2-16-9345/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-9345 Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tallinn Eesistuja kohtunik Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi AN avaldus alaealise lapse SJ-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse NJ määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad ja AN (isikukood XXXXXXXXXXX), nende Avaldaja: lepingulised esindajad Anni Säär ja Reimo Mets Puudutatud isik I: NJ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Puudutatud isik II: SJ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Eestkosteasutus I: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu Eestkosteasutus II: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
3. Jätta Harju Maakohtu
4. novembri 2016 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta NJ kanda, va SJ-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda.
7. Mõista NJ-lt AN kasuks menetluskulude hüvitisena välja 400 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
8. Määrata vandeadvokaat Alar Neilandi riigi õigusabi tasuks määruskaebemenetluses 144 eurot (koos käibemaksuga). Tasu väljamaksmise korraldab Eesti Advokatuur. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
9. AN esitas 15.06.2016 Harju Maakohtule avalduse tema alaealise lapse SJ-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
10. Avalduse kohaselt sündis avaldaja ja NJ suhtest XX.XX.XXXX laps SJ. Alates sama aasta aprilli lõpust kolis lapse ema koos lapsega ootamatult avaldajast eraldi elama. Ema ei luba avaldajal lapse elukohta siseneda ega taga talle õigust lapsega kohtuda. Ema keeldub kokkulepete sõlmimisest ja leiab kohtumistele otsitud takistusi. Samuti ei ole avaldajal võimalust võtta osa korralistest läbivaatustest perearsti või lastearsti juures.
11. Avaldaja soovib võtta osa lapse kasvatamisest, kuid lapsega suhtlemine on olnud võimalik vaid väga vähestel kordadel. Vanemate ja lapse parimaid huve arvestades palub avaldaja määrata lapsega suhtlemise korra järgmiselt: avaldajal on õigus kohtuda lapsega vähemalt iga kuu kahel nädalavahetusel, mil laps viibib isa elukohas (XXX), vähemalt 2 tundi (15.00-17.00); kaks korda nädalas teisipäeviti ja neljapäeviti (09.30-10.30), st vähemalt 1 tund ema elukohas (XXX); kui lapse ja isa kohtumise ajal on laps või lapse isa välismaal, lepivad lapsevanemad kohtumiste päevade osas kokku skype kõned või muu sobiliku lahenduse suhtlemise korraldamiseks. Lapse ema edastab lapsega seotud olulist informatsiooni lapse isale; avaldaja perekonnal (sh avaldaja lapsed ja vanemad) on õigus viibida külastusaegadel koos avaldajaga ja külastada last; vanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise lähikondseid; nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Puudutatud isiku I seisukoht
12. Lapse ema palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Ema palub avaldaja ja lapse suhtlemiskorra määrata kindlaks selliselt, nagu see on juba välja kujunenud, s.o üle nädala pühapäeviti 1-2 tundi, ajavahemikus 11-14 vastavalt lapse päevakavale avalikus kohas.
13. Avalduses on esitatud väiteid, mis ei vasta tõele, on välja mõeldud või meelevaldsed ja tegelikke asjaolusid moonutavad. Avaldajaga ei ole võimalik mõistlikult lapsega suhtlemist puudutavas kokku leppida, kuna ta lähtub üksnes enda õigustest, kuulamata ja arvestamata lapse ja lapse ema õiguste ning huvidega. Tegelikult ei soovinud lapse ema avaldajaga koos elada, kuna avaldaja ahistas, süüdistas, ähvardas ja manipuleeris lapse emaga juba viimase raseduse ajal. Vanemad ei ole kunagi koos elanud.
14. Ebaõiged on väited, et avaldajale ei ole tagatud õigust lapsega kohtuda ja et lapse ema on keeldunud avaldajaga kokkulepete sõlmimistest. Avaldaja ise ei ole kunagi huvi tundnud 2 lapse tervisliku seisundi ega arstivisiitide vastu, kuigi ema on püüdnud avaldajale lapse kohta teavet anda. Avaldaja agressiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu ei ole tema kaasamine perearsti läbivaatustele võimalik. Tõele ei vasta väide, et lapse ema piirab avaldaja võimalust võtta osa lapse kasvatamisest. Avaldaja ei ole tegelikku ja sisulist huvi lapse kasvatamise osas üles näidanud ega tema eest hoolitseda aidanud.
15. Taotletud suhtlemiskord on ebamõistlikult koormav ega arvesta lapse elukorraldusega, sh sellega, et tegemist on paarikuuse imikuga, kelle päevarežiim sellist suhtlemiskorda ei võimalda. Kohtumised avaldaja või lapse ema elukohas ei ole arvestades vanemate pingelisi suhteid võimalikud. Avaldaja agressiivsest ja ettearvamatust käitumisest tingitud närvilised kohtumised mõjuvad negatiivselt nii lapsele kui ka emale. Need muudavad lapse närviliseks ja vähendavad emal rinnapiima kogust. Pärast kohtumisi on vaja aega tavapärase elurežiimi taastamiseks. Arvestades lapse vanust ei ole asjakohane nõuda suhtlemist läbi skype kõnede või muul taolisel viisil. Ema ei nõustu sellega, et avaldaja kõikidel lähisugulastel on õigus taotletud viisil lapsega suhelda. Puudutatud isiku II seisukoht
16. Lapsele määratud esindaja leiab, et avalduses taotletud ega ka lapse ema arvamuses pakutud suhtluskord ei taga parimal viisil lapse õigusi. Lapsega suhtlemise kord on mõistlik määrata selliselt, et isa kohtub lapsega üle nädala mingil kindlaksmääratud ajavahemikul vastavalt ema ettepanekule. Kokkusaamise kestuse võib kujundada lapse seisund.
17. Õige ei ole lapse ema seisukoht, et laps peaks isaga suhtlema ainult ema juuresolekul. Samuti ei ole mõistlik, et kokkusaamised toimuvad ainult avalikes kohtades. Avaldaja soov kokkusaamisteks lapsega iga teisipäeva ja neljapäeva hommikul võib osutuda lapse emale ja lapsele koormavaks. Arvestada tuleb, et praegu toidab ema last rinnapiimaga ja lapsele on vajalikud regulaarsed uneajad. Samas peaks uneaega saama võimaldada ka lapse isa juures. Eestkosteasutuste seisukohad
18. Eestkosteasutus I leiab, et lapsega suhtlemine taotletud viisil saab toimuda alles siis, kui avaldaja on kursis oma poja toimiva päevakavaga. Seda saab isa omandada lapse ema vahendusel. Eestkosteasutus soovitab vanematel kaaluda perenõustamise läbimist.
19. Eestkosteasutus II leiab, et lapse huvides peavad vanemad tegema koostööd, et laps tunneks end mõlema vanemaga turvaliselt ja lapsel tekiks mõlema vanemaga hea suhe. Eestkosteasutus teeb ettepaneku suunata vanemad perelepitusse või perenõustamisse. Kuigi kahel korral kuus lapsega kohtumine ei ole piisav isa ja lapse hea suhte tekkimiseks, on see siiski võimalus lapsega suhelda. Kahekuune laps on väga sõltuv emast. Kuna ema ei ole avaldaja ettearvamatu käitumise tõttu valmis lapse isa elukohta enam minema, ei ole lapsega suhtlemise korda võimalik avaldaja soovitud viisil määrata. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
20. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ning määras avaldaja ja tema poja suhtlemiseks kuni lapse 2-aastaseks saamiseni kindlaks järgmise korra: Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) korraldab lapse kohtumised tema isaga Tallinna Perekeskuses. Alates Tallinna Perekeskuse teenusele suunamisest veedab avaldaja oma pojaga esimesed 10 3 kohtumist kolmanda isiku (sotsiaaltöötaja, peretöötaja, lastekaitsetöötaja) juuresolekul Tallinna Perekeskuses, selle võimatuse korral muus lastekaitsetöötaja määratavas paigas kontrollitud keskkonnas. Kohtumiste ajad määrab lastekaitsetöötaja. Lisaks Perekeskuses kohtumistele veedab avaldaja oma pojaga iga kuu teisel pühapäeval 1-2 tundi ajavahemikus kell 11-14 avalikus kohas Eesti Vabariigis. Lapse emal on õigus viibida kohtumiste juures. Pärast Perekeskuses määratud kohtumiste toimumist veedab avaldaja kuni lapse 1-aastaseks saamiseni pojaga iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval 2 tundi ajavahemikus kell 11-14 avaldaja kodus Eesti Vabariigis. Lapse emal on õigus viibida kohtumiste juures, kuid ta peab hoiduma kohtumise ajal aktiivsest lapsega tegelemisest. Ema toob lapse isa koju ja viib pärast lapse ja isa kohtumist lapse enda koju tagasi. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis lisaks kohtub avaldaja oma pojaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal reedeti kell 11-14 avalikus kohas Eesti Vabariigis. Lapse emal on õigus viibida kohtumiste juures, kuid ta peab hoiduma kohtumise ajal aktiivsest lapsega tegelemisest. Vanemate kokkuleppel võivad isa ja poja kohtumise juures viibida isa teised perekonnaliikmed. Alates lapse 1-aastaseks saamisest kuni lapse 2-aastaseks saamiseni veedab avaldaja oma pojaga iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval vähemalt 2 tundi ajavahemikus kell 11-14 avaldaja kodus Eesti Vabariigis. Isa võtab lapse iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval hommikul tema kodust ja viib lapse ema koju tagasi. Lisaks kohtub avaldaja oma pojaga iga kuu esimesel ja kolmandal nädalal reedel kell 11-14 avaldaja kodus või avalikus kohas Eesti Vabariigis. Isal on õigus kohtuda oma pojaga ilma ema juuresolekuta. Lapse ema tuleb lapse viibimiskohast teavitada. Isa ja poja kohtumise juures võivad viibida isa teised perekonnaliikmed. Vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda lapsega ka muul ajal kui on määratud suhtlemiskorras, sh erinevatel tähtpäevadel (jõulud, aastavahetus, sünnipäevad jms tähtpäevad). Lapse haiguse korral kohtumist ei toimu. Ema teatab lapse haigestumisest viivitamatult lapse isale. Kui lapse isal ei ole temast sõltumatul põhjusel (töö, haigus vms) võimalik kokkulepitud ajal lapsega kohtuda, teatab ta sellest lapse emale võimalikult kiiresti (sms teel). Ärajäänud suhtlemiskorrajärgseid tunde ei asendata. Lapse ema edastab lapsega seotud olulist informatsiooni lapse isale. Lapse vanemad edastavad teineteisele lapse tervist puudutatavat informatsiooni ja hoiavad teineteist kursis lapse arenguga. Vanemad suhtlevad omavahel pojaga suhtlemist puudutavates küsimustes e-posti teel või kirjalikult sms-kaudu, vanemate kokkuleppel võib omavaheline suhtlemine toimuda vahetult. Lapsevanemate suhtlusviis on viisakas ja teineteist austav. Lapse juuresolekul hoiduvad lapsevanemad teineteise halvustamisest. Takistustest suhtluskorra täitmisel teatab vanem oma piirkonna lastekaitsetöötajale. Lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis kohus riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
21. Määruse kohaselt on asjas esitatud ja kogutud tõenditega tuvastatud järgmised asjaolud: lapse vanemad elavad lahus; laps on elanud koos mõlema vanemaga 5 päeva pärast sündi; laps elab käesoleval ajal koos emaga; laps on eraldi elamise ajal isaga kohtunud vanemate kokkuleppel ja ema juuresolekul; lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei ole üksmeelel lapse ja tema isa suhtlemise korras; vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud lähiminevikus kogetud tunnetest.
22. Avaldaja hooldusõiguse maht, sisu või hooldusõiguse puudumine tema teiste laste suhtes ei puuduta käesolevat menetlust. Lapse ema hilinemisega esitatud väljavõtet Soome Vabariigi rahvastikuregistrist kohus ei menetle. 4
23. Positiivne on, et lapsel on mõlemad vanemad, kellel on soov ja võimalused täita lapse suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Vanemad suhtuvad pojasse armastusega ja hoolivalt. Samas on nende omavahelised suhted kohati pingelised, mis avaldab mõju ka lapsele. Ei ole tuvastatud põhjuseid, mille tõttu peaks keelama avaldajal oma pojaga aktiivselt suhelda, samuti ei ole esile toodud, et isa edaspidi ei sooviks oma pojaga tegeleda. Lapse ema kinnitas, et ta on nõus lapse ja lapse isa lühiajaliste kohtumistega. Arvestada tuleb ka väikelapse ema psüühilise seisundiga lapse hooldamisel. Suhtlemiskorra määramisel on esmatähtis arvestada rinnapiima toidul oleva lapse söömise graafikuga, samuti peab lapsega kohtumiste kavandamisel ja tegelikul toimumisel arvestama ilmastikuolusid ja lapse magamisaegasid.
24. Õige ei ole avaldaja seisukoht, et võrreldes lapse tavapärase elukorraldusega tuleb esikohale seada isa õigus lapsega suhelda. Isa soovib küll osaleda lapse toitmis- ja unerutiinides, kuid arvestades lapse iga ja asjaolu, et lapse vanemad elavad lahus, ei ole võimalik isa osalemist lapse söötmisel ja magama panemisel kavandada suhtlemiskorraga ja ilma lapse ema nõusolekuta.
25. Kuna vanemad ei ole üksmeelel, kus isa peaks lapsega kohtuma ja ema on välistanud kohtumispaigana nii enda kui lapse isa kodu, on esialgu otstarbekas määrata suhtlemine kolmanda isiku juuresolekul, et laps saaks isaga harjuda ja vanemad saaksid lapsega suhtlemise käigus oma emotsioone kontrollida. Tallinna Perekeskuse pereteenistuse sotsiaaltöötajad omavad selleks vastavaid oskusi ja praktikat ning nende poolsed tähelepanekud ja tagasiside oleks isa ja poja suhete loomisel abiks. Samuti on vanematel võimalik kokku leppida isa ja poja täiendavad kohtumised ka omavahel. Lapse ja vanema koos veedetud aeg on igati lapse huvides. Lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks on vaja lapsele kindlustada kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel. Lapsega suhtlemise kord on põhjendatud määrata kuni lapse 2-aastaseks saamiseni. Seda on mõistlikuks pidanud ka mõlemad vanemad. Arvestades lapse vanust ei ole lapsega suhtlemine skype kõnede kaudu esialgu asjakohane. Samuti ei ole põhjendatud nõue, et avaldaja kõik lähisugulased omaksid avaldaja poolt nõutud viisil õigust lapsega suhtlemiseks. Teiste sugulastega suhtlemise korraldamiseks peavad lapse vanemad jõudma omavahel kokkuleppele. Määruskaebus
26. Lapse ema palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus määras avaldaja ja lapse suhtlemiskorra kindlaks ajaks pärast Perekeskuses määratud kohtumiste lõppemist kuni lapse 1-aastaseks saamiseni ja alates lapse 1-aastaseks saamisest kuni lapse 2-aastaseks saamiseni ja teha uue määruse, millega määrata, et avaldaja ja lapse suhtlemine pärast 10 kohtumist Tallinna Perekeskuses jätkub tähtajatult või vähemalt kuni lapse 3-aastaseks saamiseni iga kuu teisel pühapäeval 1-2 tundi ajavahemikus kell 11-14 avalikus kohas Eesti Vabariigis. Lapse emal on õigus viibida kohtumiste juures.
27. Määratud suhtlemiskord ei arvesta vaidlustatud osas tegelike asjaoludega, ei vasta lapse huvidele, on vastuolus kohtu põhjendustega, lapse ja eestkosteasutuse seisukohtadega ning lapse ema õiguste ja huvidega. Ei ole jälgitav, kuidas kohus jõudis järeldusele sellise suhtlemiskorra määramise kohta. Ei ole teada, kas määratud korda on võimalik täita. Lisaks on see lapsele ja lapse emale põhjendamatult ning ebamõistlikult koormav. Maakohtu määrus on sisuliselt olulises osas ka põhjendamata ja kohtumäärusest ei nähtu seda, kuidas ja millele tuginedes leidis kohus, et lapse huvidele, asjas tuvastatud asjaoludele ja lapse vanemate huvisid arvestades on kohane määrata just kohtu 5 resolutsioonis kajastatud suhtlemiskord. Kohtu põhjendused on kohati resolutsioonis määratuga vastuolus.
28. Ei ole ette teada, kas pärast 10 korra Perekeskuses kohtumiste korraldamist on vanemad suutelised omavahel mõistlikult ja rahulikult suhtlema ega see, kas lapse ema on võimeline minema avaldaja elukohta ja tunneb ennast seal turvaliselt. Arusaamatu on viide, et lapse ema võib kutsuda politsei.
29. Määruse resolutsiooni p-s 2.
30. märgitud suhtlemiskord ei ole seatud sõltuvusse p-s 2.
31. ja p-s 2.
32. märgitud suhtlemiskorrast, vaid üksnes lapse vanusest. Täna ei ole teada, kas üksnes lapse vanus on piisav, et laps tunneks ennast ilma ema juuresolekuta turvaliselt ja lapse saaks anda avaldajale üle. Laps on kasvanud koos emaga ja vanematel on pidevalt erimeelsused. Aeg, mida isa lapse eluea jooksul on lapsega veetnud, on vähene. Samuti on avaldaja võimed lapse eest hoolitsemise osas seatud kahtluse alla. 10 kohtumise korda ei ole piisav, et minna üle järgmisse etappi. Kohtu määratud kord ei vasta seega lapse huvidele, avaldaja vanemlikele võimetele ja psüühilisele seisundile ega arvesta sellega, et vanemad ei ole suutelised omavahel kokkuleppeid sõlmima ega rahumeelselt suhtlema.
33. Kohtumääruse resolutsioon ei võimalda p 2.
34. või 2.
35. korra ülemineku peatamist, kusjuures p 2.
36. ei arvesta p-ga 2.
37. ega sellega, kas nimetatud periood on ajaks, kui laps saab 1-aastaseks, möödunud. Kohus ei lahendanud asja selgelt ja ühemõtteliselt. Olukorras, kus avaldaja ei ole võimeline lapsega vahetult ja turvaliselt suhtlema, kus laps ei tunne avaldajat ega ole piisava arusaamisvõimega, et suhtlemiskorda täita või oma arvamust selgelt väljendada, avaldaja ja lapse vahel puudub turvaline kiindumussuhe, lapse vanemad ei saa omavahel asju kokku leppida ning lapse ema ei tunne end avaldajaga üksi olles turvaliselt, on ennatlik ja lapse huvidega vastuolus määrata kindlaks suhtlemiskord p-des 2.
38. ja 2.
39. määratletud korras.
40. Ennatlik ja ebaotstarbekas on määrata kindlaks vanema ja lapse suhtlemiskorda, kui laps ei tea ega tunne oma vanemat. Samuti ei ole laps piisava arusaamisvõimega, et saada aru suhtlemiskorrast ning sellest, miks lapsele ainus turvaline isik, ema, ei saa olla temaga koos. Sellise turvalise kiindumussuhte lõhkumine suhtlemiskorra teostamiseks ei ole lapse huvidega kooskõlas ja põhjustab ilmselgelt lapsele ebavajalikke üleelamisi. Laps ei ole täna valmis avaldajaga ilma ema juuresolekuta aega veetma ja seda, millal see saab olema lapse jaoks turvaliselt võimalik, ei ole võimalik ette ennustada. Samuti ei ole teada, kas ja kuidas laps ja avaldaja suhelda saavad ning kuidas avaldaja tegelikult suhtlemiskorda täitma hakkab.
41. Suhtlemiskord ei arvesta sellega, et laps on rinnapiimatoidul. Seetõttu ei ole mõeldav, et lapse ema ei viibi juures või aktiivselt ei sekku. Milline on rinnapiimatoidul olemise režiim tulevikus, ei ole teada. Rinnapiima andmise korralduse muutmine või selle ärajätmine tulenevalt määratud suhtlemiskorrast ei ole õigustatud. Kohus määras kohtumise ajad kindlaks muuhulgas kellaajaliselt ja kolmeks tunniks, jätmata võimalust kohtumiste varem lõpetamiseks või lapse elukorraldusest lähtudes alustamiseks või lõpetamiseks. Avaldaja ei ole varasemalt olnud suuteline arvestama lapsega, tema vanuse, võimete ja vajadustega, päevakava ja elukorraldusega.
42. Avaldajal puudub psühholoogiline valmisolek sõlmida last puudutavates küsimustes lapse emaga kokkuleppeid ja tema agressiivsus ning oma õiguste nõudmine igas olukorras mõjutavad ebasoodsalt tema võimet täita vanema õigusi ja kohustusi. Lapse väljakiskumine tema igapäevasest elurütmist, pannes lapse ema olukorda, kus nad peavad minema avaldaja elukohta, ei arvesta kõikide asjaosaliste huvidega, vaid seab ülimuslikuks avaldaja nõuded. 6
43. On üldteada, et lapse jaoks on kuni 3.eluaastani eriti tähtis turvatunne ja lähedase kiindumussuhte tekkimine. Praegu tunneb laps ennast turvaliselt ja hästi üksnes emaga või oma kodus. Samuti ei ole õigustatud panna niivõrd väikest last võõrasse keskkonda ja tegelikult talle võõra(ste) isiku(te) hulka, kuna see põhjustab lapsele ilmselgelt põhjendamatuid üleelamisi ja suure tõenäosusega ka psüühikahäireid. Laps ei ole seejuures suuteline ennast kaitsma ega ennast täna ka verbaalselt väljendama.
44. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata tõendiga, mille kohaselt puudub avaldajal oma teiste laste hooldusõigus, samuti sellega, et avaldaja on kohtule selle kohta valetanud. Samuti jättis kohus selle kohta tõendid põhjendamatult kogumata. Kohus ei arvestanud lapse ema esitatud selgituste ja tõenditega, mis näitavad lapse isa ebaadekvaatset käitumist lapse ema suhtes, pidevaid konflikte ning alusetuid avaldusi ja süüdistusi politseile ja lastekaitsele ning kinnitavad, et avaldaja ei ole võimeline lähtuma lapse huvidest ja vajadustest.
45. Maakohtu määrus on vastuoluline, kuna p 2.2 kohaselt võivad muud isikud viibida kohtumiste juures vanemate kokkuleppel, kuid p.2.
46. kohaselt on muudel isikutel lubatud kohtumisel osalemine ilma vanemate sellekohase kokkuleppeta.
47. Kohus saab määrata lapse viibimise isaga ilma lapse ema juuresolekuta alles siis, kui isa ja lapse suhtlemine on kujunenud usalduslikuks ja harjumuslikuks. Ei ole teada, kas avaldaja asub suhtlemiskorda täitma, kuidas ja millise aja jooksul avaldaja lapsega suhtlemiseks huvi üles näitab, milline on suhtlemise kvaliteet ning kas ja kui kiiresti laps olukorraga, sh avaldaja kohaneb ja milline kontakt tal temaga tekib. Samuti on täna ennatlik otsustada, kui sage kohtumine on lapse huvides, sest lapsel puudub avaldajaga usalduslik kontakt ja kiindumussuhe. Vastused määruskaebusele
48. Avaldaja leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku I kanda.
49. Lapsele riigi õigusabi korra määratud esindaja leiab, et kaebus on üldsõnaline, selles ei ole esile toodud konkreetseid asjaolusid, miks ei vasta kohtu poolt määratud suhtluskord lapse huvidele. Esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
50. Eestkosteasutus I leiab, et väikelapse väga harvad kohtumised temast lahus elava vanemaga ei toeta ega aita kaasa isa ja lapse kiindumussuhte tekkimisele. Hiljem on väga raske korraldada isa ja lapse toimivat suhtlemist. Maakohtu määrus vastab alaealise huvidele, kuna tugineb tegelikele asjaoludele ning seab eesmärgiks isa ja väikelapse regulaarse ja järjepideva kontakti tekkimise ning kiindumussuhte kujundamise lapsel oma teise vanemaga. Eestkosteasutus ei toeta määruskaebust, kuna see ei vasta lapse huvidele ja vajadustele.
51. Eestkosteasutus II leiab, et kohus arvestas oma määruses lapse huvidega ja ei toeta määruskaebust. Kui lapse kohtumised isaga toimuvad väga harva, ei olegi võimalik usalduse ja kiindumussuhte tekkimine. Ema kui last igapäevaselt kasvatava vanema kohustus on aidata kaasa lapse ja lahuselava vanema suhtlemisele. Menetluse edasine käik 7
52. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
53. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg-s 6 sätestatu kohaselt neid ei korda.
54. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1, 2 ja 21 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleval juhul diskretsioonipiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus võttis lapse ja isa suhtlemise korra kindlaksmääramisel arvesse kõik asjas esitatud olulised asjaolud ja lähtus ennekõike lapse huvidest. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
55. Asjaolu, et lapse ema ja isa ei saa omavahel läbi ega suuda last puudutavates küsimustes kokku leppida, on tinginud avaldaja pöördumise kohtusse ja kohtu poolt suhtlemise korra kindlaksmääramise. Lapse ema leiab ekslikult, et lapse vanemate omavaheline halb läbisaamine takistab lapse ja lahuselava vanema suhtlemise korra kindlaksmääramist selliselt, nagu maakohus seda tegi.
56. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väidetega ka selle kohta, nagu oleks maakohtu poolt määratud lapse ja isa suhtlemise kord vastuolus lapse huvidega. Määruskaebuse esitaja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et lapse suhtlemine isaga võib last kahjustada või et isa ei saaks lapse eest hoolitsemisega hakkama. Kaebaja väited, et lapse suhtlemine isaga ühel päeval nädalas paar tundi põhjustab talle põhjendamatuid üleelamisi ja on ebamõistlikult koormav, on paljasõnalised. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et isa suhtlemine lapsega kahel päeval kuus paar tundi ei võimalda kiindumussuhte tekkimist, arvestades ennekõike lapse vanust. Lapse ema ei põhistanud, miks ta leiab, et laps ei ole võimeline või ei soovi oma isaga aega veeta ühel korral nädalas, ega seda, miks see on tema hinnangul ebamõistlikult koormav.
57. Vastupidiselt määruskaebuses esitatule leiab ringkonnakohus, et lapse ja isa regulaarne suhtlemine võimalikult varajasest vanusest aitab kaasa usaldus- ja kiindumussuhte loomisele. Asjaolu, et isal ei ole praegu lapsega lähedast suhet, ei anna alust lapse ja isa kohtumiste piiramiseks, nagu leiab lapse ema. Kiindumussuhte loomine on eriti tähtis kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Arusaamatud on määruskaebuse väited selle kohta, nagu lõhuks kiindumussuhte loomine isaga lapse suhet tema emaga.
58. Asjakohatu on kaebuses toodud viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-6-12, milles Riigikohus leidis, et ennatlik ja ebaotstarbekas on määrata kindlaks vanema ja lapse suhtlemiskorda, kui laps ei tea ega tunne oma vanemat. Käesoleval juhul ei ole tegemist võrreldava olukorraga, kuna laps on nii väike, et suhted usaldusisikutega on alles väljakujunemisel. Et väike laps ei ole piisava arusaamisvõimega, et saada aru suhtlemise korrast, ei oma asja lahendamisel tähtsust. 8
59. Määruskaebuse väited selle kohta, et määrus ei ole täidetav, on oletuslikud. Maakohus määras õigesti isa ja lapse suhtlemise korra kindlaks astmeliselt, võimaldades seeläbi nii lapsel kui ka vanematel olukorraga harjuda ja tekitada omavahelisi usaldussuhteid. Nii võimaldab määratud suhtlemiskord ka emal veenduda selles, et isa on võimeline lapse eest hoolitsema ja osalema tema kasvatamises. Kui kindlaksmääratud suhtlemiskord konkreetsetel asjaoludel lapse huvidele enam ei vasta, on võimalik seda muuta või vajadusel algatada lepitusmenetlus. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust määruskaebuses toodud oletuslikud ja hüpoteetilised väited. Selliseid asjaolusid, mis võimaldaks teha järeldusi selle kohta, et isa ei või lapsega ilma ema juuresolekuta aega veeta ning et lapse ja isa vahel ei teki kiindumussuhet, ei ole lapse ema esile toonud.
60. Õiged ei ole etteheited ka selle kohta, nagu ei oleks maakohus arvestanud lapse elukorraldusega, sh tema unerežiimiga ja sellega, et tegemist on rinnapiima toidul oleva lapsega. Maakohus määras isa ja lapse kohtumised lühiajaliselt, so 1-2 tundi perekeskuses, 2 tundi kuni lapse 1-aastaseks saamiseni isa juures ema juuresolekul ja alates lapse 1-aastaseks saamisest 2-3 tundi isa juures ema juuresolekuta. Oletuslikud on lapse ema väited, et 1-aastast last, kes saab veel rinnapiima, ei saa jätta 3 tunniks koos lapse isaga. Põhjendamatud on ka lapse ema etteheited selle kohta, et maakohus määras kohtumised kindlaks kellaajaliselt. Asja materjalidest nähtuvalt määras kohus kohtumised kindlaks arvestades lapse ema antud informatsiooni lapse päevakava kohta. Nii pakkus lapse ema näiteks 18.08.2016 ärakuulamisel ja 09.09.2016 kompromissiettepanekus ise, et kohtumised võiksid toimuda kell 11-14 (tl 125).
61. Tõele ei vasta lapse ema väide, et määruse resolutsiooni sõnastus ei võimalda lähtuda lapse huvidest. Maakohtu määruse resolutsiooni p 2.9 neljanda lause kohaselt peavad vanemad lähtuma lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Nimetatu võimaldab isaga kohtumiste korraldamisel vajalikku paindlikkust.
62. Õige ei ole määruskaebuse väide, et maakohtu määruse resolutsioon on vastuolus selle põhjendustega, kuna pärast lapse üheaastaseks saamist võivad isa ja poja kohtumise juures viibida ka lapse isa teised perekonnaliikmed. Maakohus märkis õigesti, et suhtlemise kord määratakse kindlaks isaga ja teiste sugulastega suhtlemise korraldamiseks peavad vanemad omavahel kokku leppima. Nimetatu tähendab, et perekonnaseadusest tulenevalt on suhtlusõigus lapse isal, kolmandatel isikutel ei ole õigust nõuda suhtlusõigust. Seadusest ei tulene aga piirangut, et ajal, kui laps viibib isa juures, ei või juures viibida ka lapse teised sugulased. Lapse ema ei väida oma kaebuses, et tal oleks lapse huvidest lähtudes põhjendatud huvi piirata lapse ja tema isapoolsete sugulastega kohtumisi.
63. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti üks päev enne lõpplahendi tegemist kohtule esitatud tõendi arvesse võtmata, kuna selle menetlemine oleks põhjustanud asja lahendamise viibimist. Kohus andis 18.08.2016 ärakuulamisel tähtaja lõplike seisukohtade või kompromissi esitamiseks kuni 12.09.2016 ja teatas 29.09.2016 määrusega, et lõpplahend asjas avalikustatakse 07.11.
64. Lapse ema esitas tõendi 06.11.2016, seega päev enne lahendi planeeritud teatavaks tegemist. Maakohus ei pidanud vastavat tõendit ise koguma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et lapse isa hooldusõiguse maht, sisu või tema hooldusõiguse puudumine teiste laste suhtes ei puuduta käesolevas asjas lapse ja isa suhtlemise korra kindlaksmääramist. Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et lapse ema esitatud tõendi (tl 187-190) alusel ei saa teha järeldust, et isa hooldusõigust on tema teiste laste suhtes piiratud, nagu väidab lapse ema. Menetluskulud 9
65. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda, va alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 1 p 3 alusel riigi kanda.
66. Avaldaja taotluse kohaselt osutati talle seoses määruskaebemenetlusega õigusabi 5 tundi, sh määruskaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs 1 tund ning määruskaebusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine 4 tundi. Kokku on avaldaja õigusabikulud 500 eurot.
67. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud osaliselt. Käesoleva tsiviilasja asjaolud ei ole keerulised ja avaldaja esindaja oli nendega seoses maakohtu menetlusega juba põhjalikult tuttav. Määruskaebuses ja selle vastuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis oleksid vajanud täiendavat uurimist ja suuremat ajakulu. Sellest tulenevalt, kuid arvestades ka määruskaebuse mahtu, loeb kohus avaldaja esindaja ajakulu määruskaebusele vastuse koostamisele põhjendatuks ja vajalikuks 3 tunni ulatuses maksumusega kokku 400 eurot. Avaldaja esindaja töö tunnihind 100 eurot ei ole ebamääraselt kõrge. TsMS § 177 lg 4 kohaselt ja vastavalt taotlusele tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
68. Alaealise lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse kohaselt tegi ta määruskaebemenetluses toiminguid kokku 3 tunni ulatuses, millest 1 tund kulus määruskaebusega tutvumisele ja õiguslikule analüüsile ning 2 tundi määruskaebusele seisukoha koostamisele ja selle kohtule esitamisele. Vastavalt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-le 10, on nimetatud toimingute eest ette nähtud tasu kokku 120 eurot, lisandub käibemaks 24 eurot.
69. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel määrab kohus alaealise lapse esindaja tasu suuruseks 144 eurot (koos käibemaksuga). Tasu maksmise riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab advokatuur (RÕS § 24 lg 1). Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 10