1-16-2073/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2073 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu Janek Kasemetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Janek Kasemets 37212264215), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. detsembri 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Janek Kasemetsa määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Norra Kuningriigi Bergeni Maakohtu 18.09.2014 otsusega tunnistati Janek Kasemets süüdi Norra Kuningriigi karistusseadustiku § 195 esimese lõigu esimese lause ja § 200 teise lõigu rikkumiste eest ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.11.
7. 1.
8. Harju Maakohtu 29.03.2016 määrusega tunnistati lubatavaks J. Kasemetsa suhtes tehtud Norra Kuningriigi Bergeni Maakohtu 18.09.2014 otsuse täitmine Eesti Vabariigis. J. Kasemetsa poolt toimepandud kuriteod kvalifitseeriti KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 järgi ja J. Kasemetsa karistati 3 aasta 7 kuu vangistusega. KrMS § 485 lg 2 kohaselt määrati J. Kasemetsale kuritegude toimepanemise eest Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks 3 aastat 7 kuud vangistust. Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikkel 11 lg 2 p 1 kohaselt arvestati maha juba kantud karistusaeg. J. Kasemetsa ärakantud karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud 11 päeva vangistust, ärakandmata karistuseks 2 aastat 2 kuud 19 päeva vangistust. 1.
9. Karistuse kandmise algus 18.11.2014 ja lõpp 18.06.
10. Maakohtu määrus
11. Tartu Maakohtu 20.12.2016 määrusega jäeti J. Kasemets vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
12. Käesolevaks ajaks on J. Kasemets temale mõistetud karistusajast (3 aastat 7 kuud) ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on J. Kasemets andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldused. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud J. Kasemetsa vabanemisjärgset elukohta XXX . Nimetatud aadressil asuv eramu kuulub J. Kasemetsa vanematele, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks nimetatud aadressile. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on korter sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maakohtu hinnangul on olemas formaalsed alused J. Kasemetsa vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 2.
13. Täitmata on materiaalsed eeldused. J. Kasemetsa on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, millest 1 karistus on kustunud. Reaalset vangistust kannab J. Kasemets esimest korda. Käesolevalt kannab J. Kasemets karistust raskete seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude toimepanemise eest. Kuriteod pani J. Kasemets toime ajavahemikul
14. aastast kuni
15. aastani XXX elukohas. Maakohus leidis, et J. Kasemetsa poolt toime pandud kuritegude asjaolud on äärmiselt rasked. Maakohus arvestas siinkohal kuritegude iseloomu, tehiolusid, aga ka kannatanu isikut. Maakohus võttis arvesse, et seksuaalse enesemääramise vastu toimepandud teod on äärmiselt rasked isikuvastased süüteod, millega kahjustatakse raskelt nii kannatanute füüsilist kui ka vaimset tervist ning samalaadsed süütegusid pani ta toime väga pika perioodi jooksul korduvalt ühe kannatanu suhtes. J. Kasemetsa poolt toimepandud kuritegude taunitavust suurendab maakohtu arvates oluliselt fakt, et kannatanuks oli J. Kasemetsa XXX. 2.
16. Tulenevalt asjaolust, et J. Kasemets on käesolevalt vanglas vastuvõturežiimil, ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud, mistõttu ei ole olnud ta hõivatud temast mitteolenevatel põhjustel taasühiskonnastavate tegevustega. J. Kasemetsa sõnul läbis ta Norra Kuningriigis karistust kandes programmi, mis oli mõeldud spetsiaalselt pedofiilsete kalduvustega inimestele. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et J. Kasemets on Norra vanglas läbinud arvuti- ja keevitamisekursused ning on tegelenud keraamika ja käsitööga. J. Kasemetsal puuduvad distsiplinaarkaristused. Sellest lähtudes pidas maakohus J. Kasemetsa käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Positiivse asjaoluna on välja toodud veel toetavad lähedased (ema, kasuisa) ja kindel elukoht XXX . J. Kasemetsa vanemad on nõus poega vabanemise korral igakülgselt toetama. Garanteeritud töökoht puudub. Tartu Vangla andmetel on J. Kasemetsal vabanemisfondis 49 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. Lisaks on maakohtu hinnangul positiivne, et J. Kasemets on väljendanud kohtule soovi vabanemise korral elada seadusekuulekat ja alkoholivaba elu. 2.
17. Samas puudus maakohtul veendumus, et J. Kasemets on täielikult aru saanud enda kuritegeliku käitumise täpsetest põhjustest ja seda kinnitavad ka tema enda selgitused. J. Kasemets suudab enda hinnangul stressiga edaspidi toime tulla ja seda ilma alkoholi tarvitamata. Kõike arvestades ei olnud maakohus veendunud, et J. Kasemets on lõplikult aru saanud toimepandud tegudest, nende põhjustest ja tagajärgedest. Lisaks pidas maakohus oluliseks, et J. Kasemetsal oli ka enne vangistust toetav lähivõrgustik ja töötuse perioodil tagas esmase toimetuleku õde, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani J. Kasemets korduvalt lähedase alaealise isiku vastu toime rasked seksuaalkuriteod. Vaatamata sellele, et J. Kasemetsa puhul esineb positiivseid asjaolusid (varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need maakohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike kuriteo toimepanemise asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus). 2 Maakohus, võttes arvesse J. Kasemetsa poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et J. Kasemetsa tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 1 aasta 6 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. J. Kasemetsal tuleb jätkata karistuse kandmist. Määruskaebus
18. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes ei nõustu maakohtu määrusega. Süüdimõistetu toob välja omapoolsed süüteo toimepanemise asjaolud ja selgitab Norras läbitud programmi. Lisaks on maakohus jätnud arvestamata mitmed asjaolud: ta ei olnud teadlik, et teda süüdistatakse korduvas suguühtes alaealisega, ta tegeles oma alkoholiprobleemiga ja tunnistas oma süüd. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et J. Kasemetsa vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta J. Kasemets enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes isikust tulenevatele asjaoludele ja tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule ning mõistetud karistusele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Süüdimõistetu ei ole oma määruskaebuses käsitlenud asjaolusid, mis oleksid seotud ennetähtaegse vabastamise otsustamisega, vaid on keskendunud toimepandud kuriteole ning otsinud õigustust oma teole. Kuna määruskaebusega ei ole ümber lükatud maakohtu seisukohti, ei pea ringkonnakohus siinkohal vajalikuks üle korrata maakohtu poolt väljatoodud seisukohti, sest nõustub maakohtu põhistustega.
21. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel järgnevat. Süüdimõistetu toob välja, et maakohus heidab talle ette vale süüdistust. Harju Maakohtu 29.03.2016 määrusega käesolevas kriminaalasjas arutati Norra Kuningriigi Vanglate Ameti taotlust J. Kasemetsa üle toomiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eesti Vabariigis. Määruses on käsitletud süüdimõistetu kohtuotsust ning süüdimõistetu on olnud teadlik tema karistuse kandmise jätkamise asjaoludest Eesti Vabariigis. Samuti oli Harju Maakohtu 29.03.2016 määrus edasikaevatav, kuid Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et J. Kasemets oleks seda võimalust kasutanud ning kohtumäärus jõustus 03.05.
22. Kõik praegusel hetkel välja toodud etteheited tõlgetele, ei ole asjakohased ega kuulu lahendamisele ennetähtaegse vabanemise arutamise korras.
23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 20.12.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas