1-14-2313/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2313 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus Viktor Jokubaitise (ik 35712100043) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Viktor Jokubaitis, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu
5. mai 2014 otsusega mõisteti Viktor Jokubaitisele KarS § 121 järgi karistuseks 10 kuud vangistust ja KarS § 120 järgi 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning V. Jokubaitisele mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti karistusele V. Jokubaitisele Viru Maakohtu
6. novembri 2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning V. Jokubaitisele mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.12.
8. Viru Vangla esitas
9. novembril 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Jokubaitise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
10. Viru Maakohtu
11. detsembri 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral ja kannab seitsmendat reaalset vangistust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Samuti on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve tingimustes, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. V. Jokubaitisele on varasemalt antud võimalus oma karistust vabaduses kanda, kuid sellele vaatamata ei muutnud ta oma käitumist ning pani katseajal toime uusi kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtul kindlus, et isik sel korral suudaks järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks kuritegelikul teel saadud tulu ning kuigi kinnipeetaval on vabanemisel olemas garanteeritud töökoht, puudub kindlus, et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta töötab, on läbinud programmi „Taastav õigus“ ning osaleb programmis „Viha juhtimine“. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elu- ning töökoht. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab maakohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Jokubaitis. Kaebuses taotletakse Viru Maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
13. Prokuratuur on seisukohal, et kuna kaebaja on korduvalt karistatud, siis ei ole võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Samuti on prokuratuur seisukohal, käesoleval hetkel on kandmata karistus liiga pikk ning V. Jokubaitise kahjuks räägib samuti üks distsiplinaarrikkumine. V. Jokubaitis toob kaebuses näitena välja, et kui inimesel on karistusajaks 15 aastat vangistust, siis kuidas nad poole karistusaja kandmiselt välja saavad. Viru Vanglast vabanes inimene, kellel jäi veel kanda seitse aastat 15 aasta pikkusest vangistusest. Samuti kuidas saavad ennetähtaegselt vabaneda isikud, kellel on rohkem distsiplinaarrikkumisi, kui määruskaebuse esitajal ja kelle suhtes on karistuse kandmise ajal algatatud kriminaalasi. Kõik see on vastuolus prokuröri kirjaliku seisukohaga.
14. J. Jokubaitis on täies ulatuses ära kandnud kõik oma eelnevad karistused ning vabanenud siis, kui karistus on täies ulatuses ära kantud. Selle karistusaja jooksul omab kaebuse esitaja kinnipidamiskohas töökohta. Töökohast iseloomustatakse teda kui tööd armastavat ja ülesandeid täitvat töötajat. V. Jokubaitis on läbinud kaks sotsiaalprogrammi. Vabaduses on tal olemas elukoht ning tema sugulased ootavad tema ennetähtaegset vabanemist. Lisaks on V. Jokubaitisel vabaduses olemas töökoht. Töökoha osas on esitatud garantiikiri, mis tõendab tema tööle saamist.
15. V. Jokubaitis palub kohtul anda talle võimalus ennetähtaegselt vabaneda ning alustada elu uuesti, seadust mitte rikkudes. Ringkonnakohtu järeldused
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Jokubaitist käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
17. Esmalt märgib ringkonnakohus, et KarS § 76 sätestatu näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. Seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus iga isiku puhul individuaalselt KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid ning siinkohal on asjakohatu tuua võrdluseks teisi ennetähtaegselt vabastatud süüdimõistetuid, sest igal konkreetsel juhul on KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolud alati erinevad.
18. Võttes kogumina arvesse KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid, ei ole V. Jokubaitise tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Süüdlane on kriminaalkorras karistatud 11 korda, millest saab järeldada, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslikku laadi. Käesolevalt kannab V. Jokubaitis seitsmendat reaalset vanglakaristust. Seejuures on V. Jokubaitis toime pannud eriliigilisi raskeid kuritegusid, sh röövimine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine noorema kui 18 aastase isiku suhtes ja narkootikumide käitlemine. Kinnipidamiskohas omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Varasemalt on V. Jokubaitis viibinud kriminaalhooldusel, kuid sellest hoolimata pani katseajal toime uue kuriteo.
19. V. Jokubaitis on varasemalt esitanud garantiikirja (lk 18), mis tõendab vabanemisjärgselt tema tööle asumist, kuid siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga, et ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib V. Jokubaitis asuda kuritegelikule teele, kuna V. Jokubaitis on pannud varavastaseid kuritegusid toime pidevalt, millele on lisandunud ka röövimine.
20. Eeltoodud arvesse võttes ei ole V. Jokubaitis talle varasemalt mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et ennetähtaegne vabastamine suunaks V. Jokubaitise seadusekuulekale teele ja kriminaalhooldusele allutamine hoiaks ära uute süütegude toimepanemise. V. Jokubaitis on läbi enda käitumise korduvalt näidanud, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud normidele ja reeglitele. Seetõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud, riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning V. Jokubaitisel tuleb jätkata karistuse kandmist kinnipidamiskohas.
21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
22. detsembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas