1-16-4155/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4155 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus John-Richard Kiudorvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu John-Richard Kiudorv (isikukood 39609266511), määruskaebus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Pärnu Maakohtu
7. juuni 2016 otsusega tunnistati J.-R. Kiudorv süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 213 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1,2 ja § 320 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaldamisega lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistis kohus talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistas kohus J.-R. Kiudorvi süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 4231 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistis talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistis kohus J.-R. Kiudorvile liitkaristuse suurendades 10-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 28.10.2015 otsusega mõistetud ning kandmata ja KarS § 65 lg 1 alusel liidetud karistuse 1 aasta vangistust võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja luges karistuse kandmise alguseks 14.12.2015, karistusaja kandmise lõpp saabub 14.10.
9. Viru Vangla esitas
10. novembril 2016 Viru Maakohtule materjalid J.-R. Kiudorvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
11. Viru Maakohus jättis oma
12. detsembri 2016 määrusega J.-R. Kiudorvi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
13. Maakohtu hinnangul ei ole J.-R. Kiudorvi käitumine vanglas olnud seaduskuulekas, tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks: isikut on eelnevalt karistatud grupiviisiliste varguste, asja omavolilise kasutamise ning kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks on impulsiivne käitumine ning grupi mõju.
14. Positiivsena tõi kohus välja selle, et J.-R. Kiudorvil on vabanemisjärgselt olemas elukoht, ta on läbinud vangistuses riske maandavaid vestluseid ja on asunud omandama puidupingioperaatori eriala ning töötab alates 14.09.2016 vangla majandustöödel. Tal on vabanemisel olemas toetav lähivõrgustik. Negatiivsete faktoritena tõi kohus välja, et J.-R. Kiudorvil puudub vabanedes töökoht, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetaval on küll võimalus kandideerida AS Wendre vabadele ametikohtadele, kuid see ei ole samastatav garanteeritud töökoha olemasoluga. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. J.-R. Kiudorvil on tasumata võlgasid 1229,35 euro ulatuses. Kinnipeetaval on tutvusringkonnas kriminaalse taustaga tuttavaid.
15. Uute kuritegude toimepanemise riski hindas kohus keskmisest suuremana. Oht seisneb füüsilises ründes, kehavigastuste tekitamises ning oht realiseerub, kui isik laseb end teiste jutust häirida, allub provokatsioonile või kiusab ise kedagi, mis võib lõppeda kaklusega. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole J.-R. Kiudorv õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses.
16. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et J.-R. Kiudorvi puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohtul puudub ka veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. MÄÄRUSKAEBUS
17. Viru Maakohtu
18. detsembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J.-R. Kiudorv, kes taotleb otsuse tühistamist ning enne tähtaega vabastamise otsuse uuesti arutlusele võtmist.
19. Kaebaja leiab, et maakohtu määruses on välja toodud küll kõik vabastamist puudutavad asjaolud, kuid lõplikku määrust ei ole kaebaja hinnangul piisavalt põhjendatud.
20. Kaebaja on veendunud, et kohtunik A. Ammer ei olnud käesoleva määruse tegemisel erapooletu, kuna kaebajani on jõudnud info, et kohtumäärus oli tegelikult tehtud enne
21. detsembrit 2016 ehk enne kohtuistungi toimumist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu
23. detsembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
24. Viru Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
25. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus J.-R. Kiudorvi ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. J.-R. Kiudorvi ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige J.-R. Kiudorvi käitumine karistuse kandmise ajal, varasem elukäik ja süüdlase isik ehk J.-R. Kiudorvi vabaduses viibides 2 2 olevad käitumismustrid. Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on J.R. Kiudorvi puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
26. Kaebaja hinnangul ei ole kohus lõplikku määrust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, sest nähtuvalt maakohtu määrusest on välja toodud nii positiivseid kui ka negatiivseid tegureid tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise hindamiseks. Maakohtu seisukoha kujunemine on hästi jälgitav ja loogiline.
27. On positiivne, et J.-R. Kiudorvil on olemas toetav lähivõrgustik ema ja ta elukaaslase näol, vabanemisjärgne elukoht, vanglas on läbinud mitmeid vestlusi, on asunud omandama eriala ja töötab vangistuses majandustöödel. Siiski on oluline välja tuua negatiivsed faktorid – J.-R. Kiudorvil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, teda on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Kuriteo dünaamika on muutunud raskemaks – teda on varasemalt süüdi tunnistatud varguste eest, mis on toime pandud grupis, sissetungimistega ja süstemaatiliselt, lisaks asja omavolilise kasutamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat karistust kannab juhtimisõiguseta süstemaatiliselt sõiduki juhtimise, arvutikelmuse, asja omavolilise kasutamise, valeütluste andmise, korduva kehalise väärkohtlemise eest ning varguste eest. J.-R. Kiudorv on kuriteod toime pannud katseajal, mis näitab, et isik ei ole asunud õiguskuulekale teele pärast tingimisi karistuste määramist. Selline käitumine ei tekita kohtus veendumust, et J.-R. Kiudorvi karistuse kandmine on täitnud oma eesmärgi. J.-R. Kiudorv ei ole oma käitumismustreid muutnud ning on jätkuvalt, süstemaatiliselt toime pannud kuritegusid. Samuti ei ole J.-R. Kiudorv vangistuses käitunud eeskujulikult ja seetõttu ei ole usutav, et isik suudaks tingimisi vabanemisel täita ka käitumiskontrolli nõudeid. Vähem oluline ei ole ka uue kuriteo toimepanemise risk, mis J.-R. Kiudorvil on kõrge määraga (tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 53%). Seetõttu leiab kohus, et J.-R. Kiudorvi karistuse kandmine ei ole käesolevaks hetkeks täitnud oma eesmärki ja isikul tuleb jätkata oma karistuse kandmist vangistuses.
28. Kaebaja väide selle kohta, et maakohtu kohtunik tegi määruse enne
29. detsembril 2016 toimunud kohtuistungit, on paljasõnaline, kuna sellekohast väidet kinnitavad tõendid puuduvad. Samas nähtub kohtuistungi protokollist, et kohus on istungi lõppjärgus andnud J.-R. Kiudorvi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise kohta hinnangu, mille kohaselt oleks J.-R. Kiudorvi vabastamine käesoleval hetkel ennatlik ning on selgitanud, et motiveeritud määruse väljastab kohus hiljemalt
30. detsembril
31. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas käesoleval juhul on maakohus rikkunud menetlusõigust tulenevalt KrMS § 339 lg 1 p-st
32. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-99-16 selgitanud (p-des 710), et vahistamistaotluse hindamisel on ennatlik vahistamismääruse resolutsiooni kuulutamine enne selle kirjalikku koostamist ja allkirjastamist. Sellisel juhul ei ole aga kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud vahistamismäärus ebaseaduslik. Kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega oleks tegemist siis, kui kohus võtab vahistamisküsimuses seisukoha prokuratuuri vahistamistaotluse alusel, tutvumata kriminaaltoimikuga ning kaalumata kaitsja ja kahtlustatava vastuväiteid. Analoogiana leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud põhimõttes, kuna kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus andnud sõna J.-R. Kiudorovile, tutvustanud vangla materjale ning prokuröri seisukohti. Seega saab väita, et kohtu siseveendumus kujunes kohtuliku uurimuse tulemusena ning maakohtu määrus on seaduslik.
33. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 3 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Aarne Sarjas