõrkeelse pöördumise, kus ta kirjutab, et kambris nr 35 kustus 28.08.2014 kella 16:00 paiku üks kahest laes olnud pirnist ning valvur K. Pardel ei lahendanud tema arvates vastavat probleemi kohaselt. Sellest tulenevalt palus kaebaja, et Tallinna Vangla algatataks K. Pardeli suhtes distsiplinaarmenetluse ja lahendaks kiirelt kambri nr 35 valgustuse probleemi (tl 7 ja pöördel, tõlge tl 14). Samuti puudub vaidlus selles, et vastav kiri tagastati kaebuse esitajale Tallinna Vangla 22.09.2014 kirjaga nr 5-18/14/23496-2 tõlkimiseks (vt tl 5). 8.1.
29. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSKE) Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 1 sätestab, et vangla saadab justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega (edaspidi dokument) enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. 8.1.
30. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud 29.08.2014 sisuliselt taotluse, milles kaebaja palub esiteks lahendada kambris nr 35 valgustusega tekkinud probleem (mis tänaseks on lahenduse leidnud) ja teeb ettepaneku algatada valvuri tegevuse suhtes distsiplinaaruurimine (viimane saab olla üksnes ettepanek, kuna kaebuse esitajal puudub seadusest tulenev subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist). Seega on tegemist taotlusega, mitte vaidega VSKE § 491 lg 1 mõttes ning vastava taotluse tõlkimiseks vangla kulul puudub seaduslik alus. Järelikult on vangla kaebuse esitaja 29.08.2014 pöördumise tagastanud kaebajale õiguspäraselt. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kaebaja ise peab oma 29.08.2014 pöördumist vaideks vangla tegevusele. Kohus leiab, et lugedes kaebuse esitaja vastavat pöördumist (vt selle tõlge tl 14), ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks vaidega. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, et Tallinna Vangla rikkus kaebuse esitaja võõrkeelse taotluse tagastamisega EIÕK art 14 ja EIÕK protokolli nr 12 art 1 p 1 – diskrimineerimise keelamine. Kohus leiab, et vaidlusaluse toiminguga ei ole kaebuse esitajat diskrimineeritud keeletunnuse pinnal. Diskrimineerimine on isikute põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine, mille tulemusel üks isik satub halvemasse olukorda kui teine isik samas või samalaadses olukorras. PS § 6 ja § 52 tulenevalt on Eesti riigikeel ning riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Keeleseaduse § 12 lg 1 tulenevalt on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi tõlkimist eesti keelde. Seega ei olnud kaebajalt tõlke nõudmise näol tegemist mitte diskrimineerimisega, vaid seaduses sätestatud korra järgimisega. Vastav kord kehtib kõikidele võõrkeelsetele dokumentidele mitte üksnes kaebaja poolt vene keeles esitatud dokumentidele. Järelikult ei ole kaebuse esitajat põhjendamatult ebavõrdselt koheldud. 6 8.1.
31. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud võõrkeelse pöördumise tagastamise otsuses (tl 5) ja vaideotsuses (tl 8-9 pöördel), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega (tl 55-56), mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses ja selle täienduses toodud väidetele. Kohus kohaldab

-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse esimese nõude rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. 8.

1. Teiseks on käesolevas asjas vaidluse all küsimus, kas perioodil 28.08.2014-22.09.2014 vastas kambri nr 35, milles kaebaja elas, valgustus nõuetele või mitte. 8.2.
2. Vaidlust ei ole selles, et kambris nr 35 läks 28.08.2014 läbi üks lambipirn. Eeltoodu on kinnitust leidnud nii poolte seisukohtadega kui ka Tallinna Vangla III üksuse valvuri K. Pardeli seletusega (tl 88) ning remonttööde kohta peetava e-hoolduspäeviku süsteemi Archibus väljavõttega (tl 75 pöördel ja 79). Vaidlust ei ole, et peale 22.09.2014 rohkem selliseid probleeme ei ole fikseeritud ja kaebaja ei ole esitanud sarnaseid kaebusi. 8.2.
3. Kohus loeb tõendatuks järgmised vastustaja poolt välja toodud andmed: kambri nr 35 suurus on 15,2 m2, selle on üks suur aken, 2 laevalgustit ja 3 seinavalgustit, millest üks on öövalgusti. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja väitele , et kaebuse esitaja voodi paiknes vaidlusalusel perioodil akna all ning selle kohal seinal asub üks seinavalgustitest. Vaidlust ei ole ja kohus loeb tõendatuks, et laelampide pirnide võimsus oli 70W. Kaebuse esitaja ei ole eeltoodud väidetele vastu vaielnud ega neid ümber lükanud. 8.2.
4. Poolte vahel on käesolevas kohtumenetluses vaidlus selle üle, kas peale ühe lambipirni kustumist kambris nr 35 vastas selles olnud valgustus nõuetele. Kohus märgib seda küsimust lahates esmalt, et vastustaja on õigesti viidanud, et vastavalt VangS § 45 peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Vastustaja on ka õigesti välja toonud, et kambrite valgustusele ei ole õigusaktidega kehtestatud erinõudeid ning arvestada tuleb eluruumidele esitatavate nõuetega. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ p 5 sätestab, et eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks ning tagab nendes piisava loomuliku valgustuse. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et kambris nr 35 perioodil nr 28.08.201422.09.2014 olnud valgustus eelpool toodud nõuetele ei vastanud. Arvestades eelpool tuvastatud faktilisi asjaolusid ning seda, et kambris oli lisaks ühele katki läinud pirnile veel üks laevalgusti (milles on kaks pirni), samuti töötas katki läinud pirnipesa kõrval olnud teine pirnipesa ja olemas olid seinavalgustid, siis ei ole vastustaja õigusvastaselt käitunud ega hoidnud kaebuse esitajat vaidlusalusel perioodil kambris, mille valgustus ei vasta nõuetele. Kohus möönab, et arvestades laelampide pirnide võimsust (70W), on iga pirni mittepõlemine teatava mõjuga üldisele valgushulgale, kuid see ei tähenda veel automaatselt seda, et tegemist oleks õigusvastase olukorraga. Nagu ka vastustaja on välja toonud, siis juhul, kui kaebuse esitajal on liialt pime kambris kirjutamiseks ja lugemiseks, on tal võimalik soetada vangla kauplusest lisaks ka näpitslamp. 7 8.2.
5. Kohus märgib, et lisaks vähesele valgusele on menetlusosaliste vahel vaidlus ka selles, kas kambris nr 35 oli eelpool nimetatud ajavahemikust viimase nädala jooksul täielik pimedus ja kõik kunstliku valguse allikad olid kustunud? Kohus leiab, et kaebaja väited kambris nr 35 nädala aega järjest valitsenud täielikust pimedusest ei ole eluliselt usutavad ega tõendatud. Lisaks on kaebuse esitaja vastavad väited vastuolulised. Vanglale esitatud pöördumises on kaebaja märkinud, et viimased paar päeva tuli veeta pimeduses (vt tl 63). Samas kohtule esitatud kaebusest on paarist päevast saanud juba nädal, millest tulenevalt kohus leia, et need väited ei ole usaldatavad. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et remonttööde e-hoolduspäeviku süsteem Archibuse andmed kaebaja väiteid valgustuse puudumisest kambris 35 ei kinnita. Need näitavad, et 22.09.2014 on süsteemi tehtud kanne, mille kohaselt on Hooldus Pluss teostanud sama päeva kaebuse alusel katki olnud lambipesa (mitte kõigil lampide) parandamise. Samuti tuleb nõustuda vastustajaga selles, et arvestades kinnipeetavate kõrget õigusteadlikkust ei ole tõenäoline, et kambris ükski laelampidest ei põlenud viimasel nädalal, kuid lisaks A.B.le ükski teine kambris viibinud kinnipeetavatest sellest vanglat ei teavitanud. Lisaks peab kohus eluliselt usutavaks vastustaja väidet, et vanglaametnikud teostavad igapäevast järelevalvet kambris ja juhul, kui järelevalve käigus avastatakse mingi probleem, oleks vangla selle operatiivselt lahendanud. Kohus peab usutavaks, et valgustuse puudumisel kambris oleks vangla sellele kiiresti reageerinud, kuna valgustuse olemasolust sõltub osaliselt ka kinnipeetavate kontrollimise võimalus ja vangla julgeolek. 8.2.
6. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul rikuti EIÕK artikli 3 lg 1 - seega väidab kaebaja sisuliselt inimväärikuse rikkumist. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis
7. juunil 2014 asjas nr 3-4-1-914 tehtud otsuse punktis 36 kinnipidamise kontekstis inimväärikuse kohta järgmist: "Riigil lasub kohustus tagada isikute inimväärikus nende kinnipidamise korral ja kohtu määratud karistuse täideviimisel. Mõningased kannatused ja ebameeldivused kaasnevad isiku kinnipidamisega paratamatult. Kinnipidamisega paratamatult kaasnevad kannatused ja ebameeldivused ei ole aga seesugused, mis juba iseenesest tähendaks isiku inimväärikuse alandamist. Kinnipidamistingimused võivad olla vastuolus õigusega inimväärikale kohtlemisele, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme. Täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata. See sõltub mitmetest asjaoludest, muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest." Seega ei tähenda kinnipidamisega kaasnevad mõõdukad kannatused ja ebameeldivused veel automaatset inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad ületama teatud raskusastme, mida tuleb üldjuhul hinnata juhtumi põhiselt. Järelikult tuleb analüüsida, kas kaebajat võidi kohelda inimväärikust alandavalt ehk kas kaebaja kohtlemine kinnipidamise ajal kaebaja poolt märgitud tingimustes (perioodil 28.08.201422.09.2014 ühe lambipirni mittepõlemine) võis ületada inimväärikuse rikkumiseks vajaliku raskusastme. Kohus leiab, et antud juhul sellist raskusastet ületatud ei ole. Kohus leiab, et ühe lambipirni mitte põlemine (täielikult valgustuse puudumine viimase nädala jooksul tõendamist ei leidnud) ei saanud ilmselgelt kaasa tuua selliseid kannatusi, millisel juhul oleks tegemist EIÕK art 3 lg 1 rikkumisega. Arvestada saab käesoleval juhul ka asjaoluga, et tegemist oli suve lõpuperioodiga ehk Eestis veel nö. valge ajaga. 8
8. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebaja ei ole suutnud tõendada oma õiguste rikkumist ühegi esitatud nõude osas ning puuduvad faktilised ja õiguslikud alused kaebuse rahuldamiseks.
9. Vastavalt

§ 108lg kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud, siis tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 20.12.2017 KOHTUOTSUSEGA. 9