← Eesti

2-16-3656/32

Obsah (8)§ 410§ 422§ 5§ 438§ 173§ 174§ 162§ 434

2-16-3656 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 08. detsember 2016 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-16-3656 Tsiviilasi N

) 44 peatükis.

§ 410

alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuna

§ 422

lg 1 sätestatud mõjuvat põhjust istungile ilmumata jäämiseks kostjal ei ole, siis menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid ja kosja vastus hagile võimaldavad lahendada asja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt. 15. 27.08.2008 sõlmisid Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal ja kostja laenulepingu nr 09320173618, mille alusel hageja andis kostjale (laenusaaja) laenu summas 63 273 eurot korteriomandi xxxx, soetamiseks. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksena alates oktoobrist 2010 (t. lk. 16-19). 29.08.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr 0932017361800, mille alusel hageja andis kostjale tarbimislaenu summas 5 113 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama osamaksena alates septembrist 2008 (t. lk. 20-22). 12.09.2011 sõlmisid pooled 29.08.2008 laenulepingu nr 0932017361800 muudatuse nr 1, mille alusel sai kostja lisalaenu 3 838 eurot. Kostja kohustus tagastamata laenu ja 3

(5)2-16-3656 tasuma intressi osamaksetena alates 28.09.2011 (t. lk. 32-35). 04.04.2013 teatas hageja kostjale, et seoses kostja poolt kolme järjestiku osamakse tasumata jätmise ja võlgnevusega 4 875.95 eurot ütleb hageja laenulepingud üles (t. lk. 36). Hagiavalduse kohaselt kostja ei ole laenulepingustest tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud ja tal on tekkinud laenulepingust nr 09320173618 tulenev võlgnevus 30 541.66 eurot (s.h põhiosa 15 976.98 eurot, intress 2 312.85 eurot, viivis 12 251.83 eurot) ning laenulepingust nr 0932017361800 tulenev võlgnevus 8 030.57 eurot (s.h põhiosa 6 064.46 eurot, intress 517.57 eurot ja viivis 1 448.54 eurot). 16.

§ 5

lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel ei ole vaidlust eelmises punktis toodud asjaolude üle. Kostja vaidleb hagile põhjendustel, et laenukohustuste täitmiseks antud tagatis hinnati hageja poolt aktsepteeritud kinnisvara hindaja poolt ja müüdi hinnaga 43 000 eurot ja hageja on pärast seda jätnud kostjale sellise arusaamise, et vara müügiga võla nõue kostja vastu on lõpetatud.

§ 438

lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas kostja vastuväited välistavad hagi rahuldamist.

  1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
  3. Võlasuhte tekkimise õiguslikud alused on sätestatud VÕS § 3, mille punkti 1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 396 sätestab laenulepingu mõistet, mille
  4. lõike kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 tulenevalt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
  5. Tallinna notar Kaata Kartau juures 02.09.2008 sõlmitud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete koormamise lepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel kohustus kostja seadma korteriomandile xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, hageja kasuks hüpoteegi esimesele vabale järjekohale summas 520 000 krooni (33 234.05 eurot, t. lk. 23-31). Tallinna notar Rainis Int’i juures 18.06.2015 sõlmitud korteriomandi müügilepingu alusel kostja müüs korteriomandi xxxx S U’ele hinnaga 43 000 eurot, millest kostja nõudel kanti 40 294.69 eurot kohtutäitur Raigo Pärs’i arvelduskontole, 1 000 eurot Kristel Maalman’i arvelduskontole, 645 eurot AS-i Pindi Kinnisvara kontole ja 1 060.31 eurot KÜ Pagusoo 5 arvelduskontole (t. lk. 38-50). Hagiavalduse järgi tagatise realiseemisest laekus hageja arveldusarvele 4

(5)2-16-3656 36 932.38 eurot, mille arvelt kustutati kindlustusvõlgnevus 186.78 eurot ja vähendati laenulepingu nr 09320173618 põhiosa 36 745.60 eurot võrra. Kostja nimetatud asjaolule vastu vaielnud ei ole. Tagasimaksete ajaloo järgi (t.lk. 56-58) kostjal on tagastamata laenulepingu nr 09320173618 järgi 30 541.66 eurot (s.h põhiosa 15 976.98 eurot, intress 2 312.85 eurot, viivis 12 251.83 eurot) ja laenulepingu nr 0932017361800 järgi 8 030.57 eurot (s.h põhiosa 6 064.46 eurot, intress 517.57 eurot, viivis 1 448.54 eurot). 20. Kostja tagatise realiseemise vastuväide ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja on jätnud täitmata VÕS § 396 lg 1 ja 402 sätestatud laenu tagastamise kohustust, mistõttu hagi põhisvõlgnevuse 22 041.44 eurot (s.o laenulepingu nr 09320173618 järgi 15 976.98 eurot ja laenulepingu nr 0932017361800 järgi 6 064.46 eurot) väljamõistmise osas tuleb rahuldada. VÕS § 94 ja § 113 lg 1 tulenevalt tuleb rahuldada hagi ka kõrvalnõuete osas, s.h intressi osas summas 2 830.42 eurot (s.o laenulepingu nr 09320173618 järgi 2 312.85 eurot ja laenulepingu nr 0932017361800 järgi 517.57 eurot) ning viivise osas 13 700.37 eurot (s.o laenulepingu nr 09320173618 järgi 12 251.83 eurot ja laenulepingu nr 0932017361800 järgi 1 448.54 eurot). Kokku kuulub hagi rahuldamisele summas 38 572.23 eurot, s.h põhivõlgnevus 22 041.44 eurot, intress 2 830.42 eurot ja viivis 13 700.37 eurot. MENETLUSKULUD 21.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja on 22.02.2016 tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu summas 1 000 eurot (maksekorraldus nr 12297, toimikus lk 14). Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1 000 eurot.
  2. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.