Obsah (8)

§ 142§ 64§ 65§ 184§ 68§ 56§ 76§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7032 Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 142

lg 1, § 214 lg 2 p 1, 4 ja § 331 järgi ning

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3-ndiku võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat ja 4 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus (kergem karistus loeti kaetuks raskeimaga) Harju Maakohtu 20. jaanuari 2014 otsusega mõistetud karistusega ning R. Vassiljevile mõisteti karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. R. Vassiljev tunnistati süüdi ka

§ 184lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti 3 aasta pikkune vangistus, mida vähendati 1/3-ndiku võrra Kr

MS § 238 lg 2 alusel ning R. Vassiljevi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.

Vassiljevi poolt eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 23 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 aastat 10 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistusaeg algas

1. septembril 2014 ning lõpeb
2. juulil
3. Kohtuotsus jõustus
4. detsembril
6. Tartu Vangla esitas
7. novembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
8. Tartu Maakohtu
9. detsembri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul esinevad olulised argumendid R. Vassiljevi vanglasse jätmiseks, mis kaaluvad R. Vassiljevit puudutavad positiivsed asjaolud üles. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on mitmel korral kandnud reaalset vanglakaristust. Samuti on R. Vassiljev vabaduses viibides rikkunud ka kriminaalhooldusnõudeid. Maakohus leidis, et märkimist väärib asjaolu, et eelmise karistuse kandmise ajal kasutas R. Vassiljev grupis seksuaalset vägivalda kambrikaaslase suhtes ning leidis, et kui isik ei suuda õiguskuulekalt käituda range järelevalve all, siis on seda veelgi vähem alust loota siis, kui inimene on vabaduses, kus järelevalve tema käitumise üle on nõrk. Seda asjaolu kinnitab ka fakt, et R. Vassiljevil on kinnipidamiskohas seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti tuleb arvesse võtta R. Vassiljevi sõltuvust narkootilistest ainetest, mis ajendab teda kuritegusid toime panema. Samuti ei kõnele süüdimõistetu vabastamise kasuks vangla iseloomustuses toodud mitmed seisukohad. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus järeldusele, et R. Vassiljev võib vabadusse pääsedes hakata toime panema uusi kuritegusid ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Määruskaebus
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Vassiljevi kaitsja advokaat V. Murde, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamist.
11. R. Vassiljev on seisukohal, et ta tuleb vabastada ennetähtaegselt elektroonilisele järelevalvele allutamisega, sest

§ 56lgs 1 ettenähtud karistuse mõistmise eesmärgid on saavutatud.

Nimelt mõistab kaitsealune, et tema minevik on negatiivne ja ta saab aru, et seetõttu võivad kohtul esineda usaldamatuse alused. Kaitsealune avaldas kohtule, et tema poolt ära kantud karistus on piisav ning kaitsealune on valmis vabanedes alustama seaduskuulekat elu. Selleks kavatseb kaitsealune asuda elama MTÜ Lootuse külla rehabilitatsiooniteenuste saamiseks eesmärgiga vabaneda narkosõltuvusest. R. Vassiljev mõistab väga hästi, et kõik tema probleemid on seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Kaitsealune selgitas kohtuistungil, et oskab hinnata oma võimeid ning leiab, et spetsialistide abita ei suuda ta iseseisvalt narkoainete tarvitamisest vabaneda.

1. Maakohus ei ole piisavalt arvestanud kaitsealuse püüdlusi narkosõltuvusest vabaneda. Vaidlust ei ole selle üle, et R. Vassiljevi, kes on hetkel 33-aastane, varasem elukäik on väga negatiivne. Esimest korda karistati teda 16 aastaselt. Ta on suure osa oma elust, s.o 17 aastat, kandnud pidevalt erinevaid karistusi. Kuritegeliku käitumise põhjuseks on narkosõltuvus. Kui on teada kuritegeliku käitumise põhjus, siis oleks mõistlik anda kaitsealusele võimalus sellest põhjusest vabaneda. Kui R. Vassiljev peaks karistuse lõpuni ära kandma kinnipidamiskohas, siis tekib küsitavusi, kas ta oleks suuteline iseseisvalt ilma narkootiliste ainete tarvitamiseta hakkama saama. Seetõttu leiab kaitsja, et mõistlikum oleks R. Vassiljev ennetähtaegselt vabastada, allutades ta elektroonilisele järelevalvele.
2. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja seisukohal, et

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolud on R.

Vassiljevi jaoks positiivsed, v.a kuriteo toimepanemise asjaolud. R. Vassiljev leiab, et ei ole õiglane ega tulene

§-st 56, et kuritegude toimepanemine katseaja jooksul kaalub üles teised,

§ 76lg-s 4 ettenähtud tingimused.

R. Vassiljev leiab, et ärakantud vangistus on piisav selleks, et teha õigeid järeldusi oma edasise elu korraldamiseks. Süüdimõistetu on kindel, et käitub edaspidi seaduskuulekalt ega riku käitumisreegleid. Käesoleval ajal suudab ja oskab kaitsealune kriitiliselt hinnata oma varasemat elukäiku ja teha sellest õiged järeldused. Ülaltoodust nähtub, et maakohus ei ole kaitsealuse ennetähtaegse tingimisi vangistusest vabastamise otsustamisel täitnud

§ 76lg-s 4 ettenähtud tingimusi ehk jättis arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Järelikult ei ole kohtumäärus Kr

MS § 145 lg 3 p 1 mõttes piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht

1. Ringkonnakohus, tutvudes toimiku materjalidega ja esitatud määruskaebusega, ei vabasta R. Vassiljevit tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalvega vangistusest. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud kogumis ja kohtukolleegium nõustub vaidlustatava määruse põhjendustega. Seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
2. Käesoleval juhul, hinnates

§ 74lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, ei ole R.

Vassiljevi ennetähtaegne vabastamine võimalik. Maakohus on õigustatult jätnud R. Vassiljevi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 12-l korral ning käesoleval hetkel kannab 10-ndat reaalset vanglakaristust. Kinnipidamiskohas on R. Vassiljevil 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti räägib R. Vassiljevi kahjuks asjaolu, et temale tingimisi määratud karistus pöörati täitmisele, kuna R. Vassiljev rikkus katseaja tingimusi, hoides üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale ning pannes katseajal toime uue kuriteo. Lisaks asjaolu, et eelmise karistuse kandmise ajal pani R. Vassiljev toime uue kuriteo, kasutades grupis seksuaalvägivalda oma kambrikaaslase suhtes.

1. Samuti on R. Vassiljevil sõltuvus narkootilistest ainetest ning maakohus on õigustatult märkinud, et tegemist on kuritegude toimepanemise tõenäosust suurendava asjaoluga. Esimest korda tarvitas süüdimõistetu narkootilisi aineid
2. aastal ning isik on tarvitanud väga eriliigilisi narkootilisi aineid. Muuhulgas on R. Vassiljevit karistatud ka narkootilise aine käitlemise eest ning isik ise on tunnistanud, et tegeles narkootiliste ainete käitlemisega põhjusel, et tagada endale narkootilise aine kättesaadavus. Samuti on R. Vassiljevil tuvastatud narkojoove ka kinnipidamiskohas. R. Vassiljev on enda sõnu väidetavalt käinud neljal korral Wismari haiglas võõrutusravil, kuid on ravi pooleli jätnud. R. Vassiljevil on olnud vabaduses korduvalt võimalusi narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda, kuid isik ei ole selleks motivatsiooni üles näidanud. Kriminaalkolleegiumil puudub sellekohane veendumus, et juhul, kui kohus peaks R. Vassiljevi ennetähtaegselt vabastama, oleks R. Vassiljev suuteline vabaduses narkootilisi aineid mitte tarvitama ning võimalus asuda MTÜ-sse Lootuse küla garanteeriks R. Vassiljevi võimaliku vabanemise narkootiliste ainete sõltuvusest.
3. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et R. Vassiljevi kuritegude toimepanemise asjaolud on muutunud jõhkramaks ning ühiskonnaohtlikumaks. On näha, et R. Vassiljev eirab õiguskorda ja siin kehtivaid reegleid. Muuhulgas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et pikaajaline kriminaalne keskkond on kujundanud kinnipeetava eluhoiakuid, üldist mõttelaadi ja suhtlusringkonda, mistõttu on sotsiaalsed osakused kohandunud pigem kriminaalse keskkonnaga. R. Vassiljev ei arvesta moraalinormidega ega oma adekvaatset süütunnet. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et R. Vassiljev suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
5. detsembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
6. R. Vassiljevi kaitsja advokaat V. Murde taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb menetluskulu kokku 96 eurot R. Vassiljevi kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk