Obsah (5)

§ 173§ 174§ 162§ 190§ 179

2-14-54161 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-14-54161 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 30. mai 2016, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tege

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled avaldasid 06.04.2016 eelistungil, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse kohaselt viibib hageja vangistuses Viru Vanglas alates 02.08.2012 ja kostja rikkus hagejale tervishoiuteenust osutades nii tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-e 1 lg 21, 2 lg 1, 5, 6 lg 1 ja 2 kui ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 762, st. ei osutanud hagejale lepingust ega seadusest tulenevatele nõuetele vastavat tervishoiuteenust, kuna viivitas ravimite andmisega.

1. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa ning tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. TTKS § 1 lg 21 järgi käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. TTKS § 2 lg 1 alusel on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. TTKS § 21 lg 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli kohustatud osutama hagejale tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel, seega kohaldub asjas VÕS § 758 lg 1, mille kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. 3 2-14-54161
3. VÕS § 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosija ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Sama paragrahvi lg 3 järgi tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata; ning lg 4 kohaselt kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient.
4. Hageja on esitanud hagi lepingulisel alusel ning kuigi lepinguline regulatsioon ei välista deliktiõiguse paralleelset kohaldamist, ei ole antud juhul hageja taotlenud alternatiivselt kahju hüvitamist deliktiõiguslikul alusel. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkus kohustust, ta on süüdi kohustuse rikkumises, hagejal on tekkinud mittevaraline kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et talle vanglas osutatud tervishoiuteenus (ravi) ei olnud nõuetekohane. Toimiku materjalides olevast hageja tervisekaardist nähtub, et hageja on HIV positiivne alates 2001 aastast, saab AVR ravi alates 2005 aastast ning hageja on ravi katkestanud 2010 (I kd, tl 152). Viru Vangla meditsiiniosakonna 04.03.2015 tõendi kohaselt on infektsionist määranud hagejale alates detsembrist 2011 järgmise ARV-ravi: Tbl Kivexa (toimeaine abakaviir/lamivudiin) 1x1 õ ; Tbl Norvir (toimeaine ritonaviir) 1x2, Tbl Telzir (toimeaine fosamprenaviir) 1x
5. Vajadusel saab Tbl Cinie 50 mg, Tbl Palderjan 3 x1 (I kd, tl 142). Hageja talle määratud ravi õigsust ei vaidlusta.
6. Hageja tugineb sellele, et kostja on ravimite andmisega viivitanud, mille tagajärjel on tema tervis vanglas halvenenud. Kostja väitel saab hageja ravimeid korrapäraselt. Kostja on nii vastuses hagile, kui ka kohtuistungil selgitanud, et igal kinnipeetaval on oma individuaalne ravimipinal ja kinnipeetavale ette nähtud seitsme päeva ravimid (iga päeva jaoks on eraldi lahter) paigutab ravimipinalisse meditsiiniosakonna med.õde, kes kontrollib ka igapäevaselt ravimite olemasolu. Ravimid toimetab kinnipeetavani vanglaametnik. Kohtu hinnangul ei ole toimiku materjalide põhjal võimalik tuvastada, milliste ravimite andmisega on viivitatud ning kelle tegevusetusest tulenevalt (vangla meditsiiniosakond või vanglaametnikud) on väidetav viivitus tekkinud. Ka hageja on leidnud, et viitused võivad olla põhjustatud valvurite poolt. Viimasel juhul ei saa aga väita, et ravimite andmisega on viivitanud tervishoiu osutaja, st. vangla meditsiiniosakond ning järelikult ei saa olla tegemist tervishoiuteenuse (sh. mittenõuetekohase) osutamisega. Hageja peab olema teadlik millised ravimid talle on määratud ja mis ajal ning mis ravimid on tal jäänud saamata. Eeltoodut hageja tõendanud ei ole. Olukorda ei muuda ka kostja selgitus, et on olnud olukordi, kus ravimite andmine on hilinenud.
7. Samuti ei ole hageja välja toonud milles tema väidetav tervise halvenemine seisneb, st. milline on väidetava viivitusega kaasnenud terviserike. Eelistungil selgitas hageja esindaja, et hageja soovib saada teada saada kas tema tervis on vanglas viibimise ajal halvenenud ja et hageja ei oska oma tervise halvenemise kohta anda täpsemaid selgitusi. Hageja tervisekaardist nähtub, et hagejal on diagnoositud migreen (I kd, tl 153), hagejal on olnud pidevad kaebused peavalu osas (nt. I kd, tl-d 155-178) ning hagejale on ravimid antud ja tehtud valuvaigistavaid süste (I kd, tl 157). Toimiku materjalidest saab järeldada, et hageja arvates on kostja viivitanud HIV raviks ette nähtud ravimite andmisega (AVR ravi), kuid hageja ei ole välja toonud, kas tema arvates on HIV ravimite andmisega viivitamine ja peavalud omavahel seotud või mitte. Tõendatud on, et hageja on ravi 2010 aastal ise katkestanud (I kd, tl 152). Viru 4 2-14-54161 Vangla meditsiiniosakonna juhataja 06.03.2015 tõendi kohaselt teostati hagejale vereanalüüsi uuringud ning võrreldes varasemate näitajatega on analüüsi tulemused paranenud ning paranemine on seotud järjepideva ARV-raviga (I kd, tl. 146). Seega on kostja tõendanud, et hageja tervislik seisund on vastupidiselt hageja väidetule vanglas viibimise ajal paranenud. Hageja tervise paranemine vanglas on ka usutav, kuna vabaduses viibimise ajal on hageja enda ravi katkestanud, mille järel on vanglas saanud korrapärast ravi.
8. Kohus leiab, et isegi raviga viivitus ja kahju tekkimine ei tõenda, et kostja oleks rikkunud tervishoiuteenuse osutajana kohustust ja on süüdi kohustuse rikkumises, ning rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Samuti ei tõenda kostjapoolset kohustuse rikkumist asjaolu, et hagejal esinevad peavalud. Kuna pole tõendamist leidnud, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkust VÕS §-st 762 tulenevat kohustust, ei ole ka võimalik hinnata kas tervishoiuteenuse osutamisel tehtud raviviga on põhjustanud hagejale kahju, st. ilma selle veata ei oleks kostjal kahjulikke tagajärgi saabunud, sh. raviveata ei oleks kostja füüsilist ega hingelist valu ega kannatusi kui mittevaralist kahju tekkinud. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja palub välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot. Järelikult on käesolevas asjas hagi hinnaks 10 000 eurot. Menetluskulud ja nende kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 13.01.2015 määrusega rahuldati hageja riigi õigusabi taotlus ja määrati hagejale esindaja riigi kulul kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks. Riigi õigusabi kulud tuleb sellisel juhul tasuda osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul (I kd, tl 124). Kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (

§ 190lg 4).

Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis (

§ 179lg 1).

Hagejale riigi õigusabi osutanud vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevile on riigieelarve vahenditest hüvitatud hagejale osutatud riigi õigusabi eest kokku 564 eurot koos käibemaksuga (II kd, tl 129). Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (

179 lg 5). 5 2-14-54161 Kohus leiab, arvestades hageja piiratuid võimalusi raha teenimiseks, et hagejal tuleb õigusabi kulud (564 eurot) tasuda võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul, so. 94 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest arvates. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis (

179 lg 9). Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6